TARTU LIKOOLI BOTAANIKA JA KOLOOGIA INSTITUUT

SEENTE SSTEMAATIKA KONSPEKT

KOOS ESIVIBURLASTE JA AINURAKSETE RIIKI KUULUVATE
SEENETAOLISTE ORGANISMIDEGA

Toimetaja
KUULO KALAMEES

TARTU 2001

Autorid:
Kuulo Kalamees,

T botaanika ja koloogia instituut

EPM zooloogia ja botaanika instituut
Tiina Randlane,
T botaanika ja koloogia instituut
Anne-Liis Smermaa, EPM taimekaitse instituut
Jooniste mugandus:
Mare Toom,

T botaanika ja koloogia instituut

SAATEKS
Konspekt sisaldab ajavahemikul 1992-1999 T bioloogia-geograafiateaduskonnas
botaanika ja koloogia instituudi mkoloogia ppetoolis professor Kuulo Kalamehe ja
dotsent Tiina Randlase poolt lbiviidud mkoloogia ldkursuse (BGBO 02.003.),
lihhenoloogia kursuse (BGBO 02.005.), fungistika vlipraktika (BGBO 02.004.) ning
Eesti seenestiku kursuse (BGBO 02.023.) loengute ja praktikumide materjale, mida on
olulisel mral laiendatud EPM agronoomiateaduskonna taimekaitse instituudis dotsent
Anne-Liis Smermaa poolt peetud ftopatoloogiliste loengukursuste, praktikumide ja
vlipraktika ppematerjalidega. Metsaftopatoloogilist andmestikku on tiendanud
EPM metsandusteaduskonna metsakasvatuse instituudi dotsent Mrt Hanso.
Seente ja seenetaoliste organismide kaasaegse sstemaatika alusena on konspekt
meldud kasutamiseks T bioloogialipilastele ja EPM agronoomia- ja
metsanduselipilastele mkoloogilistel ja ftopatoloogilistel ld- ja erikursustel,
praktikumidel ja vlipraktikal. Soovitatav kasutamiseks ka teistes likoolides ja
krgkoolides, kus on kokkupuuteid seente ja seenetaoliste organismide sstemaatikaga.
Autorid
Tartus, 1. jaanuaril 2001

SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5
SSTEEMI LEVAADE ........................................................................................... 7
RIIK FUNGI, SEENED .......................................................................................... 15
Himkond CHYTRIDIOMYCOTA, VIBURSEENED ............................................ 15
Klass Chytridiomycetes, viburseened ................................................................... 15
Himkond ZYGOMYCOTA, IKKESSEENED ....................................................... 18
Klass Zygomycetes, ikkesseened .......................................................................... 18
Himkond ASCOMYCOTA, KOTTSEENED ......................................................... 20
rgkottseened ....................................................................................................... 22
Prmkottseened .................................................................................................... 23
Priskottseened ..................................................................................................... 24
Tungalseened ................................................................................................... 28
Kamberseened ................................................................................................. 34
Ketasseened ..................................................................................................... 39
Himkond BASIDIOMYCOTA, KANDSEENED ................................................... 49
Klass Teliomycetes, tsiskandseened ................................................................... 50
Klass Ustomycetes, pungkandseened ................................................................... 53
Klass Hymenomycetes, eoslavaseened ................................................................. 55
Tardseened ....................................................................................................... 56
Mittelehikseened ............................................................................................. 58
Lehikseened ..................................................................................................... 62
Puguseened ...................................................................................................... 77
Rhm DEUTEROMYCETES, TEISSEENED ......................................................... 79
Hyphomycetes, avateisseened .............................................................................. 80
Coelomycetes, peitteisseened ............................................................................... 81
Aganomycetes, mtseelsed teisseened ................................................................. 81
Rhm DEUTEROLICHENES, TEISSAMBLIKUD ................................................ 81
RIIK STRAMENOPILA, ESIVIBURLASED ..................................................... 82
Himkond OOMYCOTA, MUNASSEENED .......................................................... 82
Klass Oomycetes, munasseened ........................................................................... 82
Himkond HYPHOCHYTRIOMYCOTA, ESIVIBURIKUD .................................. 84
Himkond LABYRINTHULOMYCOTA, VESILIMAKUD ................................... 84
RIIK PROTOZOA, AINURAKSED ..................................................................... 85
Himkond MYXOMYCOTA, LIMAKUD ............................................................... 85
Klass Myxomycetes, limakud .............................................................................. 85
Klass Protosteliomycetes, protosteliidid .............................................................. 87
Himkond ACRASIOMYCOTA, EBALIMAKUD ................................................. 87
Klass Acrasiomycetes, ebalimakud ...................................................................... 87
Himkond DICTYOSTELIOMYCOTA, VRLIMAKUD ................................... 88
Klass Dictyosteliomycetes, vrlimakud .............................................................. 88
Himkond PLASMODIOPHOROMYCOTA, NUUTERLIMAKUD ...................... 88
Klass Plasmodiophoromycetes, nuuterlimakud ................................................... 89
OSKUSSNASTIK .................................................................................................. 90
PPEKIRJANDUS ................................................................................................. 115

SISSEJUHATUS
Tnapevase ettekujutuseni kigi, kunagi seente alla kuulunud organismide ssteemist
on jutud lbi aega nudnud uurimist, mis eriti intensiivselt on kestnud vhemalt kogu
mdunud sajandi teise poole. Oluline printsiip on seejuures olnud seente ja seenetaoliste
organismide polfleetilisus. Juba 1939. a. eraldas Conrad seened taimedest, pstitades
taime- ja loomariigi krvale seeneriigi (Mycetalia) miste. Seeneriigi autonoomsust
toetas juba 20. sajandi 50-ndatel aastatel veendunult T botaanikaprofessor August Vaga.
Esialgne seeneriigi miste on tnaseks olulisel mral kitsenenud. Esimesena eraldati
sellest kiirikseened, mis paiknevad nd kiirikuliste nime all bakterite riigis. lejnud
seened on lbi paljude erinevate sstemaatiliste ksitluste ning korduvate jaotamiste
mitme eri riigi vahel praeguseks, tnu eriti mdunud sajandi lpus judsalt arenema
hakanud molekulaarsetele ja ultrastruktuursetele meetoditele, leidnud varasemaga
vrreldes mnevrra stabiilsema positsiooni - nad on jaotunud orgaanilise maailma 3
erineva riigi vahel: seened - Fungi, esiviburlased - Stramenopila (Chromista) ja
ainuraksed - Protozoa (joon. 1).
Seeneriiki kuuluvad nd nn. prisseened (4 himkonda: viburseened,
Chytridiomycota; ikkesseened, Zygomycota; kottseened, Ascomycota ja kandseened,
Basidiomycota), kahte lejnud riiki - nn. ebaseened e. seenetaolised protistid.
Esiviburlaste riiki paigutati koos enamiku vetikarhmadega (v.a. rohe- ja punavetikad)
3 endist seente himkonda: munasseened (Oomycota), esiviburikud (senise nimetusega
- esiviburseened, Hyphochytriomycota) ja vesilimakud (senise nimetusega vesilimaseened, Labyrinthulomycota). Ainuraksete riiki arvati koos algloomadega 4
endist seente himkonda (kik varem tuntud nimetuse all - limaseened): limakud
(Myxomycota), ebalimakud (Acrasiomycota), vrlimakud (Dictyosteliomycota) ja
nuuterlimakud (Plasmodiophoromycota). Limakute himkonnad on flogeneetiliselt
prisseentest ks kaugemaid organismide rhmi. Seeneriik (Fungi) on aga praegu
tunnustatavate orgaanilise maailma riikide seas oma pritolult kige lhedasem
loomariigile (Animalia) (joon. 1).
Lihheniseerunud seentena, seega seeneriigis olevatena ksitletakse tnapeval ka
samblikke, enamik neist kuulub kottseente himkonda; samblike taksonid on meie poolt
kasutatavas ssteemis mrgitud trniga *. Eestikeelsetes nimedes thistatakse liitelise
snaga ...samblik niisiis sellist seent, mis on smbiootilises kooselus rohevetika vi
tsanobakteriga.
Kesolevas raamatus vaadeldakse mkoloogia kursuse raames nii prisseeni kui ka
nn. ebaseeni, nagu seda praegu traditsiooniliselt tehakse kogu maailmas, sest nii
vetikatele kui ka ainuraksetele loomadele lhedasi seniseid seenerhmi ei ole teiste
erialade spetsialistid veel uurima hakanud. Oleme aluseks vtnud Hawksworthi jt. (1995)
ja Alexopoulose jt. (1996) ssteemiksitluse. Krgemad seeneriigi taksonid (kuni
seltsideni) on esitatud flogeneetilises jrjestuses, tuginedes philiselt Alexopoulose jt.
lalnimetatud pikule, kus ssteem baseerub uusimate, molekulaarsete meetoditega
saadud tulemustele. ksikute sstemaatiliste rhmade osas on tehtud mningaid
muudatusi teiste autorite jrgi. Taksonite arvud maailmas on esitatud Hawksworthi jt.
(1995) jrgi (mnel juhul mardatult), Eestis Kalamehe (2000) toimetatud raamatu Eesti
seenestikalusel.
Raamat on kirjutatud konspektina, milles esitatavate mistete ja terminite
selgitamiseks on koostatud oskussnastik. Seente ja seenetaoliste organismide vga
5

keerukat ja mitmekesist paljunemist aitavad selgitada elutsklite skeemid. Lisaks

kuivale sstemaatilisele ksitlusele on paljusid taksoneid iseloomustatud koloogia,
leviku, bioloogia vm. huvipakkuva valdkonna andmete phjal, sealhulgas on suhe
inimtegevuse erinevatesse sfridesse olulisel kohal.

SSTEEMI LEVAADE
RIIK FUNGI, SEENED
Himkond CHYTRIDIOMYCOTA, VIBURSEENED
Klass Chytridiomycetes, viburseened
Selts Spizellomycetales, tmpviburseenelaadsed
Sug. Caulochytriaceae
Sug. Olpidiaceae, olpiidilised
Sug. Spizellomycetaceae, tmpviburseenelised
Selts Chytridiales, viburseenelaadsed
Sug. Chytridiaceae, viburseenelised
Sug. Cladochytriaceae, tppviburseenelised
Sug. Synchytriaceae, liitviburseenelised
Selts Blastocladiales, jnksviburseenelaadsed
Sug. Blastocladiaceae, jnksviburseenelised
Sug. Catenariaceae, lliviburseenelised
Sug. Coelomomycetaceae, putukaviburseenelised
Sug. Physodermataceae, krnviburseenelised
Selts Monoblepharidales, munasviburseenelaadsed
Sug. Gonapodyaceae, helmesviburseenelised
Sug. Monoblepharidaceae, munasviburseenelised
Himkond ZYGOMYCOTA, IKKESSEENED
Klass Zygomycetes, ikkesseened
Selts Mucorales, nutthallikulaadsed
Sug. Mortierellaceae, kduhallikulised
Sug. Mucoraceae, nutthallikulised
Sug. Phycomycetaceae, pikkhallikulised
Sug. Pilobolaceae, snnikuhallikulised
Sug. Thamnidiaceae, psashallikulised
Sug. Saksenaeaceae
Selts Endogonales
Sug. Endogonaceae
Selts Glomales
Sug. Glomaceae
Selts Entomophthorales, putukahallikulaadsed
Sug. Basidiobolaceae
Sug. Entomophthoraceae, putukahallikulised
Selts Zoopagales, loomahallikulaadsed
Sug. Cochlonemataceae
Sug. Piptocephalidaceae
Sug. Zoopagaceae
Himkond ASCOMYCOTA, KOTTSEENED
7

RGKOTTSEENED
Selts Taphrinales, luudikulaadsed
Sug.Taphrinaceae, luudikulised
Selts Protomycetales, esmasseenelaadsed
Sug. Protomycetaceae, esmasseenelised
Selts Schizosaccharomycetales, kriseenelaadsed
Sug. Schizosaccharomycetaceae, kriseenelised
PRMKOTTSEENED
Selts Saccharomycetales, prmkottseenelaadsed
Sug. Dipodascaceae, hiidkotilised
Sug. Metschnikowiaceae, prmikulised
Sug. Saccharomycetaceae, prmkottseenelised
PRISKOTTSEENED
Selts Ascosphaerales
Sug. Ascosphaeraceae
Sug. Eremascaceae
Selts Onygenales, keratiiniseenelaadsed
Sug. Arthrodermataceae
Sug. Onygenaceae, keratiiniseenelised
Selts Eurotiales, eurootsialaadsed
Sug. Trichocomaceae, eurootsialised
Selts Erysiphales, jahukasteliselaadsed
Sug. Erysiphaceae, jahukastelised
Selts Laboulbeniales, sitikaseenelaadsed
Sug. Laboulbeniaceae, sitikaseenelised
TUNGALSEENED
Selts Hypocreales, helekottseenelaadsed
Sug. Clavicipitaceae, tungalteralised
Sug. Hypocreaceae, helekottseenelised
Sug. Nectriaceae, komuseenelised
Selts Microascales
Sug. Microascaceae
Selts Phyllachorales, musttpptvikulaadsed
Sug. Phyllachoraceae, musttpptvikulised
Selts Ophiostomatales, siugsuudmelaadsed
Sug. Ophiostomataceae, siugsuudmelised
Selts Diaporthales, musttvikulaadsed
Sug. Magnaporthaceae
Sug. Valsaceae, koonikulised
Selts Xylariales, ssikulaadsed
Sug. Xylariaceae, ssikulised
Selts Diatrypales
Sug. Diatrypaceae
Selts Sordariales, snnikukeralaadsed
Sug. Chaetomiaceae, karuskeralised
8

Sug. Lasiosphaeriaceae, karvakeralised

Sug. Sordariaceae, snnikukeralised
KAMBERSEENED
*Selts Dothideales, mustlaikpletikuliselaadsed
Sug. Arthopyreniaceae, svisamblikulised
Sug. Botryosphaeriaceae
Sug. Capnodiaceae, tahmkirmelised
Sug. Dothideaceae, mustlaikpletikulised
Sug. Dothioraceae
Sug. Elsinoaceae
Sug. Lophiostomataceae, harisuudmelised
Sug. Mycosphaerellaceae, laikseenelised
Sug. Phaeosphaeriaceae
Sug. Pleosporaceae, pleospoorilised
Sug. Sporormiaceae, prleoselised
Sug. Venturiaceae, krntvelised
*Selts Arthoniales, thnsamblikulaadsed
*Sug. Arthoniaceae, thnsamblikulised
*Sug. Chrysothricaceae
*Sug. Opegraphaceae, kiiriksamblikulised
*Selts Verrucariales, kirmesamblikulaadsed
*Sug. Verrucariaceae, kirmesamblikulised
KETASSEENED
Selts Rhytismatales, pigilaigulaadsed
Sug. Cryptomycetaceae, pigisululised
Sug. Rhytismataceae, pigilaigulised
*Selts Caliciales, jalgsamblikulaadsed
*Sug. Caliciaceae, jalgsamblikulised
*Sug. Coniocybaceae
*Selts Ostropales
*Sug. Graphidaceae, kirisamblikulised
Sug. Stictidaceae
*Sug. Thelotremataceae, koobassamblikulised
*Selts Leotiales, tiksikulaadsed
*Sug. Baeomycetaceae, seensamblikulised
Sug. Dermateaceae, nahktiksikulised
Sug. Geoglossaceae, maakeelelised
Sug. Hyaloscyphaceae, harjastiksikulised
*Sug. Icmadophilacaeae, rabasamblikulised
Sug. Leotiaceae, tiksikulised
Sug. Phacidiaceae, lumehallikulised
Sug. Sclerotiniaceae, mgarliudikulised
*Selts Peltigerales, kilpsamblikulaadsed
*Sug. Lobariaceae, kopsusamblikulised
*Sug. Peltigeraceae, kilpsamblikulised
*Selts Lecanorales, liudsamblikulaadsed
*Sug. Bacidiaceae, mhnsamblikulised
9

*Sug. Candelariaceae, leeksamblikulised

*Sug. Cladoniaceae, porosamblikulised
*Sug. Collemataceae, limasamblikulised
*Sug. Hymeneliaceae
*Sug. Lecanoraceae, liudsamblikulised
*Sug. Lecideaceae, nsasamblikulised
*Sug. Mycoblastaceae, vistarsamblikulised
*Sug. Parmeliaceae, lapiksamblikulised
*Sug. Physciaceae, rosettsamblikulised
*Sug. Phlyctidaceae, jahusamblikulised
*Sug. Ramalinaceae, rihmsamblikulised
*Sug. Rhizocarpaceae, kaartsamblikulised
*Sug. Stereocaulaceae, tinasamblikulised
*Sug. Umbilicariaceae, krvsamblikulised
*Selts Pertusariales, lumisamblikulaadsed
*Sug. Pertusariaceae, lumisamblikulised
*Selts Teloschistales, vasksamblikulaadsed
*Sug. Teloschistaceae, vasksamblikulised
*Selts Pyrenulales, luulissamblikulaadsed
*Sug. Pyrenulaceae, luulissamblikulised
Selts Elaphomycetales, hirvephklilaadsed
Sug. Elaphomycetaceae, hirvephklilised
Selts Pezizales, liudikulaadsed
Sug. Ascobolaceae, paskliudikulised
Sug. Helvellaceae, kogritsalised
Sug. Morchellaceae, mrklilised
Sug. Otideaceae, krvliudikulised
Sug. Pezizaceae, liudikulised
Sug. Pyronemataceae, tuhakulised
Sug. Sarcoscyphaceae, karikseenelised
Sug. Sarcosomataceae, limatnnikulised
Sug. Thelebolaceae
Sug Tuberaceae, trhvlilised
Himkond BASIDIOMYCOTA, KANDSEENED
Klass Teliomycetes, tsiskandseened
Selts Platygloeales
Sug. Platygloeaceae
Selts Sporidiales, prmkandseenelaadsed
Sug. Sporidiobolaceae
Selts Septobasidiales
Sug. Septobasidiaceae
Selts Uredinales, roosteliselaadsed
Sug. Chrysomyxaceae, okkaroostelised
Sug. Coleosporiaceae, pisroostelised
Sug. Cronartiaceae, viltroostelised
Sug. Melampsoraceae, pigiroostelised
Sug. Pucciniaceae, roostelised
10

Sug. Pucciniastraceae, laikroostelised

Klass Ustomycetes, pungkandseened
Selts Exobasidiales, paisseenelaadsed
Sug. Exobasidiaceae, paisseenelised
Selts Ustilaginales, ngiliselaadsed
Sug. Tilletiaceae, kvangilised
Sug. Ustilaginaceae, ngilised
Selts Graphiolales
Sug. Graphiolaceae
*Klass Hymenomycetes, eoslavaseened
TARDSEENED
Selts Dacrymycetales, pisarseenelaadsed
Sug. Dacrymycetaceae, pisarseenelised
Selts Tremellales, khrikulaadsed
Sug. Filobasidiaceae
Sug. Tremellaceae, khrikulised
Selts Tulasnellales, tulasnellilaadsed
Sug. Tulasnellaceae, tulasnellilised
Selts Ceratobasidiales
Sug. Ceratobasidiaceae
Selts Auriculariales, krvtarrikulaadsed
Sug. Auriculariaceae, krvtarrikulised
Sug. Exidiaceae, sldikulised
Sug. Hyaloriaceae, dikulised
Sug. Sebacinaceae
MITTELEHIKSEENED
*Selts Cantharellales, kukeseenelaadsed
Sug. Cantharellaceae, kukeseenelised
*Sug. Clavariaceae s.l., tlvikulised
Sug. Fistulinaceae, maksakulised
Sug. Hydnaceae, narmikulised
Sug. Scutigeraceae, seenikulised
Sug. Sparassidaceae, khrikulised
Selts Gomphales, vurrikulaadsed
Sug. Gomphaceae, vurrikulised
Selts Hericiales, korallnarmikulised
Sug. Auriscalpiaceae, kbinarmikulised
Sug. Hericiaceae, korallnarmikulised
Selts Thelephorales, lehternahkiselaadsed
Sug. Thelephoraceae, lehternahkiselised
Selts Poriales, poorialaadsed
Sug. Corticiaceae, koorikulised
Sug. Ganodermataceae, vaabikulised
Sug. Polyporaceae s.l., ebatorikulised
Selts Hymenochaetales, taelikulaadsed
11

Sug. Hymenochaetaceae, taelikulised

LEHIKSEENED
Selts Polyporales, torikulaadsed
Sug. Polyporaceae s.str., torikulised
Selts Boletales, puravikulaadsed
Sug. Boletaceae, puravikulised
Sug. Coniophoraceae, mdikulised
Sug. Gomphidiaceae, liimikulised
Sug. Gyrodontaceae, lepapuravikulised
Sug. Hygrophoropsidaceae, kukeseenikulised
Sug. Paxillaceae, vahelikulised
Sug. Rhizopogonaceae, juurephklilised
Sug. Strobilomycetaceae, soomuspuravikulised
Selts Hygrophorales, limanutilaadsed
Sug. Hygrophoraceae, limanutilised
*Selts Tricholomatales, heinikulaadsed
Sug. Dermolomataceae, sametheinikulised
Sug. Lyophyllaceae, kobarheinikulised
Sug. Marasmiaceae, nbikulised
Sug. Rhodotaceae, vrkheinikulised
*Sug. Tricholomataceae, heinikulised
Selts Agaricales, ampinjonilaadsed
Sug. Agaricaceae, ampinjonilised
Sug. Coprinaceae, tindikulised
Selts Amanitales, krbseseenelaadsed
Sug. Amanitaceae, krbseseenelised
Selts Pluteales, napsikulaadsed
Sug. Pluteaceae, napsikulised
Selts Entolomatales, punalehikulaadsed
Sug. Entolomataceae, punalehikulised
Sug. Macrocystidiaceae, kurgiseenelised
Selts Cortinariales, vdikulaadsed
Sug. Bolbitiaceae, torujalalised
Sug. Cortinariaceae, vdikulised
Sug. Crepidotaceae, pisiservikulised
Sug. Strophariaceae, vrvikulised
Selts Russulales, pilvikulaadsed
Sug. Elasmomycetaceae, pugupilvikulised
Sug. Russulaceae, pilvikulised
PUGUSEENED
Selts Phallales, tanuseenelaadsed
Sug. Clathraceae
Sug. Phallaceae, tanuseenelised
Selts Hymenogastrales, maamgaralaadsed
Sug. Hymenogastraceae, maamgaralised
Selt Lycoperdales, murumunalaadsed
Sug. Geastraceae, maathelised
12

Sug. Lycoperdaceae, murumunalised

Sug. Mycenastraceae, hlmikmunalised
Selts Melanogastrales, pigipugulaadsed
Sug. Melanogastraceae, pigipugulised
Selts Sclerodermatales, murukeralaadsed
Sug. Astraeaceae
Sug. Sclerodermataceae, murukeralised
Selts Tulostomatales, luiteseenelaadsed
Sug. Battarreaceae
Sug. Tulostomataceae, luiteseenelised
Selts Nidulariales, vakkseenelaadsed
Sug. Nidulariaceae, vakkseenelised
Sug. Sphaerobolaceae, thtkuulikulised
RHM DEUTEROMYCETES, TEISSEENED
Hyphomycetes, avateisseened
Coelomycetes, peitteisseened
Aganomycetes, mtseliaalsed teisseened
*RHM DEUTEROLICHENES, TEISSAMBLIKUD
RIIK STRAMENOPILA, ESIVIBURLASED
Himkond OOMYCOTA, MUNASSEENED
Klass Oomycetes, munasseened
Selts Saprolegniales, vesihallikulaadsed
Sug. Saprolegniaceae, vesihallikulised
Selts Peronosporales, ebajahukasteliselaadsed
Sug. Albuginaceae, piimliketvelised
Sug. Peronosporaceae, ebajahukastelised
Sug. Pythiaceae, tusmepletikulised
Selts Leptomitales, llihallikulaadsed
Sug. Leptomitaceae, llihallikulised
Himkond HYPHOCHYTRIOMYCOTA, ESIVIBURIKUD
Selts Hyphochytriales, esiviburikulaadsed
Sug. Rhizidiomycetaceae
Himkond LABYRINTHULOMYCOTA, VESILIMAKUD
Selts Labyrinthulales, vesilimakulaadsed
Sug. Labyrinthulaceae, vesilimakulised
RIIK PROTOZOA, AINURAKSED
Himkond MYXOMYCOTA, LIMAKUD

13

Klass Myxomycetes, limakud

Selts Liceales
Sug. Enteridiaceae
Selts Trichiales
Sug. Arcyriaceae
Sug. Trichiaceae
Selts Physarales
Sug. Didymiaceae
Sug. Physaraceae
Selts Stemonitales
Sug. Stemonitaceae
Klass Protosteliomycetes, protosteliidid
Selts Protosteliales, protosteliidilaadsed
Sug. Protosteliaceae, protosteliidilised
Himkond ACRASIOMYCOTA, EBALIMAKUD
Klass Acrasiomycetes, ebalimakud
Selts Acrasiales, ebalimakulaadsed
Sug. Acrasiaceae, ebalimakulised
Sug. Guttulinopsidaceae
Himkond DICTYOSTELIOMYCOTA, VRLIMAKUD
Klass Dictyosteliomycetes, vrlimakud
Selts Dictyosteliales, vrlimakulaadsed
Sug. Dictyosteliaceae, vrlimakulised
Himkond PLASMODIOPHOROMYCOTA, NUUTERLIMAKUD
Klass Plasmodiophoromycetes, nuuterlimakud
Selts Plasmodiophorales, nuuterlimakulaadsed
Sug. Plasmodiophoraceae, nuuterlimakulised

14

RIIK FUNGI, SEENED

Pristuumsete organismide riik. Plastiidid puuduvad. Toitumine absorbtiivne
(osmotroofne), pole kunagi fagotroofne; amboidne (pseudopodiaalne) faas puudub.
Mitokondrid lamendunud. Rakukest sisaldab philiselt kitiini ja -glkaane, vhestes
rhmades polsahhariide (rg- ja prmkottseened). Somaatiline faas ksikrakkudena
(tihti risomtseeliga) (Chytridiomycota), pungrakkudena (Saccharomycetales) vi
valdavalt seeneniitidena (hfidena), mis enamasti moodustavad seeneniidistiku
(mtseeli). Seeneniidid herakulised, hulktuumsed, vaheseinteta (tsnotstsed)
(Chytridiomycota, Zygomycota) vi hulkraksed, vaheseintega (igas rakus ks vi mitu
tuuma) (Ascomycota, Basidiomycota). Viburiga staadiumid enamasti puuduvad, esinevad
vaid rgseimal himkonnal (Chytridiomycota); lihtne klgharudeta piitsvibur paikneb
alati zoospoori tagumises otsas. Paljunemine mittesuguline ja suguline; diploidne faas
tavaliselt lhiajaline, kll aga vib sugulisele protsessile jrgneda kestev kaksiktuumaline
(dikarootne) faas.
Saproobid, parasiidid, poolparasiidid, mutualistid vga erinevatel loomsetel, taimsetel
ja seensetel substraatidel vi peremeesorganismidel. Riigis 4 himkonda
(Chytridiomycota, Zygomycota, Ascomycota, Basidiomycota). Maailmas le 56 tuhande
liigi (Hawksworth jt.,1995). Eestis umbes 4500 liiki (sealhulgas samblikke ja lhedasi
seeni ligi 900).
HIMKOND CHYTRIDIOMYCOTA, VIBURSEENED
Tallus kerajas kuni munajas rakk (risomtseeliga vi ilma; lihtsaimal juhul rakukestata
protoplast) vi tsnotstne seeneniit, harva seeneniidistik. Rakukestades kitiin ja
glkaanid. Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega.
Suguline protsess valdavalt gametogaamia, milles sgoot moodustub planogameetide
hinemisel; harvem esineb gametangiogaamia, somatogaamia vi oogaamia; hes seltsis
(Spizellomycetales) sugulist paljunemist ei tunta; mnel esindajal teada mittesugulise ja
sugulise plvkonna vaheldus gameto- ja sporotallusena (Blastocladiales). Sgoodist
areneb enamasti puhkesporangium, mnel juhul aga esmalt diploidne tallus, mis alles
hiljem moodustab puhkesporangiume. Viimased idanevad otse haploidseteks
zoospoorideks vi vljutavad protoplasti, mis entssteerub ja jaguneb alles seejrel
zoospoorideks. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsklis liikuvad, he
tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid,
planogameedid); rhutamaks tagumise viburi olemasolu on neid seeni varem nimetatud
tagaviburseenteks; vrdl. esiviburlaste (Stramenopila) riigi esindajatega (vt. lk.117).
Zoospooride ultrastruktuur on viburseente kaasaegse klassifitseerimise aluseks.
Saproobid vi taimede, seente ja loomade parasiidid vees ja mrgades vi niisketes
tingimustes maismaal. Himkonnas 1 klass.
KLASS CHYTRIDIOMYCETES, VIBURSEENED
Iseloomustus vastab himkonna omale. Klassis 5 seltsi ligi 800 liigiga. Eestis
esindatud 4 seltsi 21 liigiga.

15

SELTS SPIZELLOMYCETALES, TMPVIBURSEENELAADSED

Holo- vi eukarpsed monotsentrilised endobiondid. Tallus kestata protoplastina
peremeestaime rakus. Risoidid, juhul kui esinevad, tmbitipulised. Mittesugulisel
paljunemisel areneb tallus tervikuna zoosporangiumiks; selles tekkinud zoospoorid
rndavad peale vabanemist peremeestaime pinnale, kus entssteeruvad ja saadavad oma
protoplasti taas taime epidermi rakku; zoospoorid enamasti mitme lipiidkehakesega,
mnel liigil osaliselt amboidsed. Sugulist paljunemist ei tunta. 1912. a. S. Kusano
poolt kirjeldatud suguline tskkel gametogaamia nol hiireherne-olpiidi (Olpidium viciae)
nitel, mis on viburseente klassikalise paljunemistsklina leidnud ksitlemist paljudes
pikutes (vt. ka Parmasto, 1970), ei ole tnaseni leidnud kinnitust.
Taimede ja seente parasiidid; levinud eriti vetikatel, vette sattunud tolmuteradel ja
seeneeostel, harvem krgemate taimede juurtes (Olpidium); tuntud ka viiruste
edasikandjatena (vektoritena). Seltis 4 sugukonda 13 perekonna ja 66 liigiga. Eestis
esindatud 2 sugukonda 2 perekonna ja 5 liigiga.
Sug. Caulochytriaceae; Eestis puuduvad
Caulochytrium protostelioides; parasiit kottseente anamorfil Cladosporium
cladosporioides
Sug. Olpidiaceae - olpiidilised
Olpidium brassicae - tavaolpiid; kapsa-tusmepletiku (kapsa-mustjuure) tekitaja
O. viciae - liblikieliste-olpiid
Sug. Spizellomycetaceae - tmpviburseenelised
Rhizophlyctis rosea; mullasaproob, leidub roosa kirmena niiskel mullal
SELTS CHYTRIDIALES, VIBURSEENELAADSED
Holo- vi eukarpsed, mono- vi poltsentrilised epi-, endo- vi interbiondid. Tallus
rakjas, tihti hstiarenenud risomtseeliga, risoidid teravneva tipuga. hes sugukonnas
(Synchytriaceae) moodustavad zoosporangiumid peremeestaime kudedes soorusi.
Zoospoorid enamasti he lipiidkehakesega. Suguline protsess gameto- vi
somatogaamia; vahel tekivad ka puhkesporangiumid (Synchytriaceae). Plvkondade
vaheldumist ei esine. Kolm erinevat elutsklit on esitatud joonistel 2-4.
Enamasti veeseened - saproobid vi parasiidid vetikate, seente vi loomade rakkudes;
osa liike saproobidena mrjas mullas vi krgemate taimede parasiidid (ka
ietolmuterades). Seltsis 5 sugukonda 77 perekonna ja 566 liigiga. Liigirikkaimasse
perekonda (Synchytrium) kuulub le 100 istaimede obligaatse parasiidi, mis on
peremeestaimede valikul kitsalt spetsialiseerunud. Eestis teada 3 sugukonna 5 perekonnas
11 liiki.
Sug. Chytridiaceae - viburseenelised
Chytriomyces hyalinus - klaas-viburseen (joon. 2); saproob maiprnikate jnustel
vees; Eestis puudub
Phlyctidium pollinis-pini; epibiont mnni ietolmuteradel; Eestis puudub
Polyphagus euglenae; silmviburlaste obligaatne parasiit; Eestis puudub
Rhizidium chitinophilum - kitiinirisiid; saproob kahetiivaliste jnustel vees
Rhizophydium ovatum (joon. 3); vetikate obligaatne parasiit; Eestis puudub
Sug. Cladochytriaceae - tppviburseenelised
Cladochytrium comari - lehe-tppviburseen; obligaatne parasiit soopihlal
16

Sug. Synchytriaceae - liitviburseenelised

Synchytrium anemones - lase-liitviburseen; obligaatne parasiit lastel
S. endobioticum - kartuli-liitviburseen (joon. 4); vga ohtliku karantiinhaiguse kartulivhi tekitaja; praegu Eestis puudub, kuid esines 20. saj. 50-ndatel aastatel
(nelja koldena)
S. stellariae - ththeina-liitviburseen; obligaatne parasiit ththeintel
SELTS BLASTOCLADIALES, JNKSVIBURSEENELAADSED
Mono- vi poltsentrilised epi- vi endobiondid. Tallus seeneniidistikuna. Talluse
alusrakk tavaliselt hsti eristunud, kinnitub substraadile risoidide (vahel ebavaheseintega)
abil. Seeneniidistikul paiknevad hukeseseinalised zoo- ja paksuseinalised
puhkesporangiumid, mis he sugukonna esindajail (Catenariaceae) llistavad
seeneniidi. Zoospooris varuainetest tuumamts. Lipiidkehakesed zoospooris
puuduvad. Suguline tskkel gametogaamiana. Osa esindajaid (Blastocladiaceae,
Coelomomycetaceae) iseloomustab mittesugulise ja sugulise plvkonna vaheldumine:
haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega; viimasel arenevatest
zoosporangiumidest vabanevad diploidsed, puhkesporangiumidest aga haploidsed
zoospoorid; zoosporangiumid, puhkesporangiumid ja gametangiumid tekivad jnksjate
seeneniitide paindekohtades (sellest eestikeelne nimetus). (Joon. 5-6).
Enamik esindajaid saproobid mullas ja vees vi taimsetes ja loomsetes jnustes, osa
putukate, nematoodide, seente vi krgemate taimede obligaatsed parasiidid. Seltsis 5
sugukonda, 13 perekonda ja 126 liiki. Eestis teada 2 sugukonna 2 perekonnas 4 liiki.
Sug. Blastocladiaceae - jnksviburseenelised; Eestis puuduvad
Allomyces macrogynus (joon. 5); mulla- ja veesaproob
Sug. Catenariaceae - lliviburseenelised
Catenaria anguillulae - kotlase-lliviburseen; kariloomade ohtliku parasiidi maksakaani kotlase arengujrgus mudatigulastes arenev seenparasiit; Eestis seni
leitud ainult saproobina mardikalistel
Sug. Coelomomycetaceae - putukaviburseenelised; Eestis puuduvad
Coelomomyces psorophorae (joon. 6) - moskiito-putukaviburseen; parasiit
moskiitovastsetel
Sug. Physodermataceae - krnviburseenelised
Physoderma graminis - krreliste-krnviburseen; parasiit krrelistel
Physoderma maydis - maisi-krnviburseen; obligaatne maisi parasiit; Eestis puudub
Ph. menyanthis - ubalehe-krnviburseen; obligaatne ubalehe parasiit
SELTS MONOBLEPHARIDALES, MUNASVIBURSEENELAADSED
Tallus eukarpne, tavaliselt vaheseinteta, harvem ebavaheseintega hstiarenenud
seeneniidistikuna; seeneniidid vahel helmesjalt nrdunud (Gonapodyaceae).
Puhkesporangiumid puuduvad. Mittesuguline paljunemine tavaliste hukeseseinaliste
zoosporangiumidega. Zoospoorid alati arvukate lipiidkehakestega. Suguline
paljunemine oogaamiana (sellisena ainuke rhm viburseente hulgas) (joon. 7); mnel
esindajal sugulist paljunemist ei tunta.
Veeseened - saproobid vette sattunud orgaanilisel materjalil. Seltsis 3 sugukonda 4
perekonna ja 19 liigiga. Eestis teada 1 liik.

17

Sug. Gonapodyaceae - helmesviburseenelised

Gonapodya sp. - helmesviburseen
Sug. Monoblepharidaceae - munasviburseenelised; Eestis puuduvad
Monoblepharis polymorpha (joon. 7)
HIMKOND ZYGOMYCOTA, IKKESSEENED
Tallus hstiarenenud tsnotstse seeneniidistikuna, tihti kinnitub substraadile
risoididega. Rakukestades kitiin. Liikuvad, viburitega staadiumid puuduvad
tielikult. Mittesuguline paljunemine tpiliselt sporangiumides vi sporangioolides
arenevate sporangiospooridega (aplanospooridega), samuti seeneniidistikus tekkivate
artrospooride, oiidide ja klamdospooridega; erandina teliste koniididega
koniidikandjatel (Entomophthorales). Suguline paljunemine sgogaamiana. Sgoodist
moodustub sgospoor (seigeos), mis tpiliselt areneb sporangiumikandjal tekkivaks
sporangiumiks (joon. 8). Esineb partenogeneetilist paljunemist (Glomales), mille
tulemusena tekib ebasgospoor. Kahes seltsis (Endogonales, Glomales) arenevad maaalused sporokarbid. Tihti esineb heterotallism.
Maismaal, harva vees elunevad saproobid vi taimede, loomade ja seente parasiidid
vi poolparasiidid; arbuskulaarsete mkoriisade (Glomales) ja ektomkoriisade
(Endogonales) moodustajad; ohtlike mkooside tekitajad inimesel ja loomadel; paljud
liigid on tuntud kritajatena. Himkonnas 2 klassi, neist teise (Trichomycetes juusseened) sstemaatiline positsioon on ebaselge; niitja tallusega ning putukatega
kooselus elunevaid juusseeni (ligi 200 liiki) ksitletakse ikkesseente all vaid
morfoloogilise sarnasuse ning sgogaamiat meenutava sugulise protsessi tttu, nende
flogeneetiline pritolu on teadmata, mned uurijad peavad neid hoopis vetikatele
lhedasteks organismideks. Eestis esindatud 1 klass.
KLASS ZYGOMYCETES, IKKESSEENED
Iseloomustus vastab himkonna omale. Klassis 7 seltsi ligi 900 liigiga. Eestis teada
3 seltsi esindajatena 54 liiki.
SELTS MUCORALES, NUTTHALLIKULAADSED
Tallus kiirelt areneva vohava, peamiselt substraadisisese tsnotstse
seeneniidistikuna; vaheseintega eralduvad muust tallusest vaid sporangiumikandjad ning
gametangiumid; tpilised on stoolonid (nn. jooksuhfid), mis kinnituvad
sporangiumikandjate tekkekohal risoididega substraadile; mnel juhul stoolonite ja
sporangiumikandjate krval olemas rikkalik humtseel. Mittesuguline paljunemine
sporangiumides vi sporangioolides tekkivate aplanospooridega; heeoselised
sporangioolid talitlevad koniididena, telisi koniide ei esine; sporangiumid tihti
kolumella vi apofsiga. Sgospoorid tihti suspensoritega.
Enamasti saproobid taimsel materjalil ja mullas, harvem taimede, loomade vi seente
poolparasiidid; esineb mkooside tekitajaid inimesel ja loomadel; palju esindajaid tuntud
kritajatena. Seltsis 13 sugukonda 56 perekonna ja 299 liigiga. Eestis 4 sugukonda 11
perekonna ja 46 liigiga.
Sug. Mortierellaceae - kduhallikulised; mullaseened
Mortierella humilis - kamara-kduhallik
18

M. isabellina - madalsoo-kduhallik
M. mutabilis - raba-kduhallik
Sug. Mucoraceae - nutthallikulised; valdavalt hallitusetekitajad
Absidia corymbifera; mkooside tekitaja inimesel; saproobina snnikus
Mucor hiemalis - vesi-nutthallik
M. mucedo - harilik nutthallik
M. piriformis - puuvilja-nutthallik
M. racemosus - must nutthallik
M. ramosissimus; mkooside tekitaja inimesel; Eestis puudub
Rhizomucor pusillus; mkooside tekitaja inimesel; Eestis puudub
Rhizopus stolonifer (sn. R. nigricans) - must tpphallik (joon. 8)
R. oryzae; mkooside tekitaja inimesel; Eestis puudub
R. sinensis - hiina tpphallik; Eestis puudub
Spinellus fusiger - kveoseline lehikuhallik; poolparasiit lehikseentel
Syzygites megalocarpus - tava-seenehallik; poolparasiit lehikseentel
Sug. Phycomycetaceae - pikkhallikulised; Eestis puuduvad
Phycomyces blakesleeanus - snniku-pikkhallik
Sug. Pilobolaceae - snnikuhallikulised
Pilobolus crystallinus - pabula-snnikuhallik
Sug. Thamnidiaceae - psashallikulised
Thamnidium elegans - psashallik; ulukite ekskrementidel; saproob seente
viljakehadel
Sug. Saksenaeaceae; Eestis puuduvad
Saksenaea vasiformis; mkooside tekitaja inimesel
SELTS ENDOGONALES
Esinevad maa-alused sporokarbid (kuni 3 cm). Suguline protsess tpilise
sgogaamiana sporokarpides, milles arenevad ka sgospoorid. Sporangiumid
tundmata.
Mulla- ja puidusaproobid ning ektomkoriisaseened. Seltsis 1 sugukond 3 perekonna
ja 21 liigiga. Eestis uurimata selts. Tartu likooli professor F. Bucholtz uuris seltsi
kuuluvaid seeni Ltis kesoleva sajandi algul, mistttu nende olemasolu on ka Eestis
limalt tenoline.
Sug. Endogonaceae; Eestis seni andmed puuduvad
Endogone pisiformis
SELTS GLOMALES
Tallus tsnotstsete seeneniitidena mullas. Mittesuguline paljunemine
klamdospooridega. Sugulist paljunemist ei tunta. Paljunevad partenogeneetiliselt,
mille tulemuseks ebasgospooride teke. Vhestel esindajatel leitud mullas mne
millimeetri suurusi sporokarpe. Smbiotroofidena tekitavad taimerakkudes arbuskuleid
ja vesiikuleid.
Arbuskulaarsete mkoriisade moodustajad rohttaimedel ja sammaldel, vga
olulised seened kossteemide struktuuris. Seltsis 3 sugukonda 6 perekonna ja umbes
160 liigiga. Eestis algas seltsi uurimine alles viimastel aastatel, praegu teada vaid mni
esindaja 1 perekonnas.
19

Sug. Glomaceae
Glomus spp.
SELTS ENTOMOPHTHORALES - PUTUKAHALLIKULAADSED
Tallus suhteliselt vhearenenud seeneniidistikuna algul rakuvaheseinteta, vananedes
rohkete vaheseintega, lpuks laguneb iseseisvateks rakkudeks - hfikehakesteks, mis
vivad punguda ja millest arenevad koniidikandjad. humtseel olemas vi puudub.
Mittesuguline paljunemine esmaste koniididega, mis paiskuvad aktiivselt laiali; neist
vivad korduvalt moodustuda uued koniidid. Suguline paljunemine vhe tuntud.
Valdavalt putukate parasiidid; harva parasiteerivad puukidel, marussidel,
selgroogsetel, snajalgtaimedel ja ikkesvetikatel; mned esindajad tuntud saproobidena
ja poolparasiitidena koduloomadel ja inimesel. Seltsis 6 sugukonda 23 perekonna ja 185
liigiga. Eestis leitud 1 perekonnast 4 liiki.
Sug. Basidiobolaceae; Eestis puuduvad
Basidiobolus haptosporus; mkooside tekitaja inimesel
B. ranarum; saproob konnade vljaheidetel
Sug. Entomophthoraceae - putukahallikulised; Eestis esineb esitatutest ainult 2 viimast
liiki
Entomophthora aphidis - leheti-putukahallik
E. coronata; mkooside tekitaja inimesel
E. culicis - sse-putukahallik
E. grylli - koi-putukahallik
E. megasperma - rviku-putukahallik
E. muscae - toakrbse-putukahallik
SELTS ZOOPAGALES, LOOMAHALLIKULAADSED
Tallus vhearenenud seeneniidistikuna, seeneniidid tungivad haustorite abil
peremeesorganismi. Mittesuguline paljunemine teliste koniididega vi
sporangiospooridega. Sugulise paljunemise tulemusena tekivad spiraalsete
suspensoritega sgospoorid.
Obligaatsed parasiidid ja kommensaalid nematoodidel, ambidel, juurjalgsetel jt.
vikestel mulla- ja veeloomakestel; erandina seeneparasiidid. Seltsis 5 sugukonda 22
perekonna ja 161 liigiga. Eestis pole esindajaid teada.
Sug. Cochlonemataceae
Cochlonema spp.
Sug. Piptocephalidaceae
Syncephalis spp.; seeneparasiidid
Sug. Zoopagaceae
Stylopage spp.
HIMKOND ASCOMYCOTA, KOTTSEENED
Valdavalt hstiarenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened; seeneniidid suurema
osa elutsklist haploidsed, kaasa arvatud viljakeha (oluline erinevus kandseentest!);
20

paljudel esindajatel tuntud prmistaadium pungrakkudena. Rakukestades rg- ja

prmkottseentel polsahhariidid, alates priskottseentest kitiin. Mittesuguliselt
paljunevad rgsemates rhmades somaatiliste rakkude pooldumise teel, oiididega,
artrospooridega vi blastospooridega (pungudes), krgemates rhmades koniididega.
Suguline paljunemine tpiliselt gametangiogaamiana (joon. 9), mnel juhul
spermaatsiumide abil; rgsemates rhmades somatogaamia. Sugulise paljunemise kigus
ilmneb kaks tuumafaasi: kaksiktuumaline (dikarootne) ja diploidne; viljastumise jrel
kasvavad askogoonist vlja dikarootsed askogeensed hfid, mille tipmistest
rakkudest paljunemise lppstaadiumis arenevad eoskotid (askused) neis endogeenselt
tekkivate haploidsete kotteostega (askospooridega); pandlad tekivad vga harva;
diploidne faas vga lhiajaline, ilmneb vaid askuse emarakus. Enamikule kottseentele on
iseloomulik viljakehade (askoomide, askokarpide) olemasolu; eoskotid paiknevad
viljakeha pinnal vi sees korrapraselt reastatuna - eoslavana (hmeeniumina) vi
ebakorrapraselt, hajali rhmadena; peale eoskottide leidub viljakehades mitmesuguseid
steriilseid rakke - parafse, perifse, pseudoparafse jmt. Viljakehade phitpe on
neli: peiteosla (kleistoteetsium), sulgeosla (periteetsium), lehtereosla (apoteetsium) ja
askostrooma (joon. 40); viljakehad vivad areneda otse substraadil
(peremeesorganismil) vi (esimese kolme tbi puhul) ka stroomades, ebastroomades
vi mtseelipimikul (subiikulumil); paljudel esindajatel olemas seenemgarad
(sklerootsiumid). Tpiline kottseente juures on pleomorfism.
Maismaal, harvem vees elunevad saproobid vi taimede, loomade ja seente parasiidid
ja poolparasiidid;vga palju oluliste taimehaiguste tekitajaid (eriti anamorfidena);
palju samblikke moodustavaid smbiotroofe, vhem mkoriisaseeni; teada ka rohkesti
mkooside tekitajaid; tuntakse olulisi kritajaid.
Seni viljakehade puudumise vi olemasolevate viljakehade tbi alusel
traditsiooniliselt eristatud klassid (Hemiascomycetes, Plectomycetes, Pyrenomycetes,
Discomycetes, Laboulbeniomycetes, Loculoascomycetes) on kunstlikud ega kajasta
flogeneetilisi suhteid himkonnas, seeprast neid kaasaegses sstemaatikas taksonitena
enam ei kasutata. Molekulaarne anals (rRNA sekveneerimine) on kottseente
himkonnas praeguseks paika pannud kolm erineva pritoluga rhma: rgkottseened,
prmkottseened ja priskottseened. Mned uurijad on neid rhmi nimetanud
alamhimkondadeks (vastavalt Taphrinomycotina, Saccharomycotina ja Pezizomycotina)
ning eristanud nende piires kuni 13 klassi. Siiski on molekulaarne ja geneetiline
informatsioon veel ebapiisav flogeneetiliste suhete lplikuks hindamiseks nendes
rhmades, mistttu klasside (samuti alamhimkondade) eristamine praegu on ennatlik.
Seltside arvu suhtes kottseente hulgas lhevad uurijate arvamused suuresti lahku,
vhemalt 20 seltsi asukoht ssteemis on hoopiski teadmata. Jrgides siinkohal
Alexopoulose jt. (1996) ssteemi piirdume kottseente himkonna ksitlemisel seltside
tasemega, grupeerides neid rg-, prm- ja priskottseenteks, viimastele taksonoomilist
staatust omistamata. Viljakehadega priskottseente juures on mittetaksonoomiliste
rhmadena siiski otstarbekas silitada kauaaegseid traditsioonilisi nimetusi tungalseened (Pyrenomycetes), ketasseened (Discomycetes) ja kamberseened
(Loculoascomycetes), kuna see hlbustab oluliselt ssteemi ksitlemist praktilisest
aspektist. Kokkuleppeliselt ksitleme tungalseente all 8, ketasseente all 11 ja
kamberseentena 3 kottseente seltsi (vt. ssteemi levaade). Hawksworthi jt. (1995) jrgi
on maailmas 46 kottseente seltsi, milles on 264 sugukonda, 3266 perekonda ning le 32
tuhande liigi. Eestis on praeguseks teada vhemalt 30 seltsi ligi 1800 liigiga; lisaks le
500 teisliigi, millel veel ei teata teleomorfi.

21

RGKOTTSEENED
rgseim rhm kottseente himkonnas; mne autori poolt ksitletud klassi staatuses, kuid
selle monofleetilisuses kaheldakse. Tallus ksikrakkudena vi suhteliselt hsti arenenud
seeneniidistikuna
peremeestaime
kudedes.
Rakukestades
mitmesugused
polsahhariidid; kitiini esineb harva ja thistes kogustes. Rakuvaheseinad enamasti
paljupoorilised, harva he lihtpooriga (Taphrinales); Woronini kehake puudub.
Mittesuguline paljunemine kotteoste pungumise teel vi somaatiliste rakkude
pooldumisega. Suguline paljunemine tavaliselt somatogaamiana; vib esineda
paraseksualismi. Viljakehad ja askogeensed hfid puuduvad; eoskotid arenevad
paksuseinalistest askogeensetest rakkudest.
Saproobid ja obligaatsed parasiidid krgematel taimedel; mulla- ja veeseened; esineb
mkooside tekitajaid.Rhmas 3 seltsi umbes 300 liigiga. Eestis esindatud 2 seltsi 14
liigiga.
SELTS TAPHRINALES, LUUDIKULAADSED
Tallus hstiarenenud subkutikulaarse vi subepidermaalse kaksiktuumalise
seeneniidistikuna. Mittesuguline paljunemine kotteoste pungumise teel, tihti algab see
juba eoskotis; tekkinud blastospoorid punguvad korduvalt, moodustades ka rakuahelaid
(pseudomtseel); niiviisi vib seen elada prmistaadiumis saproobselt peremeestaime
pinnal pikemat aega. Suguline paljunemine somatogaamiana kotteoste ja/vi
blastospooride omavahelise hinemisega vi esineb paraseksualism; peremeestaime
nakatab eose idanemisel tekkinud kaksiktuumaline seeneniidistik. Askogeensed rakud
esinevad, neist moodustuvad peremeestaime epidermi all eoslava meenutavates ridades
8-eoselised eoskotid (joon. 10). Parafsid puuduvad.
Obligaatsed parasiidid krgematel taimedel, phjustavad peremeestaime kudedes
hpertroofiat - tuuleluudasid puuvrades, viljade deformeerumist, lehepuhetisi jmt.
Seltsis 1 sugukond ja 1 perekond 95 liigiga. Eestis teada 12 liiki.
Sug. Taphrinaceae - luudikulised
Taphrina betulina - kaseluudik; kase-nialuua tekitaja
T. bullata - pirniluudik
T. deformans - virsikuluudik (joon. 10); Eestis puudub
T. pruni - ploomiluudik; ploomi-kott-tve tekitaja
T. tosquinetii - sanglepa-luudik; deformeerib puulehti; Eestis puudub
T. wiesneri - kirsiluudik; kirsipuu-nialuua tekitaja
SELTS PROTOMYCETALES, ESMASSEENELAADSED
Tallus hstiarenenud diploidse seeneniidistikuna peremeetaimes. Mittesuguline
paljunemine nagu luudikulaadsetel (prmistaadiumina). Suguline paljunemine
somatogaamiana. Peremeestaime nakatamine toimub ainult diploidsete rakkude poolt.
Seeneniidistikul arenevad paksuseinalised siledad vi ornamenteeritud psieosed, millest
tekivad askogeensed rakud ja neist omakorda eoskotid; mnel esindajal tekivad
askogeensete rakkude juures erilised vesiikulid, mis arenevad snaskusteks.
Parasiidid putk- ja korvielistel, phjustavad puhetisi taimeosadel. Seltsis 1
sugukond, 5 perekonda ja le 200 liigi. Eestis 2 perekonda 2 liigiga.

22

Sug. Protomycetaceae - esmasseenelised

Protomyces macrosporus - naadi-esmasseen
SELTS SCHIZOSACCHAROMYCETALES, KRISEENELAADSED
Tallus silinderjate, otstes mardunud rakkudena. Seeneniidistik puudub vi on vga
nrgalt arenenud. Rakukest koosneb polsahhariididest (mannaan jt.). Mittesuguline
paljunemine rakkude pooldumise teel kaheks ttarrakuks (oluline erinevus
prmkottseenelaadsetest; vrdl. lk. 33). Suguline paljunemine somatogaamiana, mille
lpptulemusena tekivad eoskotid 4-8 kotteosega (joon. 11); eosed amloidsed.
Viljakehad ja askogeensed rakud puuduvad.
Saproobid suhkrut sisaldaval substraadil, fermentatiivsete protsesside tekitajad. Seltsis
1 sugukond 2 perekonna ja 4 liigiga. Eestis seni kindlaid esindajaid looduslikult teada ei
ole. Lhinaabruses, Sankt-Peterburis on loodusest tammemahlast isoleeritud
Schizosaccharomyces octosporus, mille olemasolu ka Eestis on tenoline.
Sug. Schizosaccharomycetaceae - kriseenelised
Schizosaccharomyces carlsbergensis; llekritaja
S. octosporus (joon.11)
S. pombe; biotehnoloogias maailmas laialt vahendatav liik; kasutatakse proteiini
tootmisel petroolist ja diisellist; alkoholkritaja (lu, rumm).
PRMKOTTSEENED
Ainult he seltsina ksitletav omaette flogeneetilise pritoluga kottseente rhm.
Iseloomustus vt. seltsi juures.
SELTS SACCHAROMYCETALES, PRMKOTTSEENELAADSED
Seeneniidistik puudub vi on hsti arenenud; viimasel juhul rakuvaheseinad tihti
paljupoorilised; lihtpoori olemasolul Woronini kehake tihti puudub (vrdl. seltsiga
Ascosphaerales, lk. 39). Tallus mtseeli puudumisel kerajate vi ellipsoidsete
ksikrakkudena. Rakukestades polsahhariidid (mannaan, glkaan jt.), kitiini esineb
ainult jgina. Mittesuguline paljunemine rakkude pungumise teel (oluline erinevus
kriseenelaadsetest, vrdl. lk. 33) vi seeneniidistiku olemasolu korral oiidide vi
artrospooridega. Pungumisel vib tekkida pseudomtseel. Suguline paljunemine
somatogaamiana vi partenogeneetiliselt; dikaaron puudub. Askogeensed rakud ja
viljakehad puuduvad. Eoskott areneb otse sgoodist; kotteoseid ks vi palju (joon. 1213). Mnel esindajal ei tunta sugulist paljunemist.
Teliste prmidena laialdaselt tuntud seened, kasvavad looduses saproobselt suhkrut
sisaldaval substraadil (taimemahlades, viljade pinnal jm.), kuid esinevad ka mullas ja
looduslikes veekogudes, tihti tstuslikes ja kommunaalheitvetes; imetajate seedetraktis;
tuntakse putukate smbionte, taimenekrotroofe, mkoparasiite, ohtlike mkooside
tekitajaid inimesel ja loomadel; laborites laialt kasutatavad mudelorganismid teaduslikes
uuringutes; fermentatiivsete protsesside tekitajad ja seetttu laialt kasutusel
kritajatena toiduainetetstuses. Seltsis 8 sugukonda, 75 perekonda ja 273 liiki.
Eestis tuntakse 4 sugukonna esindajatena 8 perekonnas 8 liiki.
Mrkus: "prmide" miste on tnapeval laienenud, prmideks ei loeta mitte ainult
prmkottseenelaadseid, vaid ka hulgaliselt teistest rhmadest prit seeni, mis kasvavad
23

suhkrurikkal substraadil ja on sarnased ka vlisilmelt (paljunemine pungumise teel),

niteks osa nutthallikulaadseid (Mucorales), ngiliselaadseid (Ustilaginales) jt.; tuntakse
ka prmkandseenelaadseid (vt. lk. 76).
Sug. Dipodascaceae - hiidkotilised
Dipodascopsis uninucleatus (sn. Dipodascus uninucleatus) (joon. 12); Eestis puudub
Sug. Metschnikowiaceae - prmikulised
Guilliermondella vernalis (sn. Endomyces vernalis)- kevadprmik; saproob looduses
taimemahladel vrskelt ligatud lehtpuukndudel kevadel
Sug. Saccharomycetaceae - prmkottseenelised
Candida albicans (anamorf); kandidoosi (soori) tekitaja inimese suunes
C. tropicalis (anamorf); tstuslike ja kommunaalheitvete asukas; ka kandidoosi
tekitaja
Issatchenkia orientalis; tavaline veeseen looduslikes jrvedes; svamkoosi
phjustaja inimesel
Pichia guilliermondii
Candida guilliermondii (anamorf), saproob hiskondlike ruumide tolmus;
oportunistliku mkoosi tekitaja inimesel
Saccharomyces cerevisiae (sn. S. carlsbergensis) (joon. 13) - leiva-prmkottseen;
taignakergitaja, alkoholkritaja, kommunaalreovete tavaline asustaja
S. lactis - kefiiri-prmkottseen
S. paradoxus; ksiteldavas perekonnas seni Eestis ainus looduslik prmkottseen,
isoleeritud tamme tveeritistest
S. vini - veini-prmkottseen
PRISKOTTSEENED
Hstiarenenud haploidse seeneniidistikuga kottseened; rakuvaheseintes alati ks keskne
lihtpoor Woronini kehakesega. Prmistaadium reeglina puudub; esineb svamkoose
phjustavatel anamorfidel inimese ja loomade kehatemperatuuril.Viljakehad (joon. 40)
valdavalt olemas, moodustuvad haploidsetest seeneniitidest; puuduvad vhestel
esindajatel (Ascosphaerales, Onygenales). Rakukestades kitiin. Mittesuguline
paljunemine spetsiaalsetel koniidikandjatel arenevate koniididega, vhestel alamatel
esindajatel artrospooridega (Ascosphaerales, Onygenales). Suguline paljunemine
enamasti tpilise gametangiogaamiana (alates seltsist Eurotiales), milles osalevad
vastavalt anteriidiks ja oogooniks (koos trihhogniga) diferentseerunud isas- ja
emasgametangiumid (joon. 9); harvem gametangiumid tielikult vi osaliselt
diferentseerumata (Ascosphaerales; Onygenales) (joon. 14). Viljastumisprotsessi
tagajrjel arenevad enamasti kaksiktuumalised (dikarootsed) askogeensed hfid,
mille tipmistest rakkudest tekivad eoskotid; rgsematel esindajatel (Ascosphaerales)
askogeensed hfid puuduvad. Eoskotid koos parafsidega moodustavad viljakehades
tihti eoslava (hmeeniumi).
Saproobid, parasiidid ja poolparasiidid mitmesugustel taimedel, loomadel ja seentel;
esineb ohtlikke mkooside tekitajaid; siia kuulub suurem osa samblikke moodustavaid
smbiotroofe. Tuntakse vhemalt 42 seltsi ligi 31,5 tuhande liigiga. Eestis esindatud
vhemalt 26 seltsi enam kui 1700 liigiga.
SELTS ASCOSPHAERALES

24

Priskottseente rgseim rhm; osa esindajaid (Eremascaceae) paigutati varem

prmkottseenelaadsete alla. Tallus seeneniitidena, mille rakuvaheseintel on ks keskne
lihtpoor Woronini kehakesega. Mittesuguline paljunemine artrospooridega. Suguline
paljunemine gametangiogaamiana, milles askogoon ja anteriid ei ole diferentseerunud
(Eremascaceae) (joon. 14) vi askogooni trihhogn hineb tavalise hfirakuga,
anteriidi ei teki (Ascosphaeraceae). Askogeensed hfid puuduvad vi nrgalt
arenenud. Viljakehad puuduvad (Eremascaceae) vi esinevad ainult peiteoslate
analoogid - erilised tsstid (nutriotsdid), mis on mbritsetud tavalise rakukestaga,
mitte aga hfidest koosneva viljakeha seinaga (Ascosphaeraceae); eoskottide kestad
tsstides lagunevad kiiresti, mistttu tsstid sisaldavad paljudest kotteostest koosnevaid
eoskerasid.
Saproobid peamiselt toiduainetel ja putukate poolt transporditavatel tolmuteradel ning
nektaril vi putukate patogeenid. Seltsis 2 sugukonda, 4 perekonda, 14 liiki. Eestis 1 liik
mesilastel.
Sug. Ascosphaeraceae
Ascosphaera apis; lubihaude tekitaja mesilastel
Sug. Eremascaceae; Eestis andmed puuduvad
Eremascus fertilis (joon. 14); saproob toiduainetel
SELTS ONYGENALES, KERATIINISEENELAADSED
Mittesuguline paljunemine tavaliselt artrospooridega. Anamorfid hsti arenenud, tihti
peamine staadium elutsklis, avateisseente (Hyphomycetes) teisrhma tunnustega:
Chrysosporium, Histoplasma, Microsporum, Trichophyton; svamkooside tekitajail
prmistaadiumina (Onygenaceae). Suguline paljunemine tpilise gametangiogaamiana;
vahel trihhogn puudub. Viljakehad puuduvad vi esinevad tihti omavahel
agregeerunud peiteoslatena, mnikord jalakesega. Stroomad ja sklerootsiumid puuduvad.
Saproobid sarvainest substraadil vi tselluloosilagundajad; esineb mullaseeni ja
palju mkooside tekitajad inimesel ja loomadel. Seltsis 4 sugukonda, 36 perekonda ja 90
liiki. Eestis 2 sugukonda vhemalt 2 liigiga (mkoose tekitavad liigid pole Eestis kindlalt
identifitseeritud).
Sug. Arthrodermataceae; teleomorf-liigid - snniku- ja mullasaproobid; anamorf-liigid
- dermatomkooside tekitajad inimesel ja loomadel
Arthroderma benhamiae
A. vanbreuseghemii
Trichophyton mentagrophytes; mlema lalnimetatud Arthroderma-liigi anamorf
A. otae
Microsporum canis (anamorf)
A. spp.
Microsporum audouinii (anamorf)
M. ferrugineum (anamorf)
M. gypseum (anamorf)
Trichophyton rubrum (anamorf)
T. tonsurans (anamorf)
T. violaceum (anamorf)
Ctenomyces serratus
Chrysosporium sp.(anamorf)
25

Sug. Onygenaceae - keratiiniseenelised

Ajellomyces dermatitidis; mullasaproob
Blastomyces zymonema (sn. B. dermatitidis) (anamorf); endeemilise letaalse
kopsuhaiguse - blastomkoosi tekitaja inimesel ja loomadel Phja-Ameerikas
(Chicago) ja Aafrikas
A. capsulatus; saproob mullas ja lindude ekskrementidel
Histoplasma capsulatum (anamorf); letaalse kopsuhaiguse - histoplasmoosi
tekitaja inimesel ja loomadel Aafrikas
Onygena equina - kabja-sarveseen; saproob
O. corvina - sule-sarveseen; saproob
SELTS EUROTIALES, EUROOTSIALAADSED
Elutsklis valdavad anamorfid avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega: Aspergillus,
Paecilomyces, Penicillium (joon. 38). Suguline paljunemine vhestel esindajatel tuntud,
tpiline gametangiogaamia (joon. 9). Viljakehad peiteoslatena enamasti olemas,
alamatel esindajatel kaetud lihtsa, he- kuni mnekihilise rakja periidiga vi hukese
hfidest
seinaga
(joon.
15),
arenenumates
perekondades
tpilise
pseudoparenhmaatilise seinaga; eoskotid kerajad vi ovaalsed, paiknevad
viljakehades korrapratult; kotteosed vabanevad eoskoti lhenemisel. Mnel esindajal
peiteoslad vi vabad eoskotid stroomades; esineb sklerootsiume.
Valdavalt saproobid mullas ja kduneval taimsel materjalil; ldtuntud hallitusseened
toiduproduktidel inimese koduses majapidamises, sdaviljal, hoidlates jm., phjustades
tlikat hallitamist; sagedased taimekahjustajad mkokompleksides saproobidena ja
poolparasiitidena, harva patogeenidena; vee- ja mullaseened; fermentatiivsete
protsesside tekitajad; tuntakse mkooside tekitajaid inimesel ja loomadel; palju
esindajaid produtseerib antibiootikume. Seltsis 4 sugukonda, 52 perekonda, 232 liiki.
Eestis teada 2 sugukonnas 4 perekonda 4 liigiga; lisaks vhemalt 40 teisliiki, millel seni
ei teata teleomorfi.
Sug. Trichocomaceae (sn. Eurotiaceae) - eurootsialised
Byssochlamys, Emericella, Eupenicillium, Eurotium, Hemicarpenteles, Neosartorya,
Talaromyces, Thermoascus
Aspergillus (anamorf) (joon. 38) - kerahallik (esitatavatel teisliikidel teleomorf-liik
teadmata)
A. fischeri - fischeri kerahallik; kasutatakse rasva tootmiseks; Eestis puudub
A. flavipes; tuntud hallitusetekitaja
A. flavus - kollane kerahallik; phjustab ohtlikku svamkoosi - aspergilloosi
loomade ja inimese kopsus; letaalse aflatoksiini produtseerija
A. fumigatus; phjustab aspergilloosi; tuntud vee- ja mullasaproob ning
hallitusetekitaja
A. glaucus; phjustab aspergilloosi
A. niger - must kerahallik; phjustab aspergilloosi; tuntud hallitusetekitaja;
kasutatakse sidrun- ja glkoonhappe tootmiseks
A. oryzae - riisi-kerahallik; kasutatakse riisiviina (sake) tootmiseks; Eestis puudub
A. roseus - roosa kerahallik; tuntud hallitusetekitaja
Paecilomyces (anamorf; seostub ka tungalteraliste (Clavicipitaceae)
teleomorfidega helekottseenelaadete (Hypocreales) seltsis) (esitatavatel
teisliikidel teleomorf-liik teadmata)
26

P. lilacinus; mullaseen
P. marquandii; mullaseen
P. variotii; mulla- ja veeseen, rabades; sdavilja kahjustaja
Penicillium (anamorf) (joon. 38) - pintselhallik (esitatavatel teisliikidel teleomorfliik teadmata)
P. camemberti - camemberti pintselhallik; kasutatakse juustu tootmisel
P. canescens - hallikas pintselhallik; mulla- ja veeseen
P. chrysogenum (sn. P. notatum); mullaseen; klassikaline penitsilliini
produtseerija
P. citreonigrum (sn. P. roseopurpureum); mullaseen
P. citrinum; veeseen
P. digitatum; tsitrusviljade kahjustaja
P. expansum; rohehallituse tekitaja toiduproduktidel, hoidlates jm.; kahjustab ka
maasika vilju
P. griseofulvum; griseofulviini produtseerija; Eestis puudub
P. italicum; tsitrusviljade kahjustaja; Eestis puudub
P. marneffei; letaalse svamkoosi - penitsilloosi tekitaja troopilises Kagu-Aasias;
Eestis puudub
P. nigricans - mustjas pintselhallik; mullaseen; griseofulviini produtseerija
P. roqueforti - roqueforti pintselhallik; kasutatakse juustu tootmisel
P. rugulosum; leparasiit mustal kerahallikul (Aspergillus niger); Eestis puudub
P. spinulosum; mullaseen, turbas
Eupenicillium crustaceum
Penicillium gladioli (anamorf) - penitsilloosi tekitaja gladioolidel
Eurotium herbariorum - herbaariumieurootsia
Aspergillus glaucus (anamorf)
Talaromyces flavus (joon. 15); mullaseen ja saproob taimejnustel; Eestis puudub
Penicillium dangeardii (anamorf)
T . luteus
Penicillium luteum - kollane pintsehallik (anamorf); mullaseen
SELTS ERYSIPHALES, JAHUKASTELISELAADSED
Tallus seeneniidistikuna peremeestaime pinnal vi sees, kinnitub apressorite abil;
toitub rakkudesse tungivate haustoritega. Anamorfid avateisseente (Hyphomycetes)
tunnustega: Oidium, Oidiopsis, Ovularopsis. Mtseel ja/vi koniidikandjad moodustavad
peremeestaimel jahuja vi viltja kirme (jahukaste). Viljakehad enamasti kerajate
tumepruunide, ripikutega varustatud peiteoslatena (joon. 39); ripikutel ja
pseudoparenhmse seina hfide suurusel ja kujul on sstemaatiline thtsus. Eoskotid
(ks kuni palju) peiteoslates korraprase asetusega; eosed vabanevad kevadel, prast
peiteoslate talvitumist surnud taimeosadel.
Obligaatsed istaimede parasiidid. Seltsis 1 sugukond, 21 perekonda ja 437 liiki.
Eestis 10 perekonnas 83 liiki.
Sug. Erysiphaceae - jahukastelised
Blumeria graminis (sn. Erysiphe graminis); krreliste-jahukaste tekitaja
Erysiphe betae; peedi-jahukaste tekitaja
E. cichoracearum; korvieliste-jahukaste tekitaja
E. cruciferarum; ristieliste-jahukaste
27

E. heraclei; sarikaliste-jahukaste tekitaja

E. mayorii; pldohaka-jahukaste tekitaja
E. pisi; liblikieliste-jahukaste tekitaja
E. ulmariae; angervaksa-jahukaste tekitaja
E. urticae; ngese-jahukaste tekitaja
Leveillula taurica; tomati-jahukaste tekitaja; eriti metsatepivndis laialtlevinud
taimehaigus paljudel peremeestaimedel
Microsphaera alphitoides; tamme-jahukaste tekitaja
M. berberidis; kukerpuu-jahukaste tekitaja
M. ornata; kase-jahukaste tekitaja
M. penicillata; lepa-jahukaste tekitaja
M. trifolii (sn. Erysiphe trifolii); liblikieliste-jahukaste tekitaja
Phyllactinia fraxini; saare-jahukaste tekitaja
Podosphaera leucotricha; unapuu-jahukaste tekitaja
P. myrtillina; mustika-jahukaste tekitaja
P. tridactyla; ploomipuu-jahukaste tekitaja
Sawadaea tulasnei; vahtra-jahukaste tekitaja
Sphaerotheca aphanis (sn. S. alchemillae, S. macularis); jahukaste tekitaja
roosielistel ja maasikal
S. fuliginea; kurgi-jahukaste tekitaja
S. macularis; maasika-jahukaste tekitaja
S. mors-uvae; karusmarja-jahukaste tekitaja
S. pannosa; roosi-jahukaste tekitaja
Uncinula adunca (sn. U. salicis); paju-jahukaste tekitaja
LABOULBENIALES, SITIKASEENELAADSED
Esindajad erinevad tunduvalt teistest kottseentest. Seeneniidistik puudub. Tallus esineb
peremeesorganismile kinnituva koonusja alusrakuna, millest areneb retseptaakel telistest rakkudest koosnev seenekeha. Mittesuguline paljunemine puudub. Suguline
paljunemine spermaatsiumide abil. Viljakehadeks on retseptaakli rakkudest tekkivad
sulgeoslad, milles askogeensetest rakkudest arenevad eoskotid (joon. 16). Esineb
heterotallism.
Putukate ja mblikulaadsete obligaatsed ektoparasiidid; vga kitsa
spetsialisatsiooniga teatud kindlale peremeesorganismi liigile, tihti seotud isegi putuka
he sugupoole konkreetse kehaosaga. Vimalik kasutada putukate biotrjes. Seltsis 5
sugukonda, 140 perekonda ja le 1800 liigi. Eestis 1 sugukond ja 2 perekonda 6 liigiga.
Sug. Laboulbeniaceae - sitikaseenelised
Laboulbenia formicarum; Eestis puudub
Stigmatomyces baerii (joon. 16); toakrbse parasiit; Eestis puudub
TUNGALSEENED
Viljakehad valdavalt sulgeoslatena, mis enamasti on peitunud seenemgaratesse vi
svinud osaliselt vi tielikult substraati. Kokkuleppeliselt ksitleme tungalseente all
siinkohal 8 kottseente seltsi: Hypocreales, Microascales, Phyllachorales,
Ophiostomatales, Diaporthales, Xylariales, Diatrypales, Sordariales.

28

SELTS HYPOCREALES, HELEKOTTSEENELAADSED

Anamorrfid silmapaistvad, enamasti vga tuntud ja laialt levinud, seostuvad
avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega: Acremonium (sn. Cephalosporium),
Cladobotryum, Cylindrocarpon, Fusarium, Gliocladium, Isaria, Microdochium (sn.
Gerlachia), Mycogone, Paecilomyces, Sepedonium, Sphacelia, Trichoderma,
Tubercularia, Verticillium, Volutella. Viljakehad sulgeoslatena ksikult vi rhmadena
substraadi pinnal vi sees, mtseelipimikul (subiikulumil) vi stroomades; stroomad
ja sulgeoslad enamasti eredalt vrvunud. Esinevad pseudoparafsid, mis valminud
sulgeoslates lagunevad. Eoskotid silinderjad vi nuijad, tipmise avaga; kotteosed
heledad, vahel mitmerakulised ja osaeosteks lagunevad. Mnes perekonnas (Claviceps,
Cordyceps) tekivad seenemgarad (sklerootsiumid), millel arenevad stroomad
sulgeoslatega (joon. 17).
Parasiidid vi saproobid katteseemnetaimedel, seentel (sh. samblikel), sammaldel,
putukatel, mblikulaadsetel. Seltsis 4 sugukonda, 115 perekonda ja 862 liiki. Eestis 3
sugukonda, 9 perekonda ja 68 liiki; lisaks le 60 teisliigi, millel seni ei teata teleomorfi.
Verticillium alboatrum (anamorf; teleomorf teadmata); tekitab vertitsilloosset
nrbumistbe (hadromkoosi) (rahvusvaheliselt tuntud nimetus - vilt) vga
paljudel pllu- ja aiakultuuridel, kgiviljadel ja ilutaimedel: tomatil, kartulil,
kurgil, krvitsal, maasikal, lutsernil, ristikutel, mitmetel puudel ja psastel
jpt.; levinuima haigusena phjustab tomati-nrbumistbe
V. dahliae (anamorf; teleomorf teadmata); sama haiguse tekitajana sama laialt
levinud nagu eelmine teisliik; levinuima haigusena phjustab maasikanrbumistbe
Sug. Clavicipitaceae - tungalteralised
Claviceps purpurea (sn. C. microcephala) (joon. 17) - krreliste-tungaltera;
laialtlevinud taimehaiguse phjustaja teraviljadel ja looduslikel krrelistel;
mrgine, phjustab kariloomadel ja ka inimesel mrgitust - ergotismi; ravimseen
Sphacelia segetum (anamorf)
Cordyceps capitata - peajas kedristlvik; parasiit liblikanukkudel; Eesti Punase
raamatu liik
C. militaris - harilik kedristlvik; parasiit liblikanukkudel
C. ophioglossoides - hirvephkli-kedristlvik; parasiit hirvephklitel (Elaphomyces
spp.)
Epichlo typhina - krreliste-tlvtvik; krreliste-tlvtve tekitaja; eriti ohtlik
heintaimede parasiit seemnepldudel
Sphacelia typhina (anamorf)
Sug. Hypocreaceae - helekottseenelised
Hypocrea alutacea - nui-helekottseen; kdusaproob
H. pulvinata - parasiit-helekottseen; leparasiit kaseksna (Piptoporus betulinus) ja
knnupessu (Fomitopsis pinicola) viljakehadel
H. rufa - puna-helekottseen; puidusaproob mnnil
Trichoderma viride (sn. T. lignorum) (anamorf); tavaline mulla- ja veesaproob;
hallituse phjustaja keldrites; juuremdanike biotrjes kasutatakse seenest
saadud preparaati - trihhodermiini
Hypomyces aurantius - oran_ leniidik; leparasiit taelikulaadsete (Hymenochaetales)
ja puitulagundavate lehikseente viljakehadel
Cladobotryum varium (anamorf)
29

H. chrysospermus - kollane leniidik; leparasiit puravikulaadsete (Boletales)

viljakehadel
Sepedonium chrysospermum (anamorf)
H. chrysostomus - vaabiku-leniidik; leparasiit jnesvaabiku (Ganoderma
applanatum) vabanenud eosmassil
Acremonium sp. (anamorf)
H. lateritius - valkjas leniidik; leparasiit riisikatel (Lactarius spp.)
H. lithuanicus - kaseriisika-leniidik; leparasiit kaseriisika (Lactarius torminosus)
rhmas
H. luteovirens - rohekas leniidik; leparasiit pilvikutel (Russula spp.)
H. rosellus - roosa leniidik; leparasiit mitmesuguste eoslavaseente
(Hymenomycetes) viljakehadel
Cladobotryum dendroides (anamorf)
Sug. Nectriaceae - komuseenelised
Fusarium culmorum (anamorf; teleomorf teadmata); kurgifusarioosi tekitaja;
tuntud mullaseen
F. oxysporum (anamorf; teleomorf teadmata); fusarioosi (nrbumistve, punakaste)
tekitaja vga laial peremeestaimede ringil kogu maailmas (tuntud kmnete eri
rassidena); parasvtmes levinud eriti kurgil, kartulil, ristikutel, hernel, astritel,
gladioolidel, nelkidel, tulpidel, linal; troopikas hstituntud banaaninrbumistve tekitaja; laialtlevinud mulla- ja veeseen
Gibberella avenacea
Fusarium avenaceum (anamorf); juurekaelamdaniku ja uimastava punakaste
tekitaja teraviljadel, juurviljadel, heintaimedel; mnni-tusmepletiku tekitaja
taimlates
G. pulicaris
Fusarium sambucinum (anamorf); kurgi-nrbumistve tekitaja
Monographella nivalis (sn. Calonectria graminicola, C. nivalis) - lumiseen
Microdochium nivale (sn. Gerlachia nivalis, Fusarium nivale) (anamorf); suurt
kahju tekitava teraviljade ja heintaimede talvitumishaiguse - lumiseentve
phjustaja
Nectria chaematococca
Fusarium javanicum (anamorf); okaspuutusmete kahjustaja, kurgi-juuremdaniku
phjustaja
F. solani (anamorf); kurgi-nrbumistve, kartuli kuivmdaniku, teraviljade
juuremdaniku tekitaja; mulla- ja veesaproob
N. cinnabarina - punane komuseen; tavaline puidusaproob; puiduparasiit sstardel
ja karusmarjal
N. galligena - viljapuu-komuseen; viljapuu-seenvhi tekitaja, haavandiparasiit
Cylindrocarpon heteronemum (anamorf)
MICROASCALES
Peamised anamorfid avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega: Pseudallescheria,
Scrophulariopsis. Viljakehad sulg- vi peiteoslatena. Stroomad puuduvad.
Saproobid ja parasiidid taimedel ja loomadel, mullaseened, mkooside tekitajad
inimesel ja loomadel.Seltsis 2 sugukonda, 15 perekonda ja 79 liiki. Eestis teada ainult 1
anamorf-liik, millel seni ei teata teleomorf-liiki.
30

Sug. Microascaceae
Microascus sp.
Scrophulariopsis brevicaulis (anamorf); krreliste saproob vi poolparasiit, seeneja putukasaproob
Pseudallescheria boydii; ohtliku troopilise svamkoosi - mtsetoomi tekitaja
inimesel; Eestis puudub
Scedosporium sp. (anamorf)
SELTS PHYLLACHORALES, MUSTTPPTVIKULAADSED
Peamised anamorfid peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega: Colletotrichum,
Polystigmina. Stroomad rudimentaarsed, tihti arenevad vaid teatud tingimustes,
tumedad vi eredalt vrvunud, paiknevad peremeestaimede kudedes. Viljakehad
kerajate mustade sulgeoslatena; suudmed nsajad vi lamedad. Eoskotid silinderjad,
paiknevad viljakehade phjas vi klgedel, laia tipmise avaga.
Enamik liike istaimede parasiidid. Seltsis 1 sugukond, 42 perekonda ja 1150 liiki.
Eestis 3 perekonda 12 liigiga; lisaks 6 teisliiki, millel ei teata teleomorfi (Colletotrichum
spp).
Sug. Phyllachoraceae - musttpptvikulised
Glomerella cingulata - krbglomerell
Colletotrichum gloeosporioides (anamorf); mru- e. svamdaniku tekitaja
puuviljadel
G. lagenaria - kurgiglomerell
Colletotrichum orbiculare (anamorf); kurgi-lehekrbuse (antraknoosi) tekitaja
G. lindemuthiana - aedoa-glomerell
Colletotrichum lindemuthianum (anamorf); aedoa-kaunakrbuse (antraknoosi)
tekitaja
Phyllachora graminis - krreliste-musttpptvik; krreliste-musttpptve tekitaja
Linochora graminis (sn. Leptostromella graminis) (anamorf)
Ph. trifolii (sn. Cymadothea trifolii) - ristiku-musttpptvik; ristiku-musttpptve
tekitaja
Polythrincium trifolii (anamorf); mkotoksikooside phjustaja loomadel
Polystigma fulvum (sn. P. ochraceum) - toominga-hulksuu
Polystigmina ochracea (anamorf); tekitab toominga-punapletikku
Polystigma rubrum - puna-hulksuu
Polystigmina rubra (anamorf); tekitab ploomipuu-punapletikku
SELTS OPHIOSTOMATALES, SIUGSUUDMELAADSED
Anamorfid vga varieeruvad, nii ava- kui peitteisseente tunnustega; peamised
avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega teisperekonnad: Chalara, Graphium,
Sporothrix. Viljakehad kerajate vi munajate sulgeoslatena, pikkade siugjate
suudmetega. Parafsid puuduvad. Eoskotid sulgeosla phjale kinnitunud, nende seinad
limastuvad varakult ja kotteosed psevad vlja koos limamassiga. Stroomad
puuduvad.
Valdavalt saproobid leht- ja okaspuupuidul, mni liik phjustab puidu sinistumist.
Esineb svamkooside tekitajaid inimesel ja loomadel, samuti trahheomkoose
31

(hadromkoose) phjustavaid liike taimedel. Seltsis 2 sugukonda, 6 perekonda, le 100

liigi. Eestis 1 sugukond ja 1 perekond 4 liigiga, lisaks 1 teadmata teleomorfiga teisliik.
Sug. Ophiostomataceae - siugsuudmelised
Ceratocystis ulmi (sn. Ophiostoma ulmi) - jalaka-siugsuu
Graphium ulmi (anamorf); jalaparasiit - jalakasurma tekitaja
C. coerulea -sini-siugsuu; okaspuupuidu sinetuse phjustaja
Ophiostoma sp.
Sporothrix schenkii (anamorf); vga ohtliku lmfaatilise svamkoosi sporotrihhoosi tekitaja inimesel ja loomadel troopilistel ja subtroopilistel
aladel (avastatud ka Soomes!); Eestis puudub
SELTS DIAPORTHALES, MUSTTVIKULAADSED
Anamorfid varieeruvad, peitteiseente (Coelomycetes) tunnustega: Asteroma, Cytospora,
Phialophora, Phomopsis. Viljakehad nahkjate, tumepruunide vi mustade
pikasuudmeliste peiteoslatena; stroomadesse, pseudostroomadesse vi
peremeestaime kudedesse svinud, mnikord substraadist tumeda joonega eraldatud;
harva stroomad puuduvad (Magnaporthaceae). Eoskotid jalaga, mis hiljem laguneb ja
siis tidavad vabanenud eoskotid ja kotteosed valminud sulgeosla limaja massina; eoskoti
tipupaksend jb prast eoskoti kesta limastumist psima. Parafsid puuduvad vi
esinevad ainult sulgeoslate varases arengujrgus.
Saproobid ja parasiidid eriti puudel ja psastel, harvem rohttaimedel; esineb ohtlike
mkooside tekitajaid inimesel. Seltsis 3 sugukonda, 103 perekonda ja 438 liiki. Eestis
esindatud kik 3 sugukonda, teada 19 perekonda 38 liigiga, lisaks 6 teadmata
teleomorfiga teisliiki.
Sug. Magnaporthaceae
Phialophora malorum (anamorf; teleomorf teadmata); tuntud vee- ja mullaseen,
kasvab vga paljudel orgaanilistel substraatidel
Gaeumannomyces graminis (sn.Ophiobolus graminis); juurekaelapletiku
(mustkrremurdetve) ja valgephiksuse tekitaja krrelistel; ohtliku svamkoosi
- kromoblastomkoosi tekitaja inimesel
Phialophora radicicola (sn. Ph. verrucosa) (anamorf)
Magnaporthe grisea
Pyricularia oryzae (sn. P. grisea); riisi jpt. looduslike ja kultuurtaimede
nrbumistve (rice blast disease) tekitaja P.- ja L.-Ameerikas, Aafrikas ja
Aasias; Eestis puudub
Sug. Valsaceae (sn. Diaporthaceae) - koonikulised
Apiognomonia errabunda; antraknoosi tekitaja puulehtedel
Discula umbrinella (anamorf); prna-krblaiksuse (prna-lehekeerdumistve)
tekitaja
Cryphonectria parasitica (sn. Endothia parasitica) - kastanivhi tekitaja kastanitel
(Castanea); hvitas kik kastanipuud selle sajandi I poolel P.-Ameerikas; Eestis
puudub
Cryptodiaporthe populea - papli-koobasmusttvik
Discosporium populeum (anamorf); paplivhi tekitaja
Diaporthe citri; sidrunimelanoosi tekitaja, sidrunikasvatuse piirkondades maailmas
laialt levinud; Eestis puudub
32

Phomopsis citri (anamorf)

Gnomonia erythrostoma - punakas naaskelsuu; kirsipuu-lehekeerdumistve tekitaja
Libertina effusa (anamorf)
Valsa leucostoma
Cytospora leucostoma (anamorf); viljapuu-tstosporoosi tekitaja
V. malicola
Cytospora capitata (anamorf); samuti viljapuu-tstosporoosi tekitaja
SELTS XYLARIALES, SSIKULAADSED
Anamorfid varieeruvad, nii ava- kui peitteisseente tunnustega; peamised peitteisseente
(Coelomycetes) tunnustega teisperekonnad - Monochaetia, Seimatosporium, avateisseente
(Hyphomycetes) tunnustega - Dicyma, Nodulisporium. Stroomad valdavalt hsti
arenenud, mnest millimeetrist kmne sentimeetrini, mustad, ssijad, mnikord jalaga
ja harunenud. Viljakehad sulgeoslatena, paiknevad hes reas strooma perifeerses osas,
mustade nsajate suudmetega. Eoskotid lhikese jalaga. Parafsid olemas.
Peamiselt saproobid kduneval puidul, harva rohttaimede jnustel, leidub esindajaid
ka snnikul; harvem rohttaimede parasiidid vi poolparasiidid. Seltsis 3 sugukonda, 92
perekonda ja umbes 800 liiki. Eestis esindatud kik sugukonnad, teada 113 perekonda
28 liigiga.
Sug. Xylariaceae - ssikulised
Anthostomella tomicioides - ngese-tumekilbik; saproob krvengese vartel
Daldinia concentrica - harilik kerassik; lehtpuupuidusaproob
Nodulisporium sp. (anamorf)
Hypoxylon fuscum - pruun padjandssik; sarapuuokstesaproob
H. multiforme - koorik-padjandssik; kasepuidusaproob
Nodulisporium sp. (anamorf)
Poronia punctata - tpiline jalgnbik; snnikusaproob; Eesti Punase raamatu liik
Xylaria hypoxylon - sarvjas ssik; puidusaproob
X. polymorpha - kobarssik; lehtpuupuidusaproob; Eesti Punase raamatu liik
SELTS DIATRYPALES
Vga lhedalt seotud ssikulaadsete (Xylariales) seltsiga. Levinuim anamorf
peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega teisperekond Libertella. Polsterjad stroomad
substraati svinud, sellest tumeda joonega eraldatud. Viljakehad mustade kerajate
vi pudeljate sulgeoslatena, ainult suudmed ulatuvad stroomadest vlja. Eoskotid nuijad
vi silinderjad.
Saproobid lehtpuudel ja psastel, harva parasiidid. Seltsis 1 sugukond, 9 perekonda,
le 200 liigi. Eestis 5 perekonda 16 liigiga.
Sug. Diatrypaceae
Diatrype stigma; puidusaproob sarapuul ja kaskedel
Libertella betulina (anamorf)
D. pullata; puidusaproob pajude okstel
Libertella sp. (anamorf)
Eutypa armeniacae; vhi tekitaja viljapuudel ja viinapuudel (Vicia); Eestis puudub
E. lata; viinapuude jpt. puittaimede parasiit Phjapoolkera parasvtmes; Eestis
33

puudub
Libertella blepharis (anamorf)
SELTS SNNIKUKERALAADSED, SORDARIALES
Anamorfe enamasti ei tunta; koniidid vivad funktsioneerida spermaatsiumidena.
Teada avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega teisperekonnad Arthrinium ja
Gonatobotrys. Sugulises paljunemises esineb krvalekaldeid tpilisest
gametangiogaamiast: viljastumine vib toimuda spermaatsiumide abil. Stroomad
enamasti puuduvad. Viljakehad peit- vi sulgeoslatena, paiknevad otse substraadil vi
mtseelipimikul. Eoskotid munajad vi nuijad, mnikord kiiresti lagunevate kestadega;
eoseid eoskotis vahel vga arvukalt (kuni 1000!), tihti jtketega.
Saproobid snnikul, puidul, mullas vi taimejnustel; palju esindajaid leitud
metsloomade snnikult; harva parasiidid vi poolparasiidid istaimedel. Seltsis 8
sugukonda, 121 perekonda ja 676 liiki. Eestis 5 sugukonda, 11 perekonda ja 37 liiki,
lisaks 5 teisliiki tundmata teleomorfiga.
Sug. Chaetomiaceae - karuskeralised
Chaetomium globosum - kerajas karuskera; snnikul, kdul, krreliste jnustel
Thielavia basicola; tekitab alpikanni-juuremdanikku
Sug. Lasiosphaeriaceae - karvakeralised
Podospora appendiculata - piitseoseline podospoor; metsloomade snnikul
P. curvula - rohu-podospoor; saproob vi poolparasiit krrelistel
Sug. Sordariaceae- snnikukeralised
Sordaria fimicola - harilik snnikukera; laialtlevinud saproob kodu- ja metsloomade
snnikul ja krreliste jnustel
S. humana - mets- ja koduloomade snnikul, inimese ja koera vljaheidetel; Eestis
puudub
KAMBERSEENED
Viljakehad askostroomadena, milles esineb ks kuni palju kambreid eoskottidega. Meie
ksitluses kuulub siia vaid 1 selts - Dothideales, kuid erinevate uurijate ksitluses on neid
eristatud kuni 10 (vt. allpool esitatud snonmika). Kuna flogeneetilised suhted nende
seltside vahel pole kaugeltki selged, eelistavad paljud uurijad neid esialgu kiki koos
ksitleda.
*SELTS DOTHIDEALES, MUSTLAIKPLETIKULISELAADSED
(incl. Asterinales, Capnodiales, Chaetothyriales, Hysteriales, Melanommatales,
Myriangiales, Pleosporales)
Anamorfid hsti tuntud, teisperekondi teada arvukalt; tuntumad avateisseente
(Hyphomycetes) tunnustega anamorf-perekonnad: Alternaria, Cercospora, Cecosporella,
Cladosporium (sn. Heterosporium), Dendryphion, Drechslera, Polythrincium,
Ramularia (sn. Ovularia); tuntumad peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega anamorfperekonnad: Ascochyta, Asteromella, Camarosporium, Coniothyrium, Phloeospora,
Phoma, Phyllosticta, Placosphaeria, Rhabdospora, Septoria, Stagonospora (sn.
Hendersonia). Sugulises paljunemises vib esineda tpilise gametangiogaamia krval
viljastumist spermaatsiumidega. Viljakehad enamasti mustade askostroomadena,
34

milles esineb ks kamber (pseudoteetsium) vi palju kambreid; tekivad tihti subiikulumil.

Eoskotid bitunikaatsed, paiknevad askostroomade kambrites enamasti kimpudena.
Telised parafsid puuduvad alati, esinevad parafsoidid, perifsid vi
pseudoparafsid.
Peamiselt taimeparasiidid, hulgaliselt ohtlike taimehaiguste phjustajaid; tihti
patogeenne seeneliik seotud ainult he kindla taimeliigiga; palju esindajaid
poolparasiitidena taimedel vi saproobidena taimejnustel; vhesed snnikusaproobid;
mned liigid lihheniseerunud.
Selts on kottseente hulgas suurim, morfoloogilistelt tunnustelt rmiselt varieeruv ja
seetttu erinevate uurijate poolt mahuliselt vga erinevalt ksitletud. Kuna
flogeneetilised suhted pole seltsis ammendavalt uuritud, on praegu otstarbekas laiem
ksitlus, jrgides Hawksworthi jt. (1995). Selle ksitluse jrgi on seltsis 58 sugukonda,
711 perekonda ja ligi 5000 liiki; enamik esindajaid troopikas. Eestis 18 sugukonda, 41
perekonda ja le 200 liigi; lisaks neile ligi 400 teisliiki, millel seni ei teata teleomorfi.
Lihheniseerunud taksone esineb Eestis hes sugukonnas, see sisaldab 2 perekonda kokku
9 liigiga.
Ascochyta boltshauseri (anamorf; teleomorf teadmata); laikpletiku tekitaja
pldoal jt. liblikielistel
A. fabae (anamorf; teleomorf teadmata); pldoa-laikpletiku tekitaja
Cladosporium cucumerinum (anamorf; teleomorf teadmata); kurgirugete tekitaja
Phoma exigua (sn. Ph. solani, Ascochyta linicola) (anamorf; teleomorf teadmata);
lina-juurepletiku ja -askohtoosi, kartuli-kuivmdaniku (fomoosi) tekitaja
Ph. graminella (anamorf; teleomorf teadmata); krsheinte ja teraviljade patogeen
*Sug. Arthopyreniaceae, svisamblikulised
*Arthopyrenia grisea; lehtpuudel
Ph. macrostoma (sn. Phyllosticta mali) (anamorf; teleomorf teadmata) - unapuumarlaiksuse tekitaja
Phyllosticta briardi (anamorf; teleomorf teadmata); unapuude patogeen
Sug. Botryosphaeriaceae
Botryosphaeria stevensii; viljapuu-mustvhi tekitaja unapuudel
Diplodia mutila (snanamorf)
Sphaeropsis malorum (snanamorf)
Sug. Capnodiaceae - tahmkirmelised
Capnodium salicinum; saproob puit- ja rohttaimedel; tahmkatte tekitaja paljudel
taimeliikidel
Sug. Dothideaceae - mustlaikpletikulised
Scirrhia rimosa - pilliroo-tahmlaikseen; pilliroo-tahmlaiksuse tekitaja
Marssonina hysteriopsis (anamorf)
Sug. Dothioraceae
Aureobasidium caulivorum (sn. Kabatiella caulivora) (anamorf; teleomorf
teadmata); ristiku-varrepletiku tekitaja
A. pullulans (anamorf; teleomorf teadmata); kosmopoliitne vee-, mulla- ja
puidusaproob
Sydowia polyspora
Sclerophoma pityophila (snanamorf)
Hormonema dematioides (snanamorf); mlemad snanamorfid phjustavad
mnni-sklerofomoosi
Sug. Elsinoaceae
35

Elsino veneta
Sphaceloma necator (sn. Gloeosporium venetum) (anamorf); vaarika-antraknoosi
(krblaiksuse, varrekrbuse) tekitaja
E. rosarum
Sphaceloma rosarum (sn. Gloeosporium rosarum) (anamorf); roosiantraknoosi
phjustaja
Sug. Lophiostomataceae - harisuudmelised
Herpotrichia juniperi - harilik ngisasi; okaspuu-ngihallituse tekitaja
Sug. Mycosphaerellaceae - laikseenelised
Cercospora beticola (anamorf; teleomorf teadmata); peedi-lehethnisuse tekitaja
C. zebrina (anamorf; teleomorf teadmata); ristiku-lehethnisuse tekitaja
Corynespora cassiicola (sn. C. melonis) (anamorf; teleomorf teadmata); kurgilehepletiku tekitaja
Fulvia fulva (anamorf; teleomorf teadmata); tomati-ruugehallituse tekitaja
Mycovellosiella concors (anamorf; teleomorf teadmata); kartuli-koldlaiksuse
tekitaja
Septoria cucurbitacearum (anamorf; teleomorf teadmata); krvitsalistehelelaiksuse tekitaja
S. pisi (anamorf; telomorf teadmata); herne-helelaiksuse tekitaja
Mycosphaerella allicina
Cladosporium herbarum (anamorf); ruuge laikpletiku tekitaja paljudel eri
sugukonna taimeliikidel; allergeen
M. carinthiaca - ristiku-laikseen; ristiku-laikpletiku tekitaja
Ramularia trifolii (anamorf)
M. caryophylla
Cladosporium (Heterosporium) echinulatum (anamorf); nelgi-laikhallituse tekitaja
M. fijiensis; ohtliku banaanihaiguse (black leaf streak) tekitaja Kagu-Aasias; Eestis
puudub
Paracercospora fijiensis (anamorf)
M. fragariae - maasika-laikseen; maasika-laikpletiku tekitaja
Ramularia grevilleana (anamorf)
M. graminicola; krreliste-laikpletiku tekitaja
Septoria tritici (anamorf)
M. lethalis; herne-helelaikpletiku tekitaja
Ascochyta pisi (anamorf)
M. ligea (sn. M. rubi) - vaarika-laikseen; vaarika-laikpletiku tekitaja
Septoria rubi (anamorf)
M. macrospora; iirise-laikhallituse tekitaja
Cladosporium iridis (anamorf)
M. musicola; vga ohtliku ja maailmas laialtlevinud banaanihaiguse (sigatoka)
tekitaja; suurte saagikadude phjustaja banaaniistandustes; Eestis puudub
Pseudocercospora musae (anamorf)
M. recutita; krreliste-laikpletiku tekitaja
Scolicotrichum graminis (anamorf)
M. ribis - sstra-laikseen; sstra-laikpletiku tekitaja
Phyllosticta grossulariae (snanamorf); sstra-helelaiksuse tekitaja
Septoria ribis (snanamorf); sstra-helelaiksuse tekitaja
M. tulipiferae (joon. 18); levinud USA kaguosas; Eestis puudub
Phaeoisariopsis liriodendri (anamorf)
36

Sug. Phaeosphaeriaceae
Eudarluca caricis; leparasiit roosteliselaadsetel (Uredinales)
Sphaerellopsis filum (sn. Darluca filum) (anamorf)
Phaeosphaeria nodorum; nisu-helelaiksuse tekitaja; poolparasiit teraviljadel
Stagonospora nodorum (sn. Septoria nodorum) (anamorf)
Sug.Pleosporaceae - pleospoorilised
Alternaria brassicae (anamorf; teleomorf teadmata); kapsa-kuivlaiksuse tekitaja
A. cucumerina (sn. Macrosporium cucumerinum) (anamorf; teleomorf teadmata);
kurgi-kuivlaiksuse (kurgi-makrosporioosi) tekitaja
A. grossulariae (anamorf; teleomorf teadmata); karusmarja-pletiku tekitaja
A. porri (anamorf; teleomorf teadmata); tomati-kuivlaiksuse tekitaja
A. radicina anamorf; teleomorf teadmata); porgandi-mustmdaniku tekitaja
A. saponariae (anamorf; teleomorf teadmata); nelgi-kuivlaiksuse tekitaja
A. solani (sn. Macrosporium solani) (anamorf; teleomorf teadmata); kartuli- ja
tomati-kuivlaiksuse ning kartuli-pruunlaiksuse tekitaja
Cochliobolus heterostrophus
Bipolaris maydis (sn. Helminthosporium maydis) (anamorf); maisi-pruunlaiksuse
tekitaja; Eestis puudub
C. miyabeanus
Bipolaris oryzae (sn. Helminthosporium oryzae) (anamorf); riisi-pruunlaiksuse
tekitaja; Eestis puudub
C. sativus
Bipolaris sorokiniana (sn. Helminthosporium sativum) (anamorf); teraviljade ja
krsheinte kahjustaja; odra-pruunlaiksuse tekitaja
C. victoriae
Bipolaris victoriae (sn. Helminthosporium victoriae)(anamorf); kaerapruunlaiksuse tekitaja; Eestis puudub
Didymella applanata; vaarika-varrepletiku tekitaja
Phoma sp. (anamorf)
D. bryoniae (sn. Mycosphaerella citrullina); kurgi-askohtoosi tekitaja
Phoma cucurbitacearum (sn. Ascochyta cucumeris) (anamorf)
D. lycopersici; tomati-varrepletiku (tomativhi) tekitaja
Ascochyta daturae (anamorf)
D. pinodes
Ascochyta pinodes (anamorf); liblikieliste-tumelaikpletiku tekitaja
Leptosphaerulina trifolii; ristiku-pruunlaiksuse tekitaja
Pleospora bjoerlingii (sn. Mycosphaerella tabifica) - peedipleospoor
Phoma betae (anamorf); peedi-laikpletiku ja juurvilja-kuivmdaniku tekitaja
P. herbarum - rohupleospoor; vga paljudel rohttaimede jnustel
P. vulgaris - harilik pleospoor; krreliste saproob
Pyrenophora avenae - kaera-triiptvik
Drechslera avenae (sn. Helminthosporium avenae) (anamorf)
P. bromi - psikluste-triiptvik
Drechslera bromi (sn. Helminthosporium bromi) (anamorf); luste-pruunlaiksuse
tekitaja
P. graminea - odra-triiptvik
Drechslera graminea (sn. Helminthosporium gramineum ) (anamorf); odratriiptve tekitaja
P. teres
37

Drechslera teres (sn. Helminthosporium teres); odra-vrklaiksuse tekitaja

P. tritici-repentis - nisu-triiptvik
Drechslera tritici-repentis (sn. Helminthosporium tritici-repentis) (anamorf);
triiptve tekitaja nisul, odral, rukkil jpt. krrelistel; vheaktiivne patogeen
Setosphaeria turcica
Exserohilum turcicum (sn. Helminthosporium turcicum) (anamorf); lehelaiksuse
tekitaja maisil ja sorgol P.-Ameerikas, hiiglaslike saagikadude phjustaja USAs; Eestis puudub
Sug. Sporormiaceae - prleoselised; saproobid mets- ja koduloomade snnikul
Sporormiella australis
S. lageniformis
Sug. Venturiaceae - krntvelised
Coleroa chaetomium; vaarika-oliivlaiksuse tekitaja
Venturia cerasi - kirsipuu-krntvik
Fusicladium cerasi (anamorf); kirsipuu-krntve tekitaja
V. inaequalis - unapuu-krntvik (joon. 19)
Fusicladium dendriticum (anamorf); unapuu-krntve tekitaja
V. pirina - pirnipuu-krntvik
Fusicladium pirinum (anamorf); pirnipuu-krntve tekitaja
*SELTS ARTHONIALES, THNSAMBLIKULAADSED
Enamus liike lihheniseerunud. Fotobiondiks niitjad rohevetikad, sageli perekonnast
Trentepohlia. Tallus valdavalt koorikjas, kuid vib ka olla nrgalt arenenud vi
puududa tiesti. Anamorfid pknidiaalsed. Viljakehadeks lehtereoslate taolised
askostroomad, mis vliselt vivad meenutada lrelle (hulknurkse vi kriipsja kujuga
apoteetsiume), kuid kus eoskotid arenevad askolokulaarselt. Eoskotid bitunikaatsed,
tipmise pooriga, paiknevad askostrooma kambrites; eoskottide vahel asetsevad
parafsoidid; eosed valdavalt mitmerakulised, vrvusetud vi pruunid.
Samblikke moodustavad smbiotroofid, vhesel mral leidub ka lihhenikoolseid ja
saproobseid seeni. Kasvavad mitmesugustel substraatidel, valdavalt epiftsetena
puukoorel; troopikas leidub taimelehtedel kasvavaid samblikke.
Seltsis 4 sugukonda, 61 perekonda ja umbes 1200 liiki. Eestis kik 4 sugukonda
esindatud, seni teada 7 perekonda kokku 32 liigiga.
*Sug. Arthoniaceae - thnsamblikulised
*Arthonia leucopellaea - valkjas thnsamblik; happelise koorega puudel (kuusel,
kasel); plismetsade indikaatorliik
*Sug. Chrysothricaceae
*Chrysothrix candelaris; okas- ja lehtpuudel, puidul
*Sug. Opegraphaceae - kiiriksamblikulised
*Lecanactis abietina - kuuse-nublusamblik; kuusel; plismetsade indikaatorliik
*Opegrapha varia; lehtpuudel
*SELTS VERRUCARIALES, KIRMESAMBLIKULAADSED
Enamus liike lihheniseerunud. Fotobiondiks rohevetikad. Tallus valdavalt koorikjas
vi
nrgalt
arenenud,
harva
soomusjas
vi
lehtjas.
Anamorfid
pknidiaalsed.Viljakehadeks sulgeoslate taolised askostroomad, kus eoskotid arenevad
38

askolokulaarselt. Askostroomad valdavalt mustad, poolenisti vi tielikult tallusesse

svinud. Eoskotid bitunikaatsed, tipmise pooriga, paiknevad askostrooma kambrites;
eoskottide vahel pseudoparafsid vi perifsoidid, need vivad varakult kaduda; eosed
he- vi mitmerakulised vi muraalsed, vrvusetud vi pruunid.
Samblikke moodustavad smbiotroofid, vhesed liigid lihhenikoolsed vi saproobsed.
Kasvavad valdavalt kivide pinnal vi sees ning maapinnal.
Seltsis 2 sugukonda, 40 perekonda ja umbes 700 liiki. Eestis 1 sugukond 8 perekonna
ja 40 liigiga.
*Sug. Verrucariaceae - kirmesamblikulised; kik liigid epiliitsed
*Dermatocarpon miniatum - vike nahksamblik; lubjakivil ja graniidil
*Verrucaria maura - meri-kirmesamblik; lubjakivil mererannikul (litoraalses tsoonis)
*V. muralis - mr-kirmesamblik; lubjakivil ja betoonil
*V. nigrescens - mustjas kirmesamblik; lubjakivil
KETASSEENED
Viljakehad valdavalt lehtereoslatena, mis enamasti paiknevad substraadi pinnal, harva
on sellesse osaliselt vi tielikult svinud. Seenemgarad enamasti puuduvad.
Kokkuleppeliselt hendatakse sellesse rhma jrgmised 4 seltsi: Rhytismatales,
Ostropales, Leotiales ja Pezizales.
SELTS RHYTISMATALES, PIGILAIGULAADSED
Anamorfid vhe tuntud, peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega: Cryptomycella,
Leptostroma, Melasmia, Marssonia, Phacidiopycnis. Koniidide idanemist ei tunta.
Atservulitele sarnaseid struktuure stroomades peetakse tihti spermogoonideks neis
tekkivate spermaatsiumidega, kuid ka spermatisatsiooni sugulise protsessina pole
testatud (joon. 20). Viljastumisprotsess on siiani tuvastamata. Viljakehad pisikeste
marate kuni sstjate mustade lehtereoslatena; paiknevad stroomades, ebastroomades
vi peremeestaime koes. Eoskotid arenevad askogeensetest hfidest tpiliselt,
paiknevad viljakehades eoslavana, tlvjad vi silinderjad, unitunikaatsed,
inoperkulaatsed; kotteosed tihti limatupega. Parafsid olemas, vahel samuti
limatupega.
Parasiidid ja nekrotroofid, vhemal mral saproobid puit- ja rohttaimedel, palju
suure metsamajandusliku thtsusega esindajaid; vhesed samblikke moodustavad
smbiotroofid. Seltsis 3 sugukonda, 71 perekonda ja le 400 liigi. Eestis 2 sugukonda,
9 perekonda, 21 liiki.
Sug. Cryptomycetaceae - pigisululised
Cryptomycina pteridis - kilpjala-pigisulg; parasiit kilpjalal
Sug. Rhytismataceae - pigilaigulised
Colpoma quercina - tammeoksa-npaukseen; tammepuidusaproob
Lirula macrospora - kuuseokka-pigijutt; kuuse-pudetve tekitaja
Lophodermella sulcigena - peit-vaguhuul; mnni-okkakahvatuse tekitaja
Lophodermium gramineum - krre-pigihuul; saproob krrelistel
L. oxycocci - jhvika-pigihuul; nrk patogeen jhvikatel
L. pinastri - puna-pigihuul; saproob mnniokastel
L. seditiosum - tve-pigihuul; mnni-pudetve tekitaja
39

Rhytisma acerinum - vahtra-pigilaik (joon. 20); vahtra-pigilaiksuse tekitaja; puhta hu

indikaatorliik
Melasmia acerina (anamorf)
R. andromedae - kvitsa-pigilaik; pigilaiksuse tekitaja kvitsal
R. salicinum - paju-pigilaik; paju-pigilaiksuse tekitaja
*SELTS CALICIALES, JALGSAMBLIKULAADSED
Enamus liike lihheniseerunud. Tallus valdavalt koorikjas, vhe arenenud vi peaaegu
puudub. Fotobiondiks rohevetikas. Viljakehadeks pika jala otsas paiknevad
matseediumiga lehtereoslad, mnel liigil vib matseedium siiski ka puududa. Eoskotid
prototunikaatsed, silinderjad, varakult lagunevad; eosed he- vi mitmerakulised,
vrvusetud vi pruunid, valmides moodustavad viljakeha laosas tiheda vabade eoste
massi. Parafsid algselt olemas.
Samblikke moodustavad smbiotroofid, lihhenikoolsed parasmbiondid, saproobid
puidul. Phja- ja lunapoolkera metsades, peamiselt puukoorel ja puidul, harvem
maapinnal. Mitmeid liike ksitletakse plismetsade indikaatoritena. Seltsis 7 sugukonda,
31 perekonda, le 200 liigi. Eestis 5 sugukonda, 12 perekonda, 54 liiki.
*Sug. Caliciaceae - jalgsamblikulised
*Calicium viride - roheline jalgsamblik; leht- ja okaspuudel, puidul
*Cyphelium inquinans - rant-tnnsamblik; leht- ja okaspuudel, puidul
*Sug. Coniocybaceae
*C. chrysocephala - kollane varjusamblik; leht- ja okaspuudel, puidul
*C. ferruginea - rooste-varjusamblik; leht- ja okaspuudel, puidul
*C. furfuracea - harilik varjusamblik; mahalangenud puude juurestikel
*SELTS OSTROPALES
Anamorfid varieeruvad, peitteisseente (Coelomycetes) tunnustega. Stroomad puuduvad
vi nrgalt arenenud. Viljakehad sarnanevad tiksikulaadsete (Leotiales)
lehtereoslatega, tihti sgavale substraati svinud. Eoskotid unitunikaatsed,
inoperkulaatsed, silinderjad; tipuosas kitsas kanal paksenenud kestade vahel. Kotteosed
niitjad, tihti mitmerakulised, lpuks osaeosteks lagunevad. Parafsid olemas.
Samblikke moodustavatel liikidel tallus koorikjas, viljakehadeks olevad lehtereoslad
kujult kriipsjad vi hulknurksed (lrellid) vi mmargused ja kitsalt avaneva
kettaga.
Saproobid; parasiidid taimedel ja samblikel; endoftsed taimedes; nekrotroofid
sammaldel; samblikke moodustavad smbiotroofid. Seltsis 6 sugukonda, 76 perekonda,
ligi 2000 liiki. Eestis 3 sugukonda, 5 perekonda, 11 liiki.
*Sug. Graphidaceae - kirisamblikulised
*Graphis scripta - harilik kirisamblik; lehtpuude koorel
Sug. Stictidaceae
Acrospermum compressum ; saproob; endoftne paljudes krrelistes ja krvengeses
*Sug. Thelotremataceae - koobassamblikulised
*Diploschistes muscorum - sambla-urnsamblik; sammaldel, teiste samblike (eriti
porosamblike) tallusel

40

*SELTS LEOTIALES (sn. HELOTIALES) - TIKSIKULAADSED

Anamorfid varieeruvad, ava- vi peitteisseente tunnustega, vhe tuntud vi paljudel
esindajatel puuduvad hoopis. Stroomad puuduvad. Mnel esindajal arenevad
sklerootsiumid. Viljakehad valdavalt pisikeste (kuni 3 mm), harva suuremate (kuni 10
cm) lehtereoslatena, jalaga vi istuvad, harva tlvjad vi kbaraga. Eoskotid
unitunikaatsed, inoperkulaatsed, moodustavad lehtereoslates hmeeniumi.
Parafsid olemas.
Peamiselt varise-, kulu- ja puidusaproobid; leidub majanduslikult olulisi
taimeparasiite, tuntud taimehaiguste tekitajaid; teada vheseid samblikke. Mittesdavad,
2 mrgist perekonda (Cudonia, Spathularia). Seltsis 13 sugukonda, 392 perekonda ja
veidi le 2000 liigi. Eestis 9 sugukonda, 70 perekonda, vhemalt 243 liiki; neist 2
sugukonda, 3 perekonda ja 4 liiki lihheniseerunud; selts on Eestis suhteliselt vhe uuritud
seenerhm, liike vib tegelikult olla le 300.
*Sug. Baeomycetaceae - seensamblikulised
*Baeomyces rufus - pruun seensamblik; liivasel pinnal
Sug. Dermateaceae - nahktiksikulised
Blumeriella jaapii (sn. Coccomyces hiemalis)
Phloeosporella padi (sn. Cylindrosporium padi, C. hiemale) (anamorf); kirsipuulehevarisemistve tekitaja
Diplocarpon rosae; roosi-tahmlaiksuse tekitaja
Marssonina rosae (anamorf)
Drepanopeziza ribis
Gloeosporidiella ribis (sn. Gloeosporium ribis) (anamorf); sstralehevarisemistve tekitaja
Mollisia cinerea; puidusaproob
Pezicula corticola
Cryptosporiopsis corticola (anamorf); viljapuu-koorepletiku tekitaja
P. malicorticis
Cryptosporiopsis curvispora (anamorf); viljapuu-tvepletiku tekitaja
Pseudopeziza trifolii; ristiku-pruunlaiksuse tekitaja
P. medicaginis; lutserni-pruunlaiksuse tekitaja
Tapesia yallundae
Pseudocercosporella herpotrichoides (sn. Cercosporella herpotrichoides)
(anamorf); krreliste-silmlaiksuse (krremurdetve) tekitaja
Sug. Geoglossaceae - maakeelelised
Cudonia circinans - harilik ringik; okkakdusaproob; mrkseen
Geoglossum arenarium - liiv-maakeel; luiteseen; Eesti Punase raamatu liik
G. umbratile - loo-maakeel; saproob lookadastikes
Mitrula paludosa - pisipahtlik; saproob rabades, turbasamblas
Spathularia flavida - harilik pahtlik; saproob metsades; mrkseen
Trichoglossum hirsutum - karvane harjaskeel; saproob rabades
Sug. Hyaloscyphaceae - harjastiksikulised
Lachnellula calyciformis; okaspuupuidusaproob
L. willkommii; lehisevhi tekitaja
Lachnum clavigerum; kulusaproob
L. rubi - vaarika-harjastiksik; saproob vaarikavartel
L. virgineum - valge harjastiksik; puidusaproob
41

Psilachnum chrysostigmum; saproob snajalavartel

Trichopeziza sulphurea; saproob ngesevartel
*Sug. Icmadophilaceae -rabasamblikulised
*Dibaeis baeomyces - harilik roosasamblik; liivasel pinnal
*Icmadophila ericetorum - harilik rabasamblik; turbal, turbasamblal, taimejnustel
rabades; plismetsade indikaatorliik
Sug. Leotiaceae (sn. Helotiaceae) - tiksikulised
Ascocalyx abietina (sn. Crumenula abietina, Scleroderris lagerbergii, Gremmeniella
abietina); okaspuu-vrsevhi (skleroderrioosi) tekitaja
Ascocoryne sarcoides; puidusaproob
Bisporella citrina (sn. Helotium citrinum) - kollane bisporell; puidusaproob
Cenangium ferruginosum (sn.C. abietis) - mnni-tsenangioosi tekitaja
Chlorociboria aeruginascens (sn. Chlorosplenium aeruginascens) - harilik
rohetiksik; puidusaproob
Crocicreas cyathoideum; kulusaproob
Encoelia fascicularis - kobarlhkik; haavapuidusaproob
Heyderia abietis (sn. Mitrula abietis); varisesaproob kuuseokastel
Hymenoscyphus scutula; kulusaproob
Leotia lubrica - kollane hvik; huumusesaproob mnnimetsades
Sug. Phacidiaceae - lumehallikulised
Phacidium infestans - harilik lumehallik; lume-pudetve tekitaja
Sug. Sclerotiniaceae - mgarliudikulised
Botryotinia fuckeliana - hahkhallitusliudik
Botrytis cinerea (anamorf); hahkhallituse tekitaja rohttaimedel
Ciboria amentacea - lepa-urvaliudik; saproob halli lepa urbadel
Monilinia fructigena - unamoniliinia
Monilia fructigena (anamorf); puuviljamdaniku tekitaja untel
M. laxa - luuviljaliste moniliinia
Monilia laxa (anamorf); luuviljaliste-mdaniku tekitaja
Sclerotinia sclerotiorum (sn. S. libertiana) - valge mgarliudik; valgemdaniku
tekitaja kgiviljadel
S. trifoliorum - ristiku-mgarliudik; ristikuvhi tekitaja
S. tuberosa - suur mgarliudik; vsalase risoomidel
*SELTS PELTIGERALES, KILPSAMBLIKULAADSED
Kik liigid lihheniseerunud, fotobiondiks tsanobakterid vi rohevetikad, viimasel
juhul leidub tsanobaktereid sageli teise fotobiondina tsefaloodides. Tallus valdavalt
lehtjas, selle alakljel sageli silmatorkavad ritsiinid vi tomentum. Anamorfid
pknidiaalsed. Viljakehadeks lehtereoslad. Eoskotid bitunikaatsed, tipmise pooriga,
moodustavad lehtereoslates hmeeniumi; eosed mitmerakulised, vrvusetud vi pruunid.
Parafsid olemas.
Kasvavad maapinnal, kividel, puukoorel, valdavalt niisketes kasvukohtades. Seltsis
4 sugukonda, 17 perekonda, umbes 500 liiki. Eestis kik 4 sugukonda esindatud, seni
teada 6 perekonda ja 35 liiki. Mne autori poolt ksitletakse vaadeldavat seltsi
liudsamblikulaadsete (Lecanorales) seltsi alamseltsina.
*Sug. Lobariaceae - kopsusamblikulised
*Lobaria pulmonaria - harilik kopsusamblik; lehtpuudel; Eesti Punase raamatu liik
42

*Sug. Peltigeraceae - kilpsamblikulised

*Peltigera aphthosa - thn-kilpsamblik; maapinnal
*P. canina - koer-kilpsamblik; maapinnal
*P. didactyla - vike kilpsamblik; liivasel pinnal
*P. malacea - tuhm kilpsamblik; maapinnal
*P. polydactyla - srmjas kilpsamblik; maapinnal, puude jalamil
*P. praetextata - jalami-kilpsamblik; maapinnal, puude jalamil
*P. rufescens - pruun kilpsamblik; maapinnal
*SELTS LECANORALES, LIUDSAMBLIKULAADSED
Peaaegu kik liigid lihheniseerunud; selts sisaldab enamikku samblikke moodustavatest
kottseentest. Fotobiondiks valdavalt rohevetikad, vhestes sugukondades
tsanobakterid. Tallus vga varieeruv - koorikjas, soomusjas, lehtjas vi psjas.
Anamorfid pknidiaalsed, vhe uuritud. Viljakehadeks lehtereoslad (letsideaalsed vi
lekanoraalsed apoteetsiumid). Eoskotid bitunikaatsed, tipmise poori ja spetsiifilise
apikaalse aparaadiga, moodustavad lehtereoslates hmeeniumi; eosed he- kuni
mitmerakulised, vrvusetud vi pruunid. Parafsid olemas.
Valdavalt samblikke moodustavad smbiotroofid, vhesed esindajad lihhenikoolsed
parasmbiondid. Maapinnal, kividel, puukoorel, puidul; vga erinevates kasvukohtades.
Seltsis umbes 40 sugukonda, 350 perekonda, enam kui 7000 liiki. Erinevate autorite poolt
grupeeritakse sugukondi kuni 8 alamseltsi, mnikord vaadeldakse ka seltse Peltigerales,
Pertusariales ja Teloschistales kesoleva seltsi siseste taksonitena (alamseltsidena).
Eestis 32 sugukonda, 107 perekonda ja le 500 liigi.
*Sug. Bacidiaceae - mhnsamblikulised
*Bacidia fraxinea - saare-mhnsamblik; lehtpuudel
*B. rubella - punakas mhnsamblik; lehtpuudel; plismetsade indikaatorliik
*Tephromela atra; graniidil; mnikord lehtpuudel
*Sug. Candelariaceae - leeksamblikulised
*Candelaria concolor - harilik leeksamblik; leht- ja okaspuudel
*Candelariella vitellina; graniidil; leht- ja okaspuudel, puidul
*C. xanthostigma; lehtpuudel, puidul
*Sug. Cladoniaceae - porosamblikulised
*Cladina arbuscula - mets-pdrasamblik; maapinnal
*C. mitis - mahe pdrasamblik; maapinnal
*C. rangiferina - harilik pdrasamblik; maapinnal
*C. stellaris - alpi pdrasamblik; maapinnal
*C. stygia - raba-pdrasamblik; maapinnal, peamiselt turbamullal rabades
*Cladonia botrytes - kobar-porosamblik; kndude horisontaalsel pinnal
*C. cenotea - lehter-porosamblik; maapinnal, kduneval puidul, puude jalamil
*C. chlorophaea - tera-porosamblik; maapinnal, kduneval puidul, puude jalamil
*C. coniocraea - naaskel-porosamblik; maapinnal, kduneval puidul, puude jalamil
*C. cornuta - sarv-porosamblik; maapinnal, kduneval puidul, sammaldunud
kividel
*C. crispata - khar porosamblik; maapinnal, harva kduneval puidul
*C. deformis - vvel-porosamblik; maapinnal, harva kduneval puidul
*C. digitata - srmjas porosamblik; maapinnal, kduneval puidul, puude jalamil
*C. fimbriata - karik-porosamblik; maapinnal, kduneval puidul, puude jalamil
43

*C. furcata - harkjas porosamblik; maapinnal

*C. gracilis - sale porosamblik; maapinnal, kduneval puidul
*C. macilenta - khetu porosamblik; maapinnal, kduneval puidul, puude jalamil
*C. phyllophora - valgetpp porosamblik; maapinnal
*C. pyxidata - peeker-porosamblik; maapinnal, kduneval puidul
*C. squamosa - soomus-porosamblik; maapinnal
*C. subulata - vigel-porosamblik; maapinnal
*C. sulphurina - kollane porosamblik; kduneval puidul, maapinnal
*C. uncialis - tht-porosamblik; maapinnal
*Sug. Collemataceae - limasamblikulised
*Collema fuscovirens - tume limasamblik; lubjakivil
*Leptogium saturninum - haava-tardsamblik; lehtpuudel, valdavalt haaval;
plismetsade indikaatorliik
*Sug. Hymeneliaceae
*Aspicilia cinerea - hall lehtersamblik; graniidil
*A. esculenta - sdav lehtersamblik e. mannasamblik; pinnale kinnitumata, vabalt
mda maapinda veerev; sdav; Eestis puudub
*Sug. Lecanoraceae - liudsamblikulised
*Lecanora albescens - valkjas liudsamblik; lubjakivil ja betoonil
*L. allophana - lepa-liusamblik; lehtpuudel
*L. argentata - pruun liudsamblik; lehtpuudel
*L. carpinea - kahvatu liudsamblik; lehtpuudel
*L. chlarotera; lehtpuudel
*L. conizaeoides - linna-liudsamblik; leht- ja okaspuudel, puidul; kasvab nii
linnades kui loodusmaastikes
*L. dispersa - mri-liudsamblik; lubjakivil
*L. muralis - rant-liudsamblik; graniidil ja lubjakivil
*L. pulicaris - sile liudsamblik; okas- ja lehtpuudel, puidul
*L. symmicta; okas- ja lehtpuudel, puidul
*L. varia - tara-liudsamblik; puidul, harvem okas- ja lehtpuudel
*Lecidella elaeochroma - piir-krnsamblik; lehtpuudel, harvem okaspuudel
*L. euphorea - kera-krnsamblik; lehtpuudel, harvem okaspuudel
*Sug. Lecideaceae - nsasamblikulised
*Hypocenomyce scalaris - trepp-soomussamblik; puidul ja okaspuudel
*Sug. Mycoblastaceae - vistarsamblikulised
*Mycoblastus sanguinarius - punetav vistarsamblik; okaspuudel ja happelise
koorega lehtpuudel (kasel) ning puidul; plismetsade indikaatorliik
*Sug. Parmeliaceae -lapiksamblikulised
*Bryoria capillaris - peen narmassamblik; okaspuudel ja kasel
*B. fuscescens - pruunikas narmassamblik; okaspuudel ja kasel
*Cetraria aculeata - sarv-kokrv, sarv-kosamblik; liivasel pinnal
*C. ericetorum - kitsas kokrv, kitsas kosamblik; liivasel pinnal
*C. islandica - islandi kokrv, islandi kosamblik; maapinnal
*C. sepincola - harilik kokrv, harilik kosamblik (end. harilik oksasamblik);
okaspuudel ja kasel
*Cetrelia cetrarioides - harilik helksamblik; okaspuudel ja kasel; Eesti Punase
raamatu liik
*Evernia divaricata - pikk lhnasamblik; okaspuudel (peamiselt kuusel); Eesti
Punase raamatu liik
44

*E. mesomorpha - kahar lhnasamblik; okaspuudel (peamiselt kuusel); Eesti

Punase raamatu liik
*E. prunastri - kollane lhnasamblik; leht- ja okaspuudel
*Hypogymnia farinacea - jahu-hallsamblik; okaspuudel ja kasel; plismetsade
indikaatorliik
*H. physodes - harilik hallsamblik; okas- ja lehtpuudel, puidul
*H. tubulosa - toru-hallsamblik; okas- ja lehtpuudel, puidul
*Imshaugia aleurites - hall terasamblik; okaspuudel (peamiselt mnnil) ja puidul
*Letharia vulpina - kollane rebasesamblik; Eestis puudub; sisaldab mrgiseid
samblikuaineid
*Melanelia exasperata - nsa-pruunsamblik; lehtpuudel
*M. exasperatula - nui-pruunsamblik; leht- ja okaspuudel
*M. fuliginosa (incl. M. glabratula) - mustjas pruunsamblik (incl. rohekas
pruunsamblik); leht- ja okaspuudel; graniidil
*M. olivacea - kase-pruunsamblik; lehtpuudel (peamiselt kasel)
*M. subargentifera - hbe-pruunsamblik; epiftne, lehtpuudel
*M. subaurifera - kuld-pruunsamblik; leht- ja okaspuudel
*Menegazzia terebrata - harilik poorsamblik; okaspuudel ja kasel; Eesti Punase
raamatu liik
*Neofuscelia loxodes - kera-ruugsamblik; graniidil
*N. pulla - paljas ruugsamblik; graniidil
*Parmelia saxatilis - kivi-lapiksamblik; graniidil
*P. sulcata - vagu-lapiksamblik; leht- ja okaspuudel
*Parmeliopsis ambigua - kollane lagusamblik; peamiselt okaspuudel ja puidul
*P. hyperopta - tera-lagusamblik; peamiselt okaspuudel ja puidul
*Platismatia glauca - hall hlmasamblik; leht- ja okaspuudel
*Pseudevernia furfuracea - hall karesamblik; peamiselt okaspuudel
*Tuckermannopsis chlorophylla - ris-oksasamblik; peamiselt okaspuudel
*Usnea filipendula - pikk habesamblik; okaspuudel ja kasel
*U. hirta - kahar habesamblik; okaspuudel ja kasel, puidul
*U. subfloridana - vars-habesamblik; okaspuudel ja kasel
*Vulpicida pinastri - mnni-rebasekrv, mnni-rebasesamblik; okaspuudel ja kasel,
puidul
*V. tubulosa - loo-rebasekrv, loo-rebasesamblik (end. loo-kokrv); lubjarikkal
pinnal, kadakaokstel; Eesti Punase raamatu liik
*Xanthoparmelia conspersa - kare koldsamblik; graniidil
*X. somlonsis - kitsahlmine koldsamblik; graniidil
*Sug. Physciaceae - rosettsamblikulised
*Anaptychia ciliaris - harilik ripssamblik; lehtpuudel
*Phaeophyscia nigricans - vike tmmusamblik; lehtpuudel; lubjakivil ja betoonil
*P. orbicularis - hgu-tmmusamblik; leht- ja okaspuudel, puidul; lubjakivil ja
betoonil
*Physcia adscendens - tusev rosettsamblik; lehtpuudel; lubjakivil ja graniidil
*P. aipolia - tpiline rosettsamblik; lehtpuudel, peamiselt haaval ja saarel
*P. caesia - sinakas rosettsamblik; graniidil ja lubjakivil
*P. dubia - kahtlane rosettsamblik; graniidil; mnikord puudel
*P. stellaris - thtjas rosettsamblik; lehtpuudel
*P. tenella - rips-rosettsamblik; lehtpuudel
*Physconia distorta - harilik hrmasamblik; peamiselt lehtpuudel
45

*P. enteroxantha - kollakas hrmasamblik; peamiselt lehtpuudel

*P. perisidiosa - kare hrmasamblik; lehtpuudel
*Sug. Phlyctidaceae - jahusamblikulised
*Phlyctis argena - harilik jahusamblik; leht- ja okaspuudel
*Sug. Ramalinaceae - rihmsamblikulised
*Ramalina baltica - balti rihmsmblik; lehtpuudel
*R. farinacea - harilik rihmsamblik; leht- ja okaspuudel
*R. fastigiata - kimp-rihmsamblik; lehtpuudel
*R. fraxinea - saare-rihmsamblik; lehtpuudel
*R. pollinaria - tolmu-rihmsamblik; leht- ja okaspuudel
*R. thrausta - niitjas rihmsamblik; okaspuudel, harva lehtpuudel; Eesti Punase
raamatu liik
*Sug. Rhizocarpaceae - kaartsamblikulised
*Rhizocarpon geographicum - harilik kaartsamblik; graniidil
*Sug. Stereocaulaceae - tinasamblikulised
*Stereocaulon paschale - nmm-tinasamblik; liivasel pinnal, graniidil
*S. tomentosum - vilt-tinasamblik; liivasel pinnal, graniidil
*Sug. Umbilicariaceae - krvsamblikulised
*Lasallia pustulata - harilik pissamblik; graniidil; Eesti Punase raamatu liik
*Umbilicaria deusta - kare krvsamblik; graniidil
*U. esculenta - sdav krvsamblik; kaljudel; Eestis puudub
*U. polyphylla - hlm-krvsamblik; graniidil
*S. PERTUSARIALES, LUMISAMBLIKULAADSED
Kik liigid lihheniseerunud, fotobiondiks rohevetikad. Tallus enamasti koorikjas,
mnikord plakoidne. Anamorfid pknidiaalsed. Viljakehadeks lehtereoslad
(lekanoraalsed apoteetsiumid), mis sageli on mitme kaupa koos osaliselt substraati
svinud (moodustades nn. viljansakesi) ning avanevad ainult kitsa kettaga. Eoskotid
bitunikaatsed, tipmise poori ja spetsiifilise apikaalse aparaadiga, moodustavad
lehtereoslates hmeeniumi. Parafsid olemas. Eosed herakulised, vrvusetud,
suuremtmelised, sageli alla 8 eose (2, 4 vi 6) eoskotis; eosekest vga paks ja
mitmekihiline.
Samblikke moodustavad smbiotroofid. Kosmopoliidid; kasvavad puukoorel, puidul,
maapinnal, kividel; vga erinevates kasvukohtades. Seltsis 3 sugukonda, 7 perekonda,
enam kui 300 liiki. Mnede autorite poolt ksitletakse liusamblikulaadsete (Lecanorales)
seltsi alamseltsina. Eestis 1 sugukond 4 perekonna ja 26 liigiga.
*Sug. Pertusariaceae - lumisamblikulised
*Pertusaria albescens - ketas-lumisamblik; lehtpuudel
*P. amara - kibe-lumisamblik; leht- ja okaspuudel
*P. leioplaca - khm-lumisamblik; sileda koorega lehtpuudel
*S. TELOSCHISTALES, VASKSAMBLIKULAADSED
Kik liigid lihheniseerunud, fotobiondiks rohevetikad. Tallus vliskujult vga
varieeruv - koorikjas, poollehtjas, soomusjas, lehtjas vi psjas, sageli eredalt
vrvunud (kollane, oran, punane). Anamorfid pknidiaalsed.Viljakehadeks
lehtereoslad (enamasti lekanoraalsed, harva letsideaalsed apoteetsiumid), mis enamasti
46

sisaldavad antrakinoonseid pigmente (K+ veripunane). Eoskotid bitunikaatsed,

tipmise poori ja spetsiifilise apikaalse aparaadiga, moodustavad lehtereoslates
hmeeniumi. Parafsid olemas. Eosed valdavalt kaherakulised vi bipolaarsed,
viimasel juhul vga paksu rakuvaheseinaga, vrvusetud.
Samblikke moodustavad smbiotroofid. Kosmopoliidid; kasvavad puukoorel, puidul,
maapinnal, kividel; vga erinevates kasvukohtades. Seltsis 3 sugukonda, 18 perekonda,
ligi 600 liiki. Mnede autorite poolt ksitletakse liusamblikulaadsete (Lecanorales) seltsi
alamseltsina. Eestis 2 sugukonda, 5 perekonda, 63 liiki.
*Sug. Teloschistaceae - vasksamblikulised
*Caloplaca cerina - hall kuldsamblik; lehtpuudel, puidul, ka sammaldel ja
taimejnustel
*C. citrina; lubjakivil ja betoonil
*C. decipiens - kber-kuldsamblik; lubjakivil ja betoonil
*C. flavorubescens - tava-kuldsamblik; lehtpuudel
*C. saxicola - mri-kuldsamblik; lubjakivil (harva graniidil)
*Xanthoria candelaria - pisi-korpsamblik; leht- ja okaspuudel, puidul, kividel
*X. parietina - harilik seinakorp, harilik korpsamblik; leht- ja okaspuudel, puidul,
kividel
*X. polycarpa - viljakas korpsamblik; peamiselt lehtpuudel
*S. PYRENULALES, LUULISSAMBLIKULAADSED
le poolte liikidest lihheniseerunud, fotobiondiks niitjad rohevetikad (sageli
perekonnast Trentepohlia). Tallus koorikjas, sageli vib olla substraadi sees ja
vhenhtav. Anamorfid pknidiaalsed. Viljakehadeks sulgeoslad. Eoskotid
bitunikaatsed, silindrilised. Eoskottide vahel vivad paikneda nii parafsid kui
pseudoparafsid. Eosed mitmerakulised vi muraalsed, pruunid vi vrvusetud, sageli
paksenenud rakuvaheseinte ja ltsekujulise rakuruumiga.
Samblikke moodustavad smbiotroofid, saproobid puidul. Peamiselt troopikas;
kasvavad puukoorel, puidul, taimelehtedel. Seltsis 5 sugukonda, 47 perekonda, le 600
liigi. Seltsi asend kottseente ssteemis ebaselge, mnede autorite poolt hendatakse
seltsiga Dothideales, kuid viljakehade ontogeneetilises arengus on nende kahe rhma
vahel ilmnenud olulisi erinevusi. Eestis 1 sugukond 2 perekonna ja 5 liigiga.
*Sug. Pyrenulaceae - luulissamblikulised
*Acrocordia gemmata - suur khmsamblik; lehtpuudel; plismetsade indikaatorliik
SELTS ELAPHOMYCETALES, HIRVEPHKLILAADSED
Anamorfid tundmata. Viljakehad maa-aluste peiteoslatena (kuni 3 cm), kaetud kva
paksu periidiga. Eoskotid paiknevad viljakeha kambrites; eosed kerajad,
ornamenteeritud.
Ektomkoriisaseened. Inimese jaoks mittesdavad, kuid metssigade poolt otsitud
toit. Seltsis 1 sugukond 1 perekonna ja 20 liigiga. Eestis teada 2 liiki.
Sug. Elaphomycetaceae - hirvephklilised
Elaphomyces granulatus - teraline hirvephkel (nmmekartul)
47

E. variegatus - kirju hirvephkel

SELTS PEZIZALES, LIUDIKULAADSED
Anamorfid paljudel esindajatel olemas, avateisseente (Hyphomycetes) tunnustega;
looduses vhe mrgatavad ja seetttu ka vhe tuntud; puhaskultuuris sna hsti
kasvatatavad; mnel juhul sstemaatilise thtsusega. Suguline paljunemine tpilise
gametangiogaamiana (joon. 9). Stroomad ja sklerootsiumid puuduvad. Viljakehad
vga erineva suurusega (umbes 1 mm kuni 15 cm) lihakate lehtereoslatena, istuvad vi
jalaga, enamasti liudjad vi kausjad, harvem keeruka kujuga kbara ja jalaga; harva
suletud, kambritega, maa-alused. Eoskotid operkulaatsed vi suboperkulaatsed,
moodustavad lehtereosla sise- vi kbara vlispinnal hmeeniumi. Parafsid enamasti
olemas, puuduvad maa-alustel esindajatel.
Valdavalt kdu-, huumuse-, puidu- vi snnikusaproobid; iseloomulikud on
leesaproobid; esineb ektomkoriisaseeni (Tuberaceae); vhe samblaparasiite
(Octospora). Seltsis 17 sugukonda, 177 perekonda ja le 1000 liigi. Eestis esindatud 10
sugukonda 52 perekonna ja enam kui 200 liigiga.
Sug. Ascobolaceae - paskliudikulised
Ascobolus furfuraceus - harilik paskliudik; snnikusaproob
Sug. Helvellaceae - kogritsalised; kdusaproobid; kik kogritsad vrskelt mrgised,
kupatatult sdavad; helvellid - potentsiaalselt mrgised
Gyromitra esculenta - kevadkogrits
G. gigas - hiidkogrits
G. infula - sgiskogrits
G. perlata (sn. Discina perlata) - liudkogrits
Helvella acetabulum - karikhelvell
H. crispa - valge helvell
H. elastica - sile helvell
H. lacunosa - tume helvell
H. macropus - pikkjalg-helvell
Hydnotria tulasnei; maa-alune suletud viljakehadega liik
Rhizina undulata - kiivrik; kdu- ja leesaproob; juuremdaniku tekitaja okaspuudel
Sug. Morchellaceae - mrklilised; kdusaproobid; kik liigid vrskelt sdavad
Disciotis venosa - mrkelliudik
Morchella conica - kuhikmrkel
M. elata - hiidmrkel
M. esculenta - marmrkel
M. semilibera - kellukmrkel; Eesti Punase raamatu liik
Ptychoverpa bohemica - kurrel
Verpa conica - harilik srmkbarseen
Sug. Otideaceae - krvliudikulised
Aleuria aurantia - suur punaliudik; huumusesaproob
Byssonectria fusispora - kveoseline kollaliudik; kdusaproob
Caloscypha fulgens - sraliudik; huumusesaproob
Geniculodendron pyriforme (anamorf); kuuseseemnete patogeen
Geopyxis carbonaria - peekrik; leesaproob
Humaria hemisphaerica - harjasliudik; huumusesaproob
Octospora leucoloma; samblaparasiit
48

Otidea leporina - jnes-krvliudik; kdusaproob

Scutellinia scutellata - tava-ripsliudik; puidusaproob
Sepultaria arenicola - liiv-kaevurliudik; huumusesaproob
Sowerbyella radiculata - juurduv soverbiell; kdusaproob; Eesti Punase raamatu liik
Sug. Pezizaceae - liudikulised
Daleomyces phillipsi - ksnliudik; leesaproob
Peziza badia - pruun liudik; kdusaproob
P. violacea - lilla liudik; leesaproob
Sarcosphaera crassa - kroonliudik; huumusesaproob liival; mrgine; Eesti Punase
raamatu liik
Sug. Pyronemataceae - tuhakulised
Pyronema omphalodes (joon. 9) - harilik tuhak; leesaproob
Sug. Sarcoscyphaceae - karikseenelised
Sarcoscypha austriaca; puidusaproob
Molliardiomyces coccinea (anamorf)
S. coccinea - verev karikseen; puidusaproob
M. eucoccinea (anamorf)
Sug. Sarcosomataceae - limatnnikulised
Pseudoplectania nigrella - harilik pigiliudik; kdusaproob
Sarcosoma globosum - limatnnik; kdusaproob; Eesti Punase raamatu liik
Urnula craterium - urnseen; puidusaproob; Eesti Punase raamatu liik
Conoplea globosa (anamorf); vhi phjustaja laialehistel puudel
Sug. Thelebolaceae; snnikusaproobid
Lasiobolus ciliatus
Thelebolus stercoreus (viljakehas ksainus tuhandete eostega eoskott)
Sug. Tuberaceae - trhvlilised; hinnatud sgiseened, viljeldakse; laialdaselt levinud
Vahemeremaades, Taga-Kaukaasias; Eestis seni puuduvad kindlad leiuandmed
Tuber aestivum
T. brumale
T. melanosporum
T. rufum
HIMKOND BASIDIOMYCOTA, KANDSEENED
Tallus valdavalt hstiarenenud hulkrakse seeneniidistikuna; seeneniidid suurema osa
elutsklist kaksiktuumalised (dikarootsed), kaasa arvatud viljakeha, enamasti
pannaldega (viimastel suur thtsus sstemaatikas); haploidne faas peale kandeose
idanemist lhiajaline; tuntud on ka prmistaadium pungrakkudena (Teliomycetes).
Mittesuguline paljunemine koniididega, pungrakkudega, oiididega, artrospooridega, kuid
esineb vga harva. Suguline paljunemine tavaliselt somatogaamiana (joon. 22), harvem
spermaatsiumide abil (Uredinales) (joon. 24). Sugulises paljunemises ilmneb kaks
tuumafaasi: kaksiktuumaline (dikarootne) ja diploidne; viimane vga lhiajaline.
Iseloomulik on dikarootse hfi tipmisest rakust areneva eoskanna (basiidi) olemasolu,
mis on kottseente eoskoti (askuse) homoloog; eoskanna tekkele eelnevad kaksiktuumalise
seeneiidi tipus spetsiifilised mitootilised tuumaprotsessid, millega kaasneb
sstemaatiliselt olulise moodustise - pandla teke (joon. 21); eoskannad vivad olla he(holobasiid) vi neljarakulised (fragmobasiid) (joon. 50); erinevalt eoskotis endogeenselt
tekkivatest kotteostest arenevad eoskannal eksogeenselt kandeosed (basidiospoorid),
tavaliselt on neid eostugedel (sterigmadel) 4 (vahel 2-3, primitiivsematel esindajatel 6
49

vi 8) (joon. 22). Viljakehad (basidiokarbid, basidioomid) valdavalt olemas;

arengutbilt gmnokarpsed, angiokarpsed vi hemiangiokarpsed (joon. 49); mnes
rhmas puuduvad. Eoskannad paiknevad viljakehades enamasti eoslavana
(hmeeniumina) (joon. 49), harvem korrapratult; eoslavas esinevad eoskandade vahel
paljudel liikidel steriilsed rakud - tsstiidid (joon. 51), millel on oluline sstemaatiline
thtsus.
Saproobid, mkoriisaseened vi parasiidid; ksikud liigid lihheniseerunud.
Himkonnas 3 klassi, kik esindatud ka Eestis.
KLASS TELIOMYCETES, TSISKANDSEENED
Tallus tavaliselt hstiarenenud seeneniidistikuna; mnes rhmas prmistaadium;
seeneniidid pannaldeta, vaheseinad lihtpooriga, parentosoom (poorimts) puudub.
Viljakehad puuduvad vi esinevad algelisel kujul. Mittesugulist paljunemist ei tunta.
Suguline paljunemine spermaatsiumide abil, harva somatogaamiana, mnes rhmas
tundmata; paljunemise lppstaadiumis tekivad enamasti psieosed - teliospoorid, millest
puhkeperioodi jrgselt tpiliselt arenevad neljarakulised ristvaheseintega eoskannad;
igast eoskanna rakust areneb eostoel kandeos (joon. 24); mnes rhmas teliospoorid
puuduvad, eoskand areneb siis probasiidist; hes seltsis (Sporidiales) idanevad
teliospoorid promtseeliks, millel pungumisega tekivad sporiidid (joon. 23).
Valdavalt parasiidid istaimedel, harvem seentel, teada ka putukate smbionte
(Septobasidiales); tuntakse vheseid saproobe ja nrku patogeene inimesel ja loomadel.
Tsiskandseened on rgseim kandseente rhm, flogeneetiliselt kottseentele kige
lhedasem. Peamine rgsuse tunnus on lihtpoori olemasolu rakuvaheseintes ja
parentosoomi puudumine. Klassis 4 seltsi (Alexopoulose jt. jrgi), le 7000 liigi. Eestis
esindatud kik seltsid kokku 206 liigiga.
SELTS PLATYGLOEALES
Viljakehad algelised; kilejad, sltjad vi vahajad; resupinaatsed vi tlvjad.
Eoskannad arenevad hukeseseinalistest vrvusetutest probasiididest. Sugulise
paljunemise kohta andmed puuduvad.
Taimede, sammalde ja seente (sh. samblike) parasiidid; puidusaproobid. Seltsis 1
sugukond, 24 perekonda ja 80 liiki. Eestis 5 perekonda 5 liigiga.
Sug. Platygloeaceae
Eocronartium muscicola; samblaparasiit
Platygloea peniophorae; leparasiit liibunud viljakehadega mittelehikseentel
SELTS SPORIDIALES, PRMKANDSEENELAADSED
Tallus pungrakkudena ja algelise haploidse vi dikarootse seeneniidistikuna.
Mittesuguline paljunemine blastokoniididega. Suguline paljunemine pungrakkude
vahelise somatogaamiana (joon. 23). Teliospoorid idanevad promtseeliks, millel
tekivad sporiidid. Viljakehad puuduvad.
Saproobid; nrgad patogeenid inimesel ja loomadel. Seltsis 1 sugukond, 8 perekonda,
26 liiki. Eestis teada 1 teisliik.
Seltsi on paigutatud tsiskandseente (Teliomycetes) vi pungkandseente

50

(Ustomycetes) klassi. rDNA anals annab aluse ksitleda seda rhma tsiskandseente
hulgas (Alexopoulos jt., 1996).
Sug. Sporidiobolaceae
Rhodosporidium sp.
Rhodotorula rubra (anamorf); levinud ruumide tolmus; inimese patogeen
R. sphaerocarpum (joon. 23); Eestis puudub
SELTS SEPTOBASIDIALES
Viljakehad nahkjad vi kilejad, resupinaatsed. Eoskannad arenevad tpilistest
paksuseinalistest teliospooridest.
Kilptide smbiondid. Seltsis 1 sugukond, 3 perekonda ja 173 liiki. Eestis 1 liik.
Sug. Septobasidiaceae
Septobasidium carestianum; pajude ja saare okstel arenevatel kilptidel
SELTS UREDINALES, ROOSTELISELAADSED
Tallus peremeestaime rakkude vahel leviva difuusse vi lokaalse seeneniidistikuna
(vastavalt hajus- vi kohtnakkus), rakkudesse tungivad haustorid. Mittesuguline
paljunemine tpilisena puudub; tekkelt ja funktsioonilt ksitletakse koniididena tihti
suvieoseid (uredospoore). Suguline paljunemine spermatisatsiooni teel vi
somatogaamiana; lpptulemusena tekivad he- vi mitmerakulised, enamasti tumedad
paksukestalised talieosed (teliospoorid). Viljakehad puuduvad. Elutsklis kuni 5
arengujrku: 0 - spermogoonid, I - kevised (kevadeoslad, etsiumid), II - suvieoslad
(uredosoorused), III - talieoslad (teliosoorused), IV - eoskannad (joon.24); I-III eosjrk
avaldub peremeestaimedel kollaste vi pruunide, roostet meenutavate eoskogumikena
(pustulitena, soorustena, kuhilatena, padjanditena). Kevad- ja suvieoslad tihti arengu
algul kaetud pseudoperiidiga; parafsid esinevad vi puuduvad. Spermogoonides
tekivad spermaatsiumid, mis putukate abil edasikantuna viljastavad vastassugupoole
spermogoonis leiduva retseptiivhfi vi tavalise somaatilise hfi raku, tekitades seal
dikaaroni; viimane vib tekkida ka somatogaamia teel. Seene areng I - III jrgus
toimub dikarootses staadiumis (ka kevad-, suvi- ja talieosed on kaksiktuumalised).
Seen talvitub enamasti teliospooridena; kevadel toimub neis karogaamia ning sellele
jrgnev reduktsioonjagunemine, mille tulemusena igast teliospoori rakust areneb
ristipidiste vaheseintega 4-rakuline eoskand, mille igast rakust tekib eostoel (sterigmal)
ks haploidne kandeos; eosed on erineva geneetilise mrgiga ning annavad idanedes
haploidse mtseeli, millel tekivad ka vastavalt erineva mrgiga spermogoonid (joon. 24).
Iseloomulik elutsklis on peremeestaimede vahetus (hetertsia). Osal liikidel
vaheperemeestaimi ei tunta (auttsia), paljudel liikidel jb ra mni arengujrk:
tistsklilist arengut thistatakse lhendiga eu-tp (elutsklis ilmnevad kik
arengujrgud ning vahetatakse peremeestaimi); brahh-tbil puudub keviste arengujrk
ja peremeestaimede vaheldus; opsis-tbil puudub suvieoslate jrk; mikro-tbil esineb
ainult talieoslate jrk peremeestaimede vahetuseta.
Obligaatsed parasiidid istaimedel. Seltsis kuni 14 sugukonda (nende arv erinevates
ssteemides vga erinev, alates kahest), 164 perekonda, kuni 7000 liiki. Eesti 6
sugukonda, 23 perekonda, 260 liiki 560 peremeestaimel.
Hemileia vastatrix (sstemaatiline positsioon ebaselge); kohvipuu-rooste tekitaja,
51

vga ohtlik kohviistanduste haigus, hvitas mdunud sajandi teisel poolel kik
kohvipuud Kagu-Aasias; Eestis puudub
Sug. Chrysomyxaceae - okkaroostelised
Chrysomyxa abietis; kuuse-okkarooste tekitaja (III Picea)
Ch. ledi; sookailu-rooste tekitaja (0, I Picea; II, III Ledum)
Sug. Coleosporiaceae - pisroostelised
Coleosporium campanulae; kelluka-pisrooste tekitaja (0, I Pinus; II, III
Campanulaceae)
C. sonchi; piimohaka-pisrooste tekitaja (0, I Pinus sylvestris; II, III Sonchus)
C. tussilaginis; mnniokka-pisrooste tekitaja (0, I Pinus; II,III Tussilago)
Ochrospora ariae; lase-pisrooste tekitaja (0, I Anemone; II, III Malus, Pyrus,
Sorbus)
Sug. Cronartiaceae - viltroostelised
Cronartium flaccidum; pojengi-viltrooste tekitaja (0, I Pinus sylvestris; II, III
Asclepias, Paeonia, Pedicularis, Vincetoxicum)
C. ribicola; mnni-koorepletiku ja sstra-viltrooste tekitaja (0, I Pinus sibirica, P.
strobus; II, III Ribes)
Sug. Melampsoraceae - pigiroostelised
Melampsora lini; lina-pigirooste tekitaja (0 - III Linum)
M. pinitorqua; mnni-pigirooste tekitaja (I Pinus mugo, P. sylvestris; II, III Populus
alba, P. tremula)
Sug. Pucciniaceae - roostelised
Gymnosporangium clavariiforme; viirpuu-nsarooste tekitaja (0, I Amelanchier,
Crataegus, Cydonia, Pyrus, Sorbus; III Juniperus)
G. cornutum (sn. G. juniperi); pihlaka-nsarooste tekitaja (0, I Amelanchier, Sorbus;
III Juniperus)
G. tremelloides; unapuu-nsarooste tekitaja (0, I Malus, Pyrus, Sorbus; III Juniperus)
Phragmidium mucronatum; roosi-tlvrooste tekitaja (0-III Rosa)
Ph. rubi-idaei; vaarika-tlvrooste tekitaja (0-III Rubus idaeus)
Puccinia coronata; krreliste kroonrooste tekitaja (0, I Rhamnus; II, III Poaceae)
f. sp. avenae; kaera-kroonrooste tekitaja (II, III Avena)
f. sp. calamagrostis; kastiku-kroonrooste tekitaja (II, III Calamagrostis)
f. sp. festucae; aruheina-kroonrooste tekitaja (II, III Festuca)
f. sp. lolii; raiheina-kroonrooste tekitaja (II, III Lolium)
P. dispersa; rukkirooste tekitaja (0, I Anchusa, Lycopsis; II, III Secale)
P. graminis (joon. 24) ; krrerooste tekitaja (0, I Berberis, Mahonia; II, III
Poaceae)
f. sp.avenae; kaera-krrerooste tekitaja (II, III Avena)
f. sp. phlei-pratensis; timuti-krrerooste tekitaja (II, III Phleum)
f. sp. secalis; rukki-krrerooste tekitaja (II, III Secale)
f. sp. tritici; nisu-krrerooste tekitaja (II, III Triticum)
P. hordei; odra-leherooste tekitaja (0, I Ornithogalum; II, III Hordeum)
P. maydis; maisirooste tekitaja; phjustas kesoleva saj. teisel poolel nlja Angoolas;
Eestis pole
P. poarum; nurmikarooste tekitaja (0, I Tussilago; II, III Poa)
P. ribesi-caricis; sstra-karusmarja-rooste tekitaja (0, I Ribes; II, III Carex)
P. sorghi; maisirooste tekitaja (0, I Oxalis; II, III Zea)
P. striiformis; kollase rooste (krreliste-triiprooste) tekitaja (II, III Poaceae)
P. punctiformis (sn. P. suaveolens); ohakarooste tekitaja (0, II, III Cirsium)
52

P. triticina; nisu-pruunrooste (tpprooste) tekitaja (0, I Thalictrum; II, III Triticum)

Trachyspora intrusa; kortslehe-rooste tekitaja (II, III Alchemilla)
Tranzschelia anemones; laserooste tekitaja (0, III Anemone)
T. pruni-spinosae; ploomirooste tekitaja (0, I Anemone, Hepatica; II, III Amygdalus,
Cerasus, Prunus)
Triphragmium ulmariae - angervaksarooste tekitaja (0-III Filipendula ulmaria)
Uromyces fabae; pldoa-kberooste tekitaja (0-III Faba, Lathyrus, Pisum, Vicia)
U. pisi; herne-kberooste tekitaja (0, I Euphorbia; II, III Lathyrus, Pisum)
U. trifolii; ristiku-kberooste tekitaja (0 - III Trifolium)
Sug. Pucciniastraceae - laikroostelised
Melampsoridium betulinum; kase-koldrooste tekitaja (0, I Larix; II, III Betula, Alnus)
Thekopsora areolata; kuuse-kbirooste tekitaja (0-I Picea; II-III Cerasus, Padus,
Prunus)
T. myrtilli; mustika(sinika, pohla)rooste tekitaja (0, I Tsuga (Abies, Picea); II, III
Vaccinium)
KLASS USTOMYCETES, PUNGKANDSEENED
Tallus hstiarenenud seeneniidistikuna vi pungrakkudena; prmistaadium
paljunemistsklis tpiline. Seeneniitide vaheseinad lihtpooriga, vastu poori
tavaliselt klojalt laienenud, parentosoom puudub. Pandlad seeneniitidel olemas vi
puuduvad. Viljakehad puuduvad. Mittesugulist paljunemist ei tunta vi see esineb
pungrakkudena (blastokoniididena). Suguline paljunemine sporiidide vahelise
somatogaamiana; sgoodi idanemisel tekkinud dikarootne seeneniidistik nakatab
peremeestaime; paljunemise lppstaadiumis tekkivad dikarootsed ngieosed
(ustilospoorid) kujutavad endast psieostena roosteseente teliospooride homolooge.
Ngieosest areneb peale puhkeperioodi he- vi neljarakuline (ristvaheseintega)
promtseel, millel tekivad pungumise teel (eostugesid moodustamata) esmased ja
teisesed sporiidid (joon. 25); promtseel ja sporiidid on vastavalt basiidi ja
basidiospooride homoloogid; mnel juhul vivad nii ngieosed kui ka sporiidid idaneda
otse seeneniidiks, moodustamata promtseeli. Harvem tekivad teliospooride asemel
hukeseseinalised probasiidid, millest arenevad tpilised eoskannad eostugedel
tekkivate kandeostega (Exobasidiales).
Obligaatsed istaimede parasiidid. Klassis vhemalt 3 seltsi, le 1000 liigi. Eestis 3
seltsi esindajatena seni teada 76 liiki.
SELTS EXOBASIDIALES, PAISSEENELAADSED
Seeneniidistik taimesisene, hlmised haustorid (sellistena ainulaadsed kogu
seeneriigis!) tungivad taimerakkudesse. Seeneniidid pannaldeta; vaheseinad lihtpooriga,
pole vastu poori laienenud. hukeseseinalistest probasiididest tekivad herakulised
eoskannad, millel arenevad pikkadel eostugedel esmased kandeosed, neil omakorda
vivad moodustuda teisesed eosed; kitsas-nuijad eoskannad moodustavad
peremeestaimes epidermi all tekkivatel stroomadel hmeeniumi taolise kihi. Prmitaoline
staadium blastokoniididena vhemalt kultuuris olemas.
Obligaatsete parasiitidena moodustavad taimeorganitel pahku. Seltsis 3 sugukonda,
10 perekonda ja le 60 liigi. Eestis 1 liik (laias mahus). Liikide mahu ksimus
perekonnas on lplikult lahendamata; kui piiritleda liike nende esinemise jrgi erinevatel
53

peremeestaimedel, siis vib ka meil liikide arv ulatuda peaaegu kmneni.

Sug. Exobasidiaceae - paisseenelised
Exobasidium vaccini - pohla-paisseen; parasiteerib pohlal, leesikal, mustikal,
sinikal, jhvikatel, kvitsal ja hanevitsal.
SELTS USTILAGINALES, NGILISELAADSED
Seeneniidistik taimesisene, difuusne vi lokaalne; rakkudesse tungivad iminapad;
seeneniidid pannaldega; vaheseinad lihtpooriga, vastu poori enamasti klojalt
laienenud. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise hinemise teel, harvem
vtavad protsessist osa promtseeli rakud. Sugulise protsessi tulemusena tekib
kaksiktuumaline seeneniidistik, mis nakatab taime ning edaspidi elab ja toitub
viimases. Peremeestaimes tekivad tumedate triipude, laikude, tppide vi pahkade
ilmumisega nge meenutavad tolmavad vi kleepivad ngieoskuhilad (soorused); neis
tekivad herakulised, hukese- vi paksukestalised, enamasti tumedad dikarootsed
ngieosed, mis paiknevad soorustes ksikutena, kahe- vi mitmekaupa omavahel
liitunult vi eoskeradena. Ngieosed idanevad herakuliseks (Tilletiaceae) vi
neljarakuliseks (Ustilaginaceae) promtseeliks, millel tekib pungumise teel 4-8 esmast
sporiidi, mis omakorda punguvad teisesteks sporiidideks; meioos leiab aset ngieoses
vi probasiidis (joon. 25).
On tuntud neli nakatumismoodust ngihaigusesse: idandi-, isiku-, isiku-idandi- ja
vrsenakkus. Idandinakkuse puhul idanevad ngieosed promtseeliks taime seemnetel
ning seeneniidistik kasvab ja areneb niiviisi edasi koos taimekudedega haiguse tunnuste
ilmsiks tulekuni (nisu-kvanel, rukki-krrenel). isikunakkuse puhul idanevad
ngieosed emakasuudmel seeneniidiks, mis sigimikku tungides nakatab noore seemne
(promtseeli ei tekigi); seeneniidistik silib seemnes ja kasvab kevadel idanevas taimes
edasi kuni ngieoste moodustumiseni (odra-lendnel). isiku-idandinakkuse puhul
idaneb ngieos skalde ja terise vahel, kus tekkinud seeneniidistik psib kuni seemne
idanemiseni ja nakatab noore taime idanemisjrgselt (kaeranel). Vrsenakkuse puhul
nakatub noor vrse (maisinel, laikngedel).
Peamiselt katteseemnetaimede (eriti krreliste ja likheinaliste) obligaatsed parasiidid,
kahjustavad kiki taimeosi, deformeerides neid; vga kitsalt spetsialiseerunud;
prmistaadiumis saproobid mitmesugustel substraatidel ja samuti nrgad patogeenid
inimesel ja loomadel; vivad phjustada loomadel mkotoksikoose. Seltsis 2 sugukonda,
50 perekonda, ligi 1000 liiki. Eestis esineb mlema sugukonna esindajaid, teada on 13
perekonda ja 74 liiki 92 peremeestaimeliigil.
Sug. Tilletiaceae - kvangilised
Entyloma calendulae; saialille-laikne tekitaja
Tilletia caries (sn. T. tritici) (joon. 25, II); nisu-kvane (haisva ngip) tekitaja
T. indica (sn. Neovossia indica); india kbusne tekitaja nisul; Eestis puudub
Urocystis cepulae; sibula-liitne tekitaja
U. occulta; rukki-krrene (liitne) tekitaja
U. ranunculi; tulikane tekitaja
Sug. Ustilaginaceae - ngilised
Anthracoidea caricis (sn. Cintractia caricis); tarna-viljane tekitaja
Microbotryum violaceum (sn. Ustilago violacea); nelkieliste-ne tekitaja
Ustilago avenae (joon. 25, I); kaera-lendne tekitaja
54

U. hordei; odra-kvane tekitaja

U. levis; kaera-kvane tekitaja
U. nuda (sn. U. tritici); odra- ja nisu-lendne tekitaja
U. maydis; maisi-pahkne tekitaja; Eestis puudub
U. scitaminea; suhkrupeedi-ne tekitaja peamiselt troopikas, nd ka P.-Ameerikas;
Eestispuudub
SELTS GRAPHIOLALES
Seeneniidistik taimesisene. Viljakehad, ngieosed, promtseel ja basiidid puuduvad.
Probasiidid tekivad ahelikena mustades stroomades ja idanevad seal sporiidideks, mis
moodustavad taimelehtedel vikesi tumedaid khmukesi - eoskuhilaid. Seene elutskkel
on veel ebapiisavalt uuritud.
Obligaatsed parasiidid palmilistel. Seltsis 1 sugukond ja 1 perekond 1 liigiga. Eestis
samuti teada 1 liik kasvuhoonepalmidel.
Sug. Graphiolaceae
Graphiola phoenicis; obligaatne palmide parasiit; esineb Tartus T Botaanikaaia
palmihoones datlipalmi lehtedel.
*KLASS HYMENOMYCETES, EOSLAVASEENED
Tallus hstiarenenud seeneniidistikuna, harva olemas prmistaadium pungrakkudena
(Tremellales). Seeneniitide vaheseinad dolipoori ja parentosoomiga. Pandlad
seeneniitidel enamasti olemas. Mittesugulist paljunemist koniididega esineb vga
vhestel esindajatel. Suguline paljunemine tpilise somatogaamiana; valdav osa
elutsklist dikarootne; psieosed puuduvad; paljunemise lppfaasis arenevad
eoskannad enamasti seeneniitide tipmistest rakkudest, harva hukeseseinalisest
probasiidist (Auriculariales); eoskannad valdavalt herakulised (holobasiidid),
vhestel esindajatel neljarakulised (fragmobasiidid), viimasel juhul pst- vi
ristvaheseintega (vastavalt stihho- ja hiastobasiid). Viljakehad hsti arenenud, gmno-,
angio- vi hemiangiokarpsed, vga erineva kujuga. Iseloomulik on viljakehas areneva
eoslava (hmeeniumi) olemasolu, mis katab korraprase basiidide kihina eoslavakandjat
(hmenofoori); viimane vib olla vga mitmesuguse kujuga - sile, kbruline, voldiline,
narmasjas, koosneda torukestest, eoslehekestest jne. Eoskandade krval arenevad
eoslavas tihti mitmesugused steriilsed elemendid (joon. 51), millel on eoslavaseente
sstemaatikas vga suur thtsus. Parafsid puuduvad.
Valdavalt saproobid taimsel materjalil ja mullas ning ektomkoriisaseened; vhesel
arvul istaimede, sammalde ja seente parasiite; vhesed kandsamblikud; mned esindajad
phjustavad mkoose inimesel ja loomadel (Tremellales).
Eoslavaseente sstemaatika on tnapeval veel arenemisjrgus. Senistes ssteemides
on enamik esindajaid viljakehade morfoloogia alusel hendatud kolme suurde rhma:
selts mittelehikulaadsed (Aphyllophorales), selts lehikulaadsed (Agaricales s.l.) ja klass
puguseened (Gasteromycetes). Kaasaegsed uuringud nitavad, et need rhmad on
tegelikult polfleetilised. Niisiis on alust nende ksitlemiseks suurema hulga iseseisvate
seltsidena, millist teed on kaasaegses sstemaatikas ka mindud. Mittetaksonoomiliste
rhmade thenduses on nimetusi - mittelehikseened, lehikseened ja puguseened - siiski
otstarbekas silitada, kuna see hlbustab ssteemi kasutamist praktilisest aspektist.
Hoidudes liiga killustavast ssteemiksitlusest, vib praegu mittelehikseente hulgas
55

optimaalselt eristada 6, lehikseente hulgas 10 ja puguseente hulgas 7 seltsi; nimetatud

kolme rhma mittekuuluvate seltside (siin esitatud 5) esindajaid iseloomustavad sltjad,
khrjad vi _elatiniseerunud viljakehad, neid on tabavalt ksitletud formaalse
mittetaksonoomilise nimetusega - tardseened, mille kasutuselevtt praktilisest aspektist
on samuti otstarbekas (vt. ssteemi levaade). Eoslavaseente seltside arvu maailmas on
seltside mahu vga erineva ksitluse tttu raske esitada, Eestis eristatakse neid praegu 28.
Maailmas on teada ligi 500 perekonda ja ligi 14 000 liiki. Eestis on praeguseks teada
vhemalt 238 perekonda 1722 liigiga; tegelik liikide arv viks meil olla vhemalt 2500.
Holo- vi fragmobasiidi olemasolu alusel eristatakse mnes ssteemis eoslavaseente
klassis 2 alamklassi - Holobasidiomycetidae ja Phragmobasidiomycetidae. Selline jaotus
on puhtformaalne ega kajasta tegelikke flogeneetilisi suhteid eoslavaseente hulgas,
seeprast ei ole see leidnud ldist aktsepteerimist tnapevases sstemaatikas.
TARDSEENED
Viljakehad sltjad, khrjad vi elatiniseerunud, heaastased (kuiva ilmaga kuivavad
substraadil hukeseks kileks, vihmaga vi niiske ilmaga puhetuvad taas), vga erineva
kujuga, enamasti vrvikllased. Eoslavakandja sile, vrkjas, kurruline vi sooneline.
Seeneniidid enamasti pannaldega. Eoskannad 1- vi 4-rakulised, tihti vga pikkade
eostugedega; eosed he- vi paljurakulised, idanevad tihti sekundaarseks eoseks.
Hmeeniumis vahel glotsstiidide sarnased steriilsed elemendid. Elutsklis tihti
prmistaadium.
Valdavalt puidusaproobid, vhem kdu- ja seenesaproobe; vhesed taimeparasiidid
ja mkooside tekitajad inimesel ja loomadel; mkoriisaseened orhideedel
(Ceratobasidiales). Puidusaproobid, meie tingimustes laialtlevinud taliseened. Meil
mittesdavad, kuid Kagu-Aasia maades mitmed liigid hinnatud sgiseened, isegi
viljeldakse.
Tardseente all ksitleme 5 seltsi: Auriculariales, Ceratobasidiales, Dacrymycetales,
Tremellales, Tulasnellales.
SELTS DACRYMYCETALES, PISARSEENELAADSED
Viljakehad khrjas-sltjad, vga erineva kujuga, kollased. Eoskannad herakulised,
vga pikkade eostugedega (joon. 26); eosed kuni 16-rakulised.
Puidusaproobid. Mittesdavad, mrgiseid liike ei esine. Seltsis 2 sugukonda, 11
perekonda, 72 liiki. Eestis 1 sugukond, 5 perekonda, 15 liiki.
Sug. Dacrymycetaceae - pisarseenelised
Calocera viscosa - suur sarvik
C. cornea - vike sarvik
Dacrymyces stillatus (sn. D. deliquescens) - tava-pisarseen (joon. 26)
SELTS TREMELLALES, KHRIKULAADSED
Viljakehad sltjad, nsajatest ajutaoliselt krulisteni. Eoskannad kerajad, 4-rakulised,
pstvaheseintega. Elutsklis prmistaadium - kandeosed punguvad.
Puidusaproobid ja seeneparasiidid; mkoosi tekitajad inimesel. Varem meil tuntud
dikulaadsete nimetuse all. Seltsis 10 sugukonda, 60 perekonda ja 256 liiki. Eestis 1
sugukond ja 1 perekond 8 liigiga.
56

Sug. Filobasidiaceae; kik 3 liiki vga ohtliku troopilise kopsu-svamkoosi krptokokkoosi tekitajad inimesel; Eestis seni avastamata (diagnoositud Soomes)
Filobasidiella bacillispora
Cryptococcus neoformans (anamorf)
F. floriforme
Cryptococcus albidus (anamorf)
F. neoformans
Cryptococcus neoformans (anamorf)
Sug. Tremellaceae - khrikulised
Tremella mesenterica - kollane khrik; nahkiste (Stereum spp.) parasiit
T. foliacea - pruun khrik; puidusaproob
SELTS TULASNELLILAADSED, TULASNELLALES
Viljakehad substraadile liibuvad, tpiliselt _elatiniseerunud, vga hukesed,
kirmetaolised, mblikuvrkjad, efemeersed, tihti makroskoopiliselt mittemrgatavad.
Eoslavakandja sile. Eoskannad 1-rakulised, tavaliselt 4-eoselised; eostoed
silmapaistvalt puhetunud, kerajad kuni ellipsoidsed, eralduvad eoskanna rakust
vaheseintega. Prmistaadium tihti olemas.
Puidu-, kdu- ja seenesaproobid. Seltsis 1 sugukond, 3 perekonda, 29 liiki. Eestis 1
perekonna esindajana 4 liiki.
Sug. Tulasnellaceae - tulasnellilised
Tulasnella spp. - tulasnellid; puidusaproobid
SELTS CERATOBASIDIALES
Tunnused suures osas nagu tulasnellilaadsetel. 1-rakulised eoskannad 1-7-eoselised,
eostoed silinderjad, erakordselt pikad.
Taimeparasiidid, mkoriisaseened orhideedel. Seltsis 1 sugukond, 12 perekonda ja
40 liiki. Eestis 1 liik.
Sug. Ceratobasidiaceae
Thanatephorus cucumeris (sn. Corticium solani); kartuli-vilttve tekitaja
Rhizoctonia solani (anamorf); kartuli-tusmepletiku ja -mustkrna tekitaja;
kahjustab ka paljusid teisi kgivilju ja maasikat
SELTS AURICULARIALES, KRVTARRIKULAADSED
Viljakehad sltjad vi khrjad, vga erineva kujuga. Eoskannad 4-rakulised (joon.
27). Prmistaadium puudub.
Peamiselt puidusaproobid. Kagu-Aasias hinnatud sgiseened, osa liike viljeldavad.
Seltsis kuni 4 sugukonda, 39 perekonda ja le 130 liigi; seltsi maht erinevatel uurijatel
vga erinev. Eestis 4 sugukonda, 10 perekonda, 24 liiki.
Sug. Auriculariaceae - krvtarrikulised
Auricularia auricula - paljas krvtarrik (joon. 27); viljeldav seen Kagu-Aasias
A. mesenterica - karvane krvtarrik; jalakapuidusaproob
57

Sug. Exidiaceae - sldikulised

Exidia glandulosa - harilik sldik; lehtpuupuidusaproob
E. pithya - liksldik; kuusepuidusaproob
E. repanda - npsldik; kasepuidusaproob
Sug. Hyaloriaceae - dikulised
Pseudohydnum gelatinosum - dik; saproob okaspuukndudel
Tremiscus helvelloides - lehterdik; puidusaproob; Eesti Punase raamatu liik
Sug. Sebacinaceae
Sebacina incrustans; saproob pinnasel, varisel, taimevartel, sammaldel
MITTELEHIKSEENED
Viljakehad valdavalt puitunud, korkjad, korkjas-puitunud vi nahkjad, harvem
lihakad vi nahkjas-lihakad; enamasti mitmeaastased, harvem heaastased vi talvituvad
heaastased, hoopis harva lhiealised (mnendalalised); vga erineva kujuga;
gmnokarpsed (joon. 49). Eoslavakandja valdavalt torukestena, narmastena, ogadena,
hambakestena, voltidena, mgarlik vi sile, harva eoslehekestena. Eosed (ka mned
muud viljakehaelemendid) tihti amloidsed, tsanofiilsed vi dekstrinoidsed.
Seeneniitide ssteem enamasti di- vi trimiitne (moodustub kombineeritult generatiiv-,
siduv- ja/vi skeletthfidest), harvem monomiitne (joon. 52). Eoslavas (vahel ka
muudes viljakehaosades) vib tihti esineda spetsiifilisi paksu- vi hukeseseinalisi
steriilseid elemente (tsstiide, seetasid, glopleerseid hfe jmt.) (joon. 51). Loor
puudub. Anamorf tavaliselt puudub. Vhestel esindajatel olemas sklerootsiumid
(Typhula).
Valdavalt
puidusaproobid ja -parasiidid, esineb metsamajanduslikust seisukohast olulist kahju
tekitavaid liike; rohkesti kdu-, varise- ja huumusesaproobe, vhemal mral
leesaproobe, ektomkoriisaseeni; on ksikuid rohttaimede parasiite ja poolparasiite,
vheseid samblikke. Valdavalt mittesdavad seened, lihakate viljakehadega liikide
hulgas sdavaid; ksikud mrgised liigid.
Tinglikult hendame mittelehikseente alla 6 eoslavaseente seltsi: Cantharellales,
Gomphales, Hericiales, Thelephorales, Poriales, Hymenochaetales.
*SELTS CANTHARELLALES, KUKESEENELAADSED
Viljakehad valdavalt lihakad vi nahkjas-lihakad, harva korkjas-puitunud; lhiealised
(psivad mne ndala); kbara ja jalaga vi tlvjad, silinderjad, psjalt vi koraljalt
harunenud, harva servikjad. Eoslavakandja sile, mgarlik, voltidena vi narmastena;
erandina ksteisest isoleerunud torukestena (Fistulina). Seeneniitide ssteem
monomiitne, harva dimiitne. Esineb glotsstiide. Mnel liigil seenemgarad (Typhula
spp.). Anamorf puudub.
Peamiselt kdusaproobid, vhem puidusaproobe ja ektomkoriisaseeni; on ksikuid
taimeparasiite ja -poolparasiite; ksikud samblikud. Enamuses mittesdavad, on ka hid
sgiseeni (kukeseenelised, narmikulised); mrgiseid liike ei ole. Seltsis umbes 12
sugukonda, 52 perekonda, ligi 700 liiki. Eestis esindatud 6 sugukonda ja 19 perekonda
vhemalt 46 liigiga (tlvikulisi on veel vhe uuritud).
Sug. Cantharellaceae - kukeseenelised; kdusaproobid ja mkoriisaseened; vrskelt
sdavad
Cantharellus cibarius - harilik kukeseen
58

C. aurora (sn. C. lutescens) - kollakas kukeseen

C. tubiformis - lehter-kukeseen
Craterellus cornucopioides - must torbikseen
Pseudocraterellus cinereus - hall toruseen
*Sug. Clavariaceae s.l. - tlvikulised; peamiselt kdu- ja huumusesaproobid, mned
taimeparasiidid ja mkoriisaseened
Clavaria argillacea - nmmtlvik
Clavariadelphus ligula - keel-tlvharik
C. pistillaris - suur tlvharik
C. truncatus - tmp tlvharik
Clavulina cinerea - hall klavuliina
Clavulinopsis corniculata - sarvklavulinopsis; Eesti Punase raamatu liik, riikliku
kaitse all
Macrotyphula juncea - peen suurtlvik
*Multiclavula mucida - limane puiduharik (lihhenoloogilises kirjanduses - limane
hariksamblik); haava vi kase kduneval puidul
Typhula borealis - phja-pisitlvik; krreliste-tfuloosi tekitaja
T. erythropus - punajalg-pisitlvik
T. trifolii - ristiku-pisitlvik; ristikutfuloosi tekitaja
Sug. Fistulinaceae - maksakulised
Fistulina hepatica - maksak; tammepuiduparasiit; vrskelt sdav
Sug. Hydnaceae - narmikulised; kdusaproobid ja mkoriisaseened; vrskelt sdavad
Hydnum repandum - timpnarmik
H. rufescens - pruunjas narmik
Sug. Scutigeraceae - seenikulised; kdusaproobid ja mkoriisaseened
Albatrellus ovinus - harilik lambaseenik; vrskelt sdav (noorelt)
A. syringae - sireli-lambaseenik; Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse all
Sug. Sparassidaceae - khrikulised
Sparassis crispa - khrik; puujuurte parasiit; Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse
all
SELTS GOMPHALES, VURRIKULAADSED
Viljakehad lihakad, krvjad vi psjalt harunenud, lhiealised. Eoslavakandja
voldiline vi sile. Seeneniitide ssteem monomiitne.
Kdusaproobid ja mkoriisaseened. Sdavad ja mittesdavad seened, mned
mrgised. Seltsis 3 sugukonda, 9 perekonda ja 133 liiki. Eestis esindatud 1 sugukonna
ja 3 perekonnaga ning vhemalt 14 liigiga (harikud veel vheselt uuritud).
Sug. Gomphaceae - vurrikulised
Gomphus clavatus - vurrik; Eesti Punase raamatu liik
Ramaria eumorfa - kuuseharik; mittesdav
R. abietina - rohekas harik; mittesdav
R. aurea - kuldharik; vrskelt sdav
R. flava - kollane harik; vrskelt sdav
R. formosa - kollalatv-harik; mrgine
R. mairei - maire harik; mrgine
SELTS HERICIALES, KORALLNARMIKULAADSED
59

Viljakehad sitkelihakad, enamasti heaastased, vga erineva kujuga - resupinaatsed,

jala ja
kbaraga, lehvikjad, harunenud. Eoslavakandja sile, nsaline, narmastena vi
eoslehekestena. Seeneniitide ssteem mono- vi dimiitne. Glotsstiidid vi
glopleersed hfid olemas.
Kdu- ja puidusaproobid, harva kbisaproobid. Enamasti mittesdavad; mrgiseid
liike ei ole. Seltsis 5 sugukonda, 25 perekonda ja 137 liiki. Eestis esindatud 4
sugukonnaga, milles vhemalt 20 perekonda ja le 40 liigi.
Sug. Auriscalpiaceae - kbinarmikulised
Auriscalpium vulgare - kbinarmik; saproob mnnikbidel
Clavicorona pyxidata - kroonharik; puidusaproob
Lentinellus cochleatus - aniislentinell; puidusaproob
L. ursinus (sn. L. castoreus) - karulentinell; puidusaproob
Sug. Hericiaceae - korallnarmikulised
Hericium coralloides - korallnarmik; lehtpuupuidusaproob
SELTS THELEPHORALES, LEHTERNAHKISELAADSED
Viljakehad enamasti sitkelihakad vi lihakad, harvem vatjas-kilejad (Tomentella);
kbara ja jalaga, harvem resupinaatsed. Eoslavakandja sile, kbruline, sooneline,
narmastena (ogadena) vi torukestena.
Kdu- ja huumusesaproobid, enamus tenoliselt ka ektomkoriisade moodustajad.
Enamasti mittesdavad; mrgiseid liike ei ole; sisaldavad telefoorhapet. Seltsis 2
sugukonda, 19 perekonda, 237 liiki. Eestis 1 sugukond, 7 perekonda ja 49 liiki.
Sug. Thelephoraceae - lehternahkiselised
Bankera fuligineoalba - liiv-kampernarmik; Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse
all
B. violascens - violett-kampernarmik; Eesti Punase raamatu liik; riikliku kaitse all
Boletopsis leucomelaena - hundiseenik; Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse all
Hydnellum ferrugineum - pruun kbarnarmik; Eesti Punase raamatu liik
Sarcodon imbricatus - harilik pdramokk; vrviseen; tinglikult sdav
Phellodon niger - must vtnarmik; Eesti Punase raamatu liik; riikliku kaitse all
Thelephora terrestris - harilik lehternahkis; ka okaspuuseemikute kahjustaja
metsataimlais
Tomentella bryophila - tomentell
SELTS PORIALES, POORIALAADSED
Viljakehad puitunud, korkjad vi nahkjad, harva lihakad, he- vi mitmeaastased;
tavaliselt substraadile kljega kinnitunud kbaratena vi resupinaatsed, harva kbara
ja jalaga; seeneliha tihti vdiline. Eoslavakandja torukestena, hambakestena,
ogadena, narmastena, voltidena vi sile, vga harva eoslehekestena (Schizophyllum).
Seeneniitide ssteem mono-, di- vi trimiitne. Eoslavas tihti tsstiidid vi
glotsstiidid. Mnel liigil olemas anamorf.
Tavaliselt puidusaproobid, harvem kdu- ja huumusesaproobid; leidub
ektomkoriisaseeni ja puittaimede parasiite, tuntud ks samblike ja vetikate parasiit
60

(Athelia arachnoidea); olulised kahte tpi puidumdanike (pruun- e.

destruktiivmdaniku ja valge- e. korrosioonmdaniku) tekitajad metsas ja puitehitistes.
Pruunmdaniku korral vrvub puit pruuniks ja laguneb kuupjateks osadeks
(lagundatakse ainult tselluloos). Valgemdanikust tabatud puit on valkjas ning muutub
kiuliseks vi lhestub aastaringides plaadikesteks (lagundatakse ainult ligniin). Valdavalt
mittesdavad seened, leidub ksikuid sdavaid; mrgiseid ei ole.
ldtunnustatud klassifikatsiooni poorialaadsetel tnaseni pole; vga suure ja
heterogeense seltsina uurituse tase maailmas veel ebapiisav. Seltsis vhemalt 3
sugukonda ja 130 perekonda, liike tublisti le 1000. Eestis ksitletakse seltsi praegu 3
sugukonnana, selles 31 perekonda ja le 370 liigi (tegelikult vib liike olla ligi poole
vrra rohkem); suurimas ja eoslavaseente segaseima sstemaatikaga koorikuliste
sugukonnas on meil praegu teada umbes 250 liiki (tegelikult vib olla umbes 500).
Sug. Corticiaceae - koorikulised
Athelia arachnoidea - parasiitnahkis; samblike ja vetikate parasiit puutvedel
Chondrostereum purpureum - lilla ebanahkis; viljapuude-hbelehisuses tekitaja;
esineb ka paljudel teistel lehtpuudel
Cytidia salicina - pajunahkis
Peniophora incarnata - roosa kirmik; lehtpuupuidusaproob
Phlebia tremellosa - knnuvammik; lehtpuupuidusaproob
Schizophyllum commune - lhislehik; lehtpuupuidusaproob
Stereum hirsutum - karvane nahkis; lehtpuupuidusaproob
S. sanguinolentum - kuusenahkis
S. subtomentosum - lehviknahkis; lepapuidusaproob
Vuilleminia comedens - tamme-oksakoorik
Sug. Ganodermataceae - vaabikulised; lehtpuupuidusaproobid
Ganoderma applanatum - jnesvaabik
G. lucidum - likvaabik; erandlikult ka kuusepuidul
Sug. Polyporaceae s.l. - ebatorikulised
Antrodia sinuosa - majakorgik; okaspuupuidusaproob; ka majaseen
Bjerkandera adusta - harilik suitsik; lehtpuupuidusaproob
Cerrena unicolor - lambakorrik; lehtpuupuidusaproob
Daedalea quercina - tammekakk
Daedaleopsis confragosa - punakakk; lehtpuu-, eriti pajupuidusaproob
Fomes fomentarius - tuletael; kasepuidusaproob; vrviseen
Fomitopsis pinicola - knnupess; okas- ja lehtpuupuidusaproob
Gloeophyllum abietinum - kuusekrbik
G. odoratum (sn. Anisomyces odoratus) - lhnav krbik; kuusel, peamiselt kndude
likepinnal
G. sepiarium - pruun krbik; okaspuupuidusaproob, eriti puitrajatistel; ka majaseen
Grifola frondosa - kobartorik; elusatel tammedel; Eesti Punase raamatu liik, riikliku
kaitse all
Hapalopilus croceus - krookuspruunik; tammepuiduparasiit ja -saproob; Eesti Punase
raamatu liik, riikliku kaitse all
H. nidulans - kakaopruunik; sarapuupuidusaproob
Heterobasidion annosum - juurepess; vga ohtlik okaspuupuiduparasiit
Laetiporus sulphureus - vveltorik; lehtpuupuiduparasiit, phjustab puidu
pruunmdanikku
Lenzites betulinus - kasepehik
61

Oligoporus caesius - sinitmak; okaspuupuidusaproob

Oxyporus philadelphi - kadakatarjak; kadaka-, kuuse- ja ebajasmiiniokste parasiit;
Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse all
O. populinus - vahtratarjak; lehtpuupuiduparasiit
Phaeolus schweinitzii - juurepruunik; parasiit lehisejuurtel; phjustab puidu
pruunmdanikku; vrviseen
Pycnoporus cinnabarinus - punapoorik; lehtpuupuidusaproob
Trametes hirsuta (sn. Coriolus hirsutus) - villtagel; lehtpuupuidusaproob
T. ochracea (sn. Coriolus zonatus) - vttagel; lehtpuupuidusaproob
T. versicolor (sn. Coriolus versicolor) - kirju tagel; lehtpuupuidusaproob
Trichaptum abietinum (sn. Hirschioporus abietinus) - kuusekbjuk
T. fuscoviolaceum (sn. Hirschioporus fuscoviolaceus) - mnnikbjuk
SELTS HYMENOCHAETALES, TAELIKULAADSED
Viljakehad pehmenahkjad, korkjad vi puitunud; he- vi mitmeaastased; substraadile
klgmiselt kinnitunud kbaratena vi resupinaatsed, harva jala ja kbaraga. Eoslavakandja
valdavalt torukestena, harva sile; eoslavas esineb tihti seetasid, harva tsstiide. Seeneliha
mnikord teravduvate seetahfidega, KOH-is ksantokroidse reaktsiooniga. Seeneniitide
ssteem mono- vi ebaselgelt dimiitne; generatiivsed hfid alati pannaldeta.

Puidusaproobid ja -parasiidid, tekitavad valgemdanikku; mned huumusesaproobid

ja mkoriisamoodustajad. Mittesdavad. Leidub metsamajandusele olulist kahju
tekitavaid liike.
Ssteem lplikult vlja kujunemata, eristatakse kuni 4 sugukonda, umbes 25
perekonda ja ligi 500 liiki. Eestis ksitletakse neid koos 1 sugukonnana, milles on 5
perekonda 34 liigiga.
Sug. Hymenochaetaceae - taelikulised
Coltricia perennis - harilik puidik; huumusesaproob
Hymenochaete tabacina - harilik tubaknahkis; lehtpuupuidusaproob
Inonotopsis subiculosus - taigapssik; okaspuupuidusaproob; Eesti Punase raamatu
liik, riikliku kaitse all
Inonotus dryophilus - tammepssik; Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse all
I. obliquus - must pssik e. kaseksn; kasepuiduparasiit; ravimseen
I. radiatus - lepapssik; lepapuidusaproob; vrviseen
Phellinus tremulae - haavataelik; haavapuiduparasiit
Ph. igniarius - tuletaelik e. ebatuletael; lehtpuupuiduparasiit, vrviseen
Ph. pini - mnnitaelik; mnnipuiduparasiit
Ph. punctatus - tpptaelik; lehtpuupuiduparasiit ja -saproob
Ph. tuberculosus - ploomitaelik; luuviljaliste viljapuude parasiit
Ph. ribis - sstrataelik; sstrapuiduparasiit
LEHIKSEENED
Viljakehad valdavalt lihakad, harvem nahkjas-lihakad vi vamjad; puravikjad vi
lehikjad, harva sekotioidsed (Endoptychum) vi tsfelloidsed, vga harva resupinaatsed
(Coniophoraceae); lhiajalised (mnepevased kuni mnendalased); tavaliselt kbara
ja jalaga, harvem jalata kbarana (servikjad); kbaranaha struktuur olulise sstemaatilise
thtsusega: kuutis, trihhoderm, hmeniderm, epiteel (joon. 53); jalg tavaliselt keskne,

62

harvem ekstsentriline vi klgmine; gmnokarpsed vi hemiangiokarpsed, harva

angiokarpsed (joon. 49); seeneniitide ssteem valdavalt monomiitne, vga harva dimiitne
(Coniophoraceae) (joon. 52); seeneniitide pannaldel oluline sstemaatiline thtsus (joon.
52). Eoslavakandja valdavalt eoslehekestena, harvem torukestena (Boletales), sile,
voldiline, sooneline vi mgarlik; eoslehekeste kinnitusviis jalale (vabad, kinnitunud,
klgekasvanud, laskuvad) thtis sstemaatiline tunnus (joon. 55); seeneliha
eoslavakandjas (hmenoforaaltraama) mitut erinevat tpi: paralleelne (regulaarne),
korrapratu (irregulaarne), lahknev (bilateraalne, divergentne) vi htiv (joon. 54).
Paljudele esindajatele on vga iseloomulik eriliste steriilsete elementide - tsstiidide
olemasolu kbaral, jalal vi eoslavas, tihti on nad inkrusteerunud; esineb palju erinevaid
tsstiiditpe (joon. 51). Eosed, hfid jm. viljakehaelemendid vivad tihti olla
amloidsed, tsanofiilsed vi dekstrinoidsed. Eosed vabanemise tbilt ballistospoorid; ainult sekotioidsetel viljakehadel esinevad statismospoorid. Vga
paljudele liikidele on iseloomulik ld- ja/vi rngasloori olemasolu; loor vib olla
vatjas, nahkjas, kiuline vi limajas; jnusena jb jalale rngas ja/vi tupp, kbarale
ja/vi jalale ebemed vi loorikiud (joon. 49). Seeneliha homogeenne, ainult
pilvikulaadsetel (Russulales) heterogeenne (joon. 54). Anamorfid vhe tuntud. Vhestel
esindajatel leidub sklerootsiume (Collybia).
Valdavalt kdu-, varise- ja huumusesaproobid ja ektomkoriisaseened, vhem esineb
puidusaproobe ja ainult ksikuid puiduparasiite ja -poolparasiite (Armillaria), samuti
ksikuid leparasiite; esineb lee-, kulu-, seene- ja snnikusaproobe; vheselt samblikke
(Phytoconis). Palju sgiseeni; rohkesti mrgiseid liike (ka vga ohtlikke ja
surmavaid!); enamik liike siiski viljakehade viksuse ja/vi vherahuldavate
maitseomaduste tttu mittesdavad; paljud liigid on viljeldavad; esineb ravimseeni;
tuntakse hulga vrviseeni; ohtlikud on majaseened (Coniophoraceae).
Lehikseente all ksitleme 10 seltsi: Agaricales, Amanitales, Boletales, Cortinariales,
Entolomatales, Hygrophorales, Pluteales, Polyporales, Russulales, Tricholomatales.
SELTS POLYPORALES, TORIKULAADSED
Viljakehad sitkelihakad vi korkjad, mnikord peaaegu puitunud, harva lihakad
(Pleurotus); valdavalt lhiealised, harvem talvituvad heaastased; kbara ja jalaga,
harvem klgmiselt substraadile kinnituvate kbaratena; jalg keskne, ekstsentriline vi
klgmine. Eoslavakandja torukestena vi eoslehekestena. Vhestel liikidel esineb loor.
Mitmel liigil tsstiidid,vahel metuloididena. Seeneniitide ssteem mono-, di- vi
trimiitne.
Valdavalt lehtpuupuidusaproobid, vhesed kdusaproobid, ksikud puit- vi
rohttaimede parasiidid. Enamasti mittesdavad; sgiseeni on peaamiselt serviku
(Pleurotus) perekonnas, mnda neist ka viljeldakse; mrgiseid liike ei tunta. Seltsi
sstemaatika ja staatus on ebaselge; evolutsiooniliselt vaadeldakse torikulaadseid
leminekuseltsina poorialaadsetelt (Poriales) lehikseentele. Seltsis kuni 3 sugukonda, 10
perekonda ja le 150 liigi. Eestis ksitletakse seltsis 1 sugukonda, milles on 5 perekonda
ja 17 liiki.
Sug. Polyporaceae s. str. (sn. Lentinaceae, Pleurotaceae) - torikulised (kitsas mttes)
Lentinus conchatus - kase-hammaslehik
L. lepideus - kollane hammaslehik; okaspuupuidusaproob, mitmesugustel puirajatistel
Phyllotopsis nidulans - kuldklik

63

Pleurotus dryinus - loorservik

P. pulmonarius - kopsservik; viljeldav seeneliik
P. ostreatus - austerservik; viljeldav seeneliik
Polyporus squamosus - soomustorik; noorelt sdav, viljeldav seeneliik
P. brumalis - vike torik
P. umbellatus - psastorik; Eesti Punase raamatu liik
P. varius - knnutorik
SELTS BOLETALES, PURAVIKULAADSED
Viljakehad valdavalt puravikjad, harvem lehikjad, pugujad, substraadile liibuvad vi
poolliibuvad; lihakad, harva nahkjas-lihakad, vamjad. Eoslavakandja tavaliselt torukestena,
harvem eoslehekestena, voltidena vi sile; seeneliha eoslavakandjas lahkneva struktuuriga.
Seeneniitide ssteem monomiitne, harva dimiitne (Coniophoraceae); seeneniidid enamasti
pannaldeta. Loor tihti olemas. Eospulber kreem, ookerkollane, pruun, roosa, hall vi must.

Eoslavatsstiidid tihti olemas. Paljudel liikidel vrvub seeneliha viljakehade katsumise,

vigastamise, murdmise, likamise jmt. tagajrjel huga kokkupuutes siniseks, roosaks,
punaseks, lillaks, halliks vi mustaks (olulise sstemaatilise thtsusega tunnus).
Peamiselt mkoriisaseened, moodustavad ektomkoriisasid okas- ja lehtpuudega;
harvem kdu- vi puidusaproobid. Enamasti vrskelt sdavad; mned vrskelt
mrgised, kupatatult ka need liigid sdavad; vhesed mittesdavad.
Seltsis le 10 sugukonna, 70 perekonna ja 700 liigi. Eestis 8 sugukonda, 20
perekonda, 81 liiki.
Sug. Boletaceae - puravikulised; okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened
Aureoboletus gentilis (sn. Pulveroboletus cramesinus) - kuldpoorik; Eesti Punase
raamatu liik
Boletus appendiculatus - kuld-kivipuravik; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase
raamatu liik
B. betulicola - kivu-kivipuravik
B. calopus - mhk-kivipuravik; Eesti Punase raamatu liik
B. edulis - harilik kivipuravik
B. fechtneri - fechtneri kivipuravik; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase
raamatu liik, Eestis riikliku kaitse all
B. luridiformis (sn. B. erythropus) - punajalg-kivipuravik; vrskelt mrgine; Eesti
Punase raamatu liik, riikliku kaitse all
B. luridus - tamme-kivipuravik; vrskelt mrgine
B. pinophilus - mnni-kivipuravik
B. radicans - mru kivipuravik; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu
liik, Eestis riikliku kaitse all
B. reticulatus - vrk-kivipuravik
B. satanas - saatana kivipuravik; vrskelt mrgine; Eesti Punase raamatu liik
B. suspectus (sn. B. impolitus) - kollane kivipuravik; Euroopa Punase nimestiku ja
Eesti Punase raamatu liik, Eestis riikliku kaitse all
Chalciporus piperatus - pipartatik; vrtsiseen; vrviseen
Gastroboletus spp. - pugukivipuravikud; Eestis perekond puudub
Gastroleccinum spp. - pugupuravikud; Eestis perekond puudub
Gastrosuillus spp.- pugutatikud; Eestis perekond puudub
Leccinum aurantiacum - haavapuravik
64

L. carpini (sn. L. griseum; L. pseudoscabrum) - pgipuravik

L. niveum (sn. L. holopus) - valge puravik
L. variicolor - kirju puravik
L. scabrum - kasepuravik
L. versipelle (sn. L. testaceoscabrum) - pomerantspuravik
L. vulpinum - palupuravik
Paxillogaster spp.- puguvahelikud; Eestis perekond puudub
Phylloporus rhodoxanthus; Eestis puudub
Porphyrellus porphyrosporus - tahmpuravik;Euroopa Punases nimestikus,Eesti
Punases raamatus
S. bovinus - lehmatatik
S. flavidus - sootatik
S. granulatus - lambatatik
S. grevillei - kuldtatik; lehise-mkoriisaseen
S. luteus - vitatik
S. sibiricus - siberi tatik; seedermnni-mkoriisaseen; Eesti Punase raamatu liik ,
riikliku kaitse all
S. variegatus - liivtatik
S. viscidus (sn. S. aeruginascens) - lehisetatik; lehise-mkoriisaseen
Tylopilus felleus - sapipuravik; mittesdav; mrgine suurtes kogustes
Xerocomus badius - pruun sametpuravik
X. chrysenteron - punajalg-sametpuravik
X. lanatus - vrk-sametpuravik
X. subtomentosus - rohekas sametpuravik
Sug. Coniophoraceae - mdikulised; puidusaproobid; mittesdavad
Coniophora puteana - majamdik; majaseen
Serpula lacrimans - majavamm; vga ohtlik majaseen
Sug. Gomphidiaceae - liimikulised; okaspuu-mkoriisaseened; vrskelt sdavad
Chroogomphus rutilus - mnniliimik; vrviseen
Gomphidius glutinosus - pihkane liimik; vrviseen
G. maculatus - lehiseliimik; lehise-mkoriisaseen; Eesti Punase raamatu liik
G. roseus - roosa liimik
Gomphogaster spp.- puguliimikud; Eestis perekond puudub
Sug. Gyrodontaceae - lepapuravikulised; okas- ja lehtpuu-mkoriisaseened
Boletinus cavipes - lehise-spuravik; lehise-mkoriisaseen; Euroopa Punase
nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik, Eestis riikliku kaitse all
B. asiaticus - aasia spuravik; lehise-mkoriisaseen; Eestis puudub
Gyrodon lividus - lepapuravik
Gyroporus cyanescens - sinipkk
G. castaneus - kastanpkk
Sug. Hygrophoropsidaceae - kukeseenikulised
Hygrophoropsis aurantiaca - kuld-kukeseenik; puidusaproob; tinglikult sdav;
pshrotroopne
Sug. Paxillaceae - vahelikulised; mittesdavad
Austrogaster spp.- vrpugud; Eestis perekond puudub
Paxillus filamentosus - lepavahelik; lepa-mkoriisaseen
P. involutus - tavavahelik; okas- ja lehtpuu-mkoriisaseen; mrgine
P. atrotomentosus - sametvahelik; puidusaproob
65

P. panuoides - lehvikvahelik; puidusaproob; majaseen

Sug. Rhizopogonaceae - juurephklilised;okaspuu-mkoriisaseened; mittesdavad;
vrviseened
Rhizopogon luteolus - kollakas juurephkel
R. roseolus - punakas juurephkel
Sug. Strobilomycetaceae - soomuspuravikulised; leht- ja okaspuu-mkoriisaseened
Austroboletus spp.- vrkivipuravikud; Eestis perekond puudub
Strobilomyces strobilaceus - soomuspuravik; Eesti Punase raamatu liik
SELTS HYGROPHORALES, LIMANUTILAADSED
Viljakehad lehikjad. Eoslavakandja paksude vahajate, hredalt paiknevate
eoslehekestena. Loor puudub vi esineb kiud- vi limaloor. Seeneliha hgrofaanneklaasjas, vahajas vi kohev-vatjas; eoslehekestes paralleelse, subparalleelse,
korrapratu vi lahkneva struktuuriga. Seeneniidid tavaliselt arvukate pannaldega.
Kbaranahk kuutise, iksokuutise, trihhodermi, iksotrihhodermi vi epiteeli tpi.
Eoskannad tavaliselt silmatorkavalt pikad ja ahtad (kuni 7 korda eostest pikemad).
Eospulber valge, harva kreemikas. Eoslavatsstiidid enamasti puuduvad.
Valdavalt kdu- ja huumusesaproobid, vhem mkoriisaseeni (Hygrophorus), harva
puidusaproobid. Seltsis 1 sugukond, 10 perekonda, le 200 liigi. Eestis 6 perekonnas 46
liiki. Enamasti mittesdavad, vhesed sgiseened, ksikud mrgised liigid.
Evolutsiooniliselt kujutavad limanutilaadsed endast leminekut kukeseenelistelt
(Cantharellaceae) heinikulaadsetele (Tricholomatales).
Sug. Hygrophoraceae - limanutilised
Cuphophyllus pratensis - aas-vlvnutt; vrskelt sdav
C. virgineus (sn. C. niveus) - niit-vlvnutt; vrskelt sdav
Gliophorus psittacinus - papagoi-limavesinutt; mrgine; Euroopa Punase nimestiku
liik
Hygrocybe conica - kuhik-vesinutt; mrgine
H. persistens (sn. H. acutoconica) - kollane vesinutt; mrgine
H. pseudoconica (sn. H. nigrescens) - mustuv vesinutt; mrgine
H. spadicea - tmmu vesinutt; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik
Hygrophorus agathosmus - lhnav limanutt; vrskelt sdav
H. camarophyllus - kitse-limanutt; Euroopa Punase nimestiku liik
H. chrysodon - ebe-limanutt; Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse all
H. eburneus - valge limanutt
H. erubescens - punetav limanutt
H. hedrychii (sn. H. cossus) - haisev limanutt
H. hypothejus - sgis-limanutt; vrskelt sdav
H. olivaceoalbus - oliiv-limanutt; vrskelt sdav
H. penarius - kuiv limanutt; vrskelt sdav
H. russula - pilvik-limanutt; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik
Pseudohygrocybe coccinea - veri-ebavesinutt
P. intermedia - keskmine ebavesinutt; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase
raamatu liik
P. miniata - kinaver-ebavesinutt
P. punicea - hiid-ebavesinutt; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik

66

*SELTS TRICHOLOMATALES, HEINIKULAADSED

Viljakehad lehikjad, harva tsfelloidsed; vahel jalata; valdavalt lihakad, harvem
nahkjas-lihakad. Eoslavakandja eoslehekestena, harvem voltidena vi peaaegu sile;
eoslehekesed tavaliselt jalale klge kasvanud vi laskuvad. Seeneliha eoslehekestes
paralleelse, subparalleelse vi korrapratu struktuuriga. Kbaranahal vimalikud kik
ehitustbid. Eoskannad vahel siderofiilsed (Lyophyllaceae). Eospulber valge, kreem,
ookrivrvi, roosa vi lilla.
Igat tpi saproobid mitmesugustel substraatidel ja mkoriisaseened; on ka
puiduparasiite (Armillaria) ja ksikuid samblikke moodustavaid smbiotroofe. On
sdavaid, mittesdavaid ja mrgiseid liike. Seltsis vhemalt 5 sugukonda, umbes 150
perekonda ja le 2300 liigi. Eestis 5 sugukonda, 46 perekonda, 278 liiki. Heinikulaadsed
on lehikseente hulgas pritolult rgseim rhm.
Sug. Dermolomataceae - sametheinikulised; kdu-, kbi- ja puidusaproobid
Chamaemyces fracidus - srissirmik; kdusaproob; Euroopa Punase nimestiku ja
Eesti Punase raamatu liik, Eestis riikliku kaitse all
Cystoderma amianthinum - kollane pisisirmik; kdusaproob
C. carcharias - haisev pisisirmik; kdusaproob
C. granulosum - roostepunane pisisirmik; kdusaproob
Flammulina velutipes - puidu-sametkrges; talvine lehtpuupuidusaproob; vrskelt
sdav
Leucocortinarius bulbiger - ebavdik; vrskelt sdav
Megacollybia platyphylla - hiidkrges; puidusaproob; mrgine
Phaeolepiota aurea - kuldmampel; tinglikult sdav
Strobilurus esculentus - kuuse-kbikrges; kuusekbisaproob; vrskelt sdav
S. stephanocystis - mnni-kbikrges; mnnikbisaproob
S. tenacellus - kibe kbikrges; mnnikbisaproob
Xerula radicata - juur-ebakrges; lehtpuupuidusaproob
Sug. Lyophyllaceae - kobarheinikulised; valdavalt kdu- ja huumusesaproobid
Asterophora lycoperdoides - tolmav parasiitlehik; lehikseente leparasiit
Calocybe gambosa - kevad-vluheinik; vrskelt sdav
Lyophyllum connatum - valge kobarheinik; mittesdav, sisaldab kahjulikke
hendeid
L. decastes - psas-kobarheinik; vrskelt dav
L. fumosum - tvi-kobarheinik; vrskelt sdav
L. palustris - soo-kobarheinik
L. rancida - jahu-kobarheinik
Sug. Marasmiaceae - nbikulised; valdavalt varise- ja kdusaproobid, harvem puidujm. tpi saproobid; enamasti mittesdavad
Baeospora myosura - hiirkbik; kuuse-kbisaproob
Cheimonophyllum candidissimum - kriitservik; lehtpuupuidusaproob
Collybia cirrhata - narmaskrges; kdu- ja seenesaproob (ka 3 jrgnevat liiki)
C. cookei - mgarkrges
C. racemosa - harunev krges
C. tuberosa - mugulkrges
Crinipellis scabellus (sn. C. stipitarius) - karvanbik; kulusaproob, eriti luidetel
Delicatula integrella - soonik; puidusaproob
Gymnopus acervatus (sn. Collybia acervata) - kimp-ebakrges (kimpkrges)
67

G. confluens (sn. Collybia confluens) - kobar-ebakrges (kobarkrges)

G. dryophilus (sn. Collybia dryophila) - mets-ebakrges (metskrges), vrskelt
sdav
G. nivalis (sn. Collybia verna) - lume-ebakrges
G. peronatus (sn. Collybia peronata) - kirbe ebakrges (kirbe krges)
Hemimycena lactea - okka-ebamtsik; kuuse-okkavarisesaproob
Marasmiellus ramealis - oksanupik; lehtpuupuidusaproob
Micromphale perforans - okka-roisknbik; kuuse-okkavarisesaproob
Marasmius alliaceus - hermesnbik; lehevarisesaproob
M. androsaceus - jhvnbik
M. bulliardii - kraenbik
M. epiphyllus - lehenbik; haava-lehevarisesaproob
M. oreades - aasnbik; huumusesaproob; vrskelt sdav
M. scorodonius - kslauk-nbik; vrtsiseen
Mycena epipterygia - kleepuv mtsik
M. filopes - jhvmtsik
M. flavoalba - kollakas mtsik
M. galericulata- knnumtsik; puidusaproob
M. galopus - piimmtsik
M. haematopus - verimtsik; puidusaproob
M. polygramma - vagujalg-mtsik
M. pterigena - snajala-mtsik; snajalavarte-saproob
M. pura - lilla mtsik; mrgine
M. rosea - roosakas mtsik; mrgine
M. rosella - roosa mtsik
M. sanguinolenta - purpurmtsik
M. stipata (sn. M. alcalina) - leelismtsik; okaspuupuidusaproob
M. zephyra - laiguline mtsik
M. tintinnabulum - talimtsik; talvine puidusaproob
M. vulgaris - harilik mtsik
Rhodocollybia butyracea (sn. Collybia asema, C. butyracea) - vi-punakrges
(vikrges); vrskelt sdav
R. maculata (sn. Collybia maculata) - tpiline punakrges (tpiline krges)
Xeromphalina campanella - kelluk-nabaseen; okaspuupuidusaproob
X. caulicinalis - lhnav nabaseen
X. fellea - mru nabaseen
Sug. Rhodotaceae - vrkheinikulised
Rhodotus palmatus - vrkheinik; puidusaproob; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti
Punase raamatu liik
Sug. Termitomycetaceae - termiidiseenelised; termiitide smbiondid troopilises Aafrikas
ja Aasias; hinnatud sgiseened; Eestis puuduvad
Termitomyces congolensis - Kongo termiidiseen; Aafrikas
T. eurhizus; troopilises Aasias
*Sug. Tricholomataceae - heinikulised; leidub peaaegu kikide troofiliste rhmade
esindajaid, rohkesti mkoriisaseeni; sdavaid, mittesdavaid ja mrgiseid liike
Armillaria borealis - phja-klmaseen; ohtlik puiduparasiit, -poolparasiit ja saproob; vrskelt mrgine
A. mellea - mesi-klmaseen; ohtlik puiduparasiit ja -saproob; vrskelt mrgine;
Eestis puudub
68

Cantharellula umbonata - khmkantarellik

Catathelasma imperiale - hiidloorik; mnni-mkoriisaseen; Euroopa Punase
nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik
Clitocybe cerussata - hrmlehtrik; mrgine
C. clavipes - nuijalg-lehtrik; vrskelt sdav
C. dealbata - niitlehtrik; mrgine
C. fragrans (sn. C. suaveolens)- lhnav lehtrik
C. geotropa - sirge lehtrik; vrskelt sdav
C. gibba - tavalehtrik
C. maxima - hiidlehtrik; vrskelt sdav
C. metachroa - varieeruv lehtrik
C. nebularis - udulehtrik; vrskelt mrgine
C. odora - aniislehtrik
C. phyllophila - lehelehtrik; mrgine
C. rivulosa - mrandlehtrik; mrgine
Laccaria amethystea - ametstrupik
L. bicolor - sinilamell-rupik
L. laccata - lakkrupik
Lepista gilva - kollane ebaheinik; vrskelt sdav
L. glaucocana - kahkjas ebaheinik; vrskelt mrgine
L. irina - lhnav ebaheinik; vrskelt sdav
L. nuda - lilla ebaheinik; vrskelt mrgine
Leucopaxillus candidus - valge lehtervahelik; vrskelt sdav; ravimseen
L. giganteus - hiid-lehtervahelik; vrskelt sdav; ravimseen
Melanoleuca vulgaris (sn. M. melaleuca)- tavakhmik; vrskelt sdav
Myxomphalia maura - ssik; leesaproob
Omphalina epichysium - puiduslik; puidusaproob
O. philonotis - sooslik
Panellus mitis - mahe panell; puidusaproob
P. ringens - talipanell; talvine puidusaproob
P. serotinus - tigupanell; talvine puidusaproob
P. stypticus - kirbe panell; puidusaproob
*Phytoconis ericetorum (sn. Omphalina umbellifera) - turba-slgsamblik
(mkoloogilises kirjanduses ksitletakse snonmi nimetuse all, eestikeelse
nimega - turbaslik); maapinnal, sammaldel, kduneval puidul
Pseudoclitocybe cyathiformis - peeker-ebalehtrik
Rickenella fibula - oran_ rikenell
Tricholoma aestuans - kirbe heinik; mkoriisaseen (kik heinikud!); mittesdav
T. albobrunneum - pruunikas heinik; mrgine
T. apium - sellerheinik; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik,
Eestis riikliku kaitse all
T. aurantium - kuldheinik; Euroopa Punase nimestiku liik
T. colossus - hiidheinik; Eesti Punase raamatu liik
T. equestre (sn. T. auratum) - hobuheinik, vrskelt sdav
T. focale - sallheinik; mrgine
T. fracticum - srheinik; mrgine
T. frondosum - kroomheinik; vrskelt sdav
T. fulvum (sn. T. flavobrunneum)- kollakaspruun heinik; kupatatult sdav
T. gausapatum - hallikaspruun heinik; vrskelt sdav
69

T. imbricatum - soomusheinik; kupatatult sdav

T. inamoenum - haisev heinik; mittesdav
T. myomyces - loorheinik; vrskelt sdav
T. pardolatum (sn. T. pardinum) - tiigerheinik; vga mrgine
T. pessundatum - nsaline heinik; mrgine
T. portentosum - triibuline heinik; vrskelt sdav
T. saponaceum - seepheinik; mittesdav
T. scalpturatum - koltuv heinik; vrskelt sdav
T. sciodes - pigiheinik; mrgine
T. sejunctum - oliivheinik; mrgine
T. stiparophyllum (sn. T. pseudoalbum) - valge heinik; mrgine
T. sulphureum - vvelheinik; mrgine
T. vaccinum - habeheinik; kupatatult sdav
T. virgatum - hiirheinik; mrgine
Tricholomopsis decora - kuld-puiduheinik; okaspuupuidusaproob; sdav
T. rutilans - punakas puiduheinik; okaspuupuidusaproob; sdav
SELTS AGARICALES, AMPINJONILAADSED
Viljakehad lehikjad (sirmikjad, napsikjad, tindikjad), harva sekotioidsed (Endoptychum,
Gyrophragmium); enamasti suured ja lihakad. Eoslavakandja vabade eoslehekestena,
mis osal esindajaist (Coprinus) autolseeruvad; eoslehekeste seeneliha paralleelne,
subparalleelne vi korrapratu. Jalg kbaralihast kergesti eraldatav. ld- ja/vi
rngasloor olemas, selle jnusena jb jalale enamasti rngas; tupp puudub.
Kbaranahk epiteeli, trihhodermi, hmenidermi vi kuutise tpi. Eospulber valge,
kreemikas, rohekas, purpur- kuni tumepruun vi must. Tsstiidid eoslavas, kbaral
ja jalal tihti olemas.
Valdavalt kdu-, huumuse- ja snnikusaproobid, harvem kulu- ja puidusaproobid.
Esineb sdavaid, mittesdavaid ja mrgiseid liike. Seltsis (kitsas mahus ksitletuna)
2 sugukonda, 42 perekonda ja umbes 600 liiki. Eestis esindatud mlemad sugukonnad
9 perekonna ja vhemalt 134 liigiga; tegelik liikide arv meil viks olla umbes 200.
Sug. Agaricaceae - ampinjonilised; kdu- ja huumusesaproobid
Agaricus arvensis - aasampinjon; vrskelt sdav (samuti 7 jrgmist liiki)
A. bernardiiformis - randampinjon
A. bisporus - aedampinjon
A. bitorquis - linnaampinjon
A. campestris - aruampinjon
A. semotus - pisiampinjon
A. silvaticus - soomusampinjon
A. sylvicola (sn. A. abruptibulbus)- metsampinjon
A. xanthoderma - mrkampinjon; mrgine
Cystolepiota seminuda - valge jahusirmik
Echinoderma aspera (sn. Lepiota acutesquamosa) - pramiid-soomussirmik;
mrgine
Endoptychum agaricoides; Eestis puudub
Gyrophragmium delilei; Eestis puudub
Lepiota brunneoincarnata - roosa harisirmik; surmavalt mrgine; Eestis puudub
L. clypeolaria - villjalg-harisirmik
70

L. cristata - haisev harisirmik

L. ventriosospora - kollajalg-harisirmik
Leucoagaricus cretaceus (sn. L. naucinus) - samet-ebaampinjon; vrskelt sdav
Macrolepiota excoriata - sametsirmik; vrskelt sdav
M. nympharum (sn. M. puellaris) - valge sirmik; Euroopa Punase nimestiku ja
Eesti Punase raamatu liik, Eestis riikliku kaitse all
M. procera - suur sirmik; vrskelt sdav
M. rhacodes var. rhacodes - safransirmik (tpteisend); vrskelt sdav
M. rhacodes var. bohemica (var. hortensis) - safransirmik (aedteisend); mrgine
Sug. Coprinaceae - tindikulised; valdavalt snniku- ja huumusesaproobid
Coprinus atramentarius - voldiline tindik; koos alkoholiga mrgine
C. comatus - soomustindik; noorena vrskelt sdav
C. disseminatus - seltsiv tindik
C. micaceus - stendav tindik; koos alkoholiga mrgine
C. niveus - lumitindik
C. plicatilis - kraetindik
Montagnea arenaria; Eestis puudub
Psathyrella ammophila - luitepsatrell
P. candolleana - valge psatrell
P. cernua - psaspsatrell
P. gracilis - sale psatrell
P. velutina - pisarpsatrell
SELTS AMANITALES, KRBSESEENELAADSED
Viljakehad lehikjad (krbseseenjad, tupplehikjad vi klmaseenjad), lihakad.
Eoslavakandja vabade valgete eoslehekestena; eoslehekeste seeneliha lahknev. Esineb
ld- ja/vi rngasloor; jnusena jb jala alusele tupp ja/vi jalale rngas. Eospulber
valge. Eoslavatsstiidid puuduvad.
Mkoriisaseened vi kdusaproobid. Enamasti mrgised ja mittesdavad seened,
sgiseeni vhe. Seltsis 1 sugukond 5 perekonna ja 234 liigiga. Eestis 2 perekonda 21
liigiga.
Sug. Amanitaceae - krbseseenelised
Amanita battarae - kahevrviline krbseseen; vrskelt mrgine, kupatatult sdav
A. caesarea - keiser-krbseseen; vrskelt sdav; Eestis puudub
A. citrina - kollane krbseseen; mittesdav
A. crocea - oran_ krbseseen; vrskelt mrgine, kupatatult sdav
A. friabilis - lepa-krbseseen; Eesti Punase raamatu liik
A. muscaria - punane krbseen; mrgine
A. pantherina - panter-krbseseen; vga mrgine
A. phalloides - roheline krbseseen; surmavalt mrgine
A. porphyria - pruun krbseseen; mittesdav
A. regalis - kuning-krbseseen; mrgine
A. rubescens - roosa krbseseen; vrskelt mrgine, kupatatult sdav
A. spissa - hall krbseseen; vrskelt mrgine, kupatatult sdav
A. strobiliformis - loor-krbseseen; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase
raamatu liik
A. vaginata - rngata krbseseen; vrskelt mrgine, kupatatult sdav
71

A. virosa - valge krbseseen; surmavalt mrgine

Limacella glioderma - jahu-limaloorik; vrskelt sdav
L. lenticularis (sn. L. guttata) - pisar-limaloorik; vrskelt sdav
SELTS PLUTEALES, NAPSIKULAADSED
Viljakehad lehikjad (napsikjad vi tupplehikjad). Eoslavakandja vabade, noorelt
valkjate, hiljem roosade kuni rooskasookerjate eoslehekestena. Kbar ja jalg
teineteisest kergesti eraldatavad. Rngasloor puudub; tupplehikutel (Volvariella)
esineb ldloor. Eoslehekeste seeneliha htiv. Seeneniidid enamasti pannaldeta.
Eospulber roosa. Eoslavatsstiidid olemas.
Valdavalt puidu-, kdu- vi huumusesaproobid, vga harva seeneparasiidid vi saproobid. Seltsis 1 sugukond 5 perekonna ja 80 liigiga. Eestis 2 perekonda 22 liigiga.
Sug. Pluteaceae - napsikulised
P. atromarginatus - mustserv-napsik
P. cervinus (sn. P. atricapillus) - pdranapsik; vrskelt sdav
P. leoninus - lvinapsik
P. salicinus - hall napsik; mrgine
Volvariella gloiocephala (V. speciosa) - suur tupplehik; vrskelt sdav
V. surrecta - parasiit-tupplehik; seenesaproob (heinikuliste viljakehadel)
SELTS ENTOLOMATALES, PUNALEHIKULAADSED
Viljakehad lehikjad (krgesjad, slikjad, mtsikjad, heinikjad, harvem servikjad),
lihakad. Eoslavakandja eoslehekestena, mis kinnitusviisilt varieeruvad peaaegu vabadest
kuni jalale laskuvateni. Jalg ei eraldu kergesti kbarast. Loor puudub. Seeneliha struktuur
eoslehekestes paralleelne. Kbaranahk kuutise, trihhodermi vi hmenidermi tpi.
Eospulber roosa, roosakasookerjas kuni punakaspruun. Eosed valdavalt nurgelised.
Eoslavatsstiidid enamasti puuduvad.
Valdavalt kdu- ja huumusesaproobid, vhem mkoriisaseeni. Enamik liike
mrgised vi mittesdavad; ks surmavalt mrgine liik (hiid-punalehik); mned
sdavad liigid. Seltsis 2 sugukonda, 18 perekonda, ligi 1300 liiki. Eestis mlemas
sugukonnas kokku 4 perekonda vhemalt 122 liigiga.
Sug. Entolomataceae - punalehikulised
Clitopilus prunulus - tavaharmik; vrskelt sdav
Entoloma clypeatum - kilp-punalehik; vrskelt mrgine, sdav kupatatult
E. incanum - roheline punalehik
E. mougeotii - violett-punalehik
E. nidorosum - leelis-punalehik; mrgine
E. rhodopolium - lik-punalehik; mrgine
E. sericeum - siid-punalehik; mrgine
E. serrulatum - mustserv-punalehik
E. sinuatum (sn. E. lividum)- hiid-punalehik; surmavalt mrgine
E. viiduense - viidu punalehik; Viidume looduskaitsealalt kirjeldatud liik
Rhodocybe nitellina - vike punaheinik; sdav
Sug. Macrocystidiaceae - kurgiseenelised

72

Macrocystidia cucumis - kurgiseen

SELTS CORTINARIALES, VDIKULAADSED
Viljakehad lehikjad, kbara ja jalaga vi klgmiselt substraadile kinnitunud; lihakad;
tavaliselt kollastes, ookerjates, pruunides vi lillakates toonides, harva intensiivsemalt
vrvunud. Eoslavakandja eoslehekestena, mis jalale mitmesuguselt klge kasvanud vi
laskuvad. Jalg ei ole kbaralihast kergesti eraldatav. Loor enamasti olemas. Eoslehekeste
seeneliha enamasti paralleelne vi subparalleelne. Seeneniidid tihti pannaldega.
Eospulber mitmesugustes toonides pruun kuni mustjas, tihti violetse varjundiga.
Kbaranahk vga erinevat tpi kuutisest kuni epiteelini.Tsstiidid eoslavas olemas vi
puuduvad, tihti esinevad krsotsstiidid.
Tavaliselt kdu- ja huumusesaproobid vi mkoriisaseened, harvem puidu- vi
varisesaproobid, vhesed snnikusaproobid. Enamasti mittesdavad seened, palju
mrgiseid liike. Seltsis 6 sugukonda, le 7 perekonna ja 1700 liigi. Eestis seni teada 4
sugukonna esindajatena 23 perekonda ja vhemalt 262 liiki; tegelik liikide arv viks meil
olla umbes 500 (vga nrgalt on uuritud vdikuid).
Sug. Bolbitiaceae - torujalalised
Agrocybe praecox - kevad-pldseen; vrskelt sdav
Anellaria fimiputris - harilik sitaseen
Bolbitius titubans (sn. B. vitellinus) - kollane torujalg
Conocybe tenera - pruun sametkbarik
Panaeolina foenisecii - koppelseen; mrgine, pshrotroopne liik
Panaeolus papilionaceus - kahkjas snnikuseen; mrgine, pshrotroopne liik
Sug. Cortinariaceae - vdikulised
Cortinarius alboviolaceus - valkjas vdik
C. armillatus - rngasvdik; mrgine?; vrviseen
C. bolaris - punasoomus-vdik; mrgine?
C. brunneus - tumepruun vdik
C. cinnamomeus - kaneelvdik; mrgine; vrviseen
C. delibutus - sinilamell-vdik
C. gentilis - kuldvdik; mrgine?
C. glaucopus - ridavdik; vrskelt sdav
C. hemitrichus - valgeebemeline vdik
C. infractus - mru vdik; mrgine
C. mucosus - limavdik; vrskelt sdav
C. multiformis - muutlik vdik; vrskelt sdav
C. muscigenus (sn. C. collinitus) - sinijalg-vdik; vrskelt sdav
C. odorifer - aniisvdik
C. orellanus - kastanvdik; surmavalt mrgine
C. pholideus - soomusvdik; vrskelt sdav
C. praestans - hiidvdik; hinnatav sgiseen vrskelt
C. rubellus (sn. C. speciosissimus) - tore vdik; surmavalt mrgine
C. sanguineus - verev vdik; mrgine; vrviseen
C. semisanguineus - verkjas vdik, mrgine; vrviseen
C. splendens - erekollane vdik; surmavalt mrgine
C. traganus - haisev vdik; mrgine

73

C. triumphans - kollane vdik; vrskelt sdav

C. trivialis - rngasjalg-vdik
C. uliginosus - rabavdik
C. violaceus - lilla vdik
C. vitellinus - kroomvdik; surmavalt mrgine?
Galerina badipes - kastantanuk; mrgine
G. marginata - jahutanuk; mrgine
G. mycenopsis - loortanuk
G. paludosa - sootanuk
G. sideroides - vtjalg-tanuk
G. unicolor - keegeltanuk; mrgine
Gymnopilus hybridus - hbriid-tulinutt
G. penetrans - viha tulinutt
Hebeloma crustuliniforme - pisarhebel; mrgine
H. dunense - luitehebel
H. edurum - loohebel; vrskelt sdav
H. mesophaeum - kiudhebel
H. radicosum - juurhebel
H. sinapizans - hiidhebel; mrgine
Inocybe bongardii - lhnav narmasnutt; mrgine
I. erubescens (sn. I. patouillardii) - punakas narmasnutt; surmavalt mrgine
I. geophylla - siid-naramasnutt; vga mrgine
I. hirtella - mandel-narmasnutt; mrgine
I. lacera - liiv-narmasnutt
I. impexa (sn. I. maritima) - luite-narmasnutt
I. rimosa (sn. I. fastigiata) - kuhik-narmasnutt; vga mrgine
Naucoria escharoides - tava-lepanigerik
Rozites caperatus - kitsemampel; vrskelt sdav, hinnatud seen
Sug. Crepidotaceae - pisiservikulised; mittesdavad
Crepidotus calolepis - soomus-pisiservik; lehtpuupuidusaproob
C. mollis - pihkane pisiservik; lehtpuupuidusaproob
Tubaria conspersa - loornigerik
T. furfuracea - talinigerik
Sug. Strophariaceae - vrvikulised; valdavalt puidu-, harvem kdusaproobid;
enamasti mittesdavad, on mrgiseid liike
Hemipholiota myosotis - raba-ebamampel; kdusaproob
H. oedipus - lume-ebamampel; talvine kdusaproob
Hypholoma capnoides -suits-kollanutt; okapuupuidusaproob; vrskelt sdav;
vrviseen
H. fasciculare - slk-kollanutt; puidusaproob; mrgine
H. lateritium (sn. H. sublateritium) - tellispunane kollanutt; puidusaproob;
mrgine?; vrviseen
H. udum - turba-kollanutt; kdusaproob
Kuehneromyces mutabilis - harilik knnumampel; lehtpuupuidusaproob, vrskelt
sdav
Pholiota alnicola - lepamampel; lepapuidusaproob
Ph. aurivellus - roostekollane mampel, lehtpuupuidusaproob
Ph. flammans - leekmampel; puidusaproob
Ph. gummosa - kahvatukollane mampel; puidusaproob
74

Ph. highlandensis (sn. Ph. carbonaria) - semampel; leesaproob

Ph. lenta - valkjas mampel; puidusaproob
Ph. lubrica - punapruun mampel; puidusaproob
Ph. spumosa - mnnimampel; puidusaproob
Ph. squarrosa - soomusmampel; puidusaproob ja -parasiit
Ph. squarrosoides (sn. Ph. ochropallida) - kahkjas mampel; lehtpuupuidusaproob
Psilocybe inquilina - ebapaljak; puidusaproob
P. semilanceata - terav paljak; huumusesaproob; mrgine, pshrotroopne seen
Stropharia aeruginosa - sinivrvik; kdusaproob
S. coronilla - kroonvrvik; huumusesaproob; mrgine, pshrotroopne seen?
S. hornemannii - tpiline vrvik; kdusaproob; mrgine?
S. pseudocyanea (sn. S. albocyanea) - pleekvrvik; kdusaproob
S. semiglobata - poolkerajas vrvik; snnikusaproob; mrgine, pshrotroopne
seen?
SELTS RUSSULALES, PILVIKULAADSED
Viljakehad lehikjad, kbara ja keskse jalaga, lihakad. Eoslavakandja eoslehekestena.
Loor enamasti puudub. Seeneliha heterogeenne (joon. 54), vga rabe, smeraline,
sisaldab lisaks tavalistele seeneniitidele ja sfrotsstidele (joon. 49) piimmahla-, li- vi
glopleerseid hfe (glohfe) (joon. 52); eoslehekestes korrapratu kuni peaaegu
korraprase struktuuriga. Seeneniidid pannaldeta. Eospulber valge, kreem, kollane kuni
rebuoran_ (vga oluline sstemaatiline tunnus). Eosed vrvusetud, kerajad vi
lhiellipsoidsed, alati nsalise, ogalise vi ribilis-soonelise ornamentatsiooniga,
tugevalt amloidsed, tsanofiilsed. Hmeniaaltsstiidid eoslavas enamasti arvukalt
olemas, vrvuvad enamikel pilvikuliikidel (Russula) sulfovanilliiniga siniseks ja
sulfobensaldehdiga mustaks. Kbaranahas esineb diferentseerumata seeneniitide krval
tihti dermatotsstiide ning haliinseid ja pruune seetataolisi karvu.
Eranditult mkoriisaseened, tihti vga kitsa spetsialisatsiooniga, moodustavad
ektotroofseid mkoriisasid kigi okas- ja lehtpuudega. Enamasti head sgiseened; paljud
vrskelt mrgised, kupatatult sdavad; ks jvalt mrgine liik (sooriisikas). Seltsis
2 sugukonda, 10 perekonda, 484 liiki. Eestis 1 sugukond ja 2 perekonda 102 liigiga;
pilvikud on meil nrgalt lbi uuritud - praegu teada 45 liiki, tegelikult vib neid olla le
200.
Sug. Elasmomycetaceae - pugupilvikulised; Eestis puuduvad
Elasmomyces mattirolianus - pugupilvik (joon. 49)
Zelleromyces australiensis
Sug. Russulaceae- pilvikulised
Lactarius camphoratus - kamperriisikas
L. chrysorrheus - kollasepiimane riisikas; Eesti Punase raamatu liik, riikliku kaitse
all
L. controversus - roosa riisikas; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu
liik, Eestis riikliku kaitse all
L. deliciosus - porgandriisikas
L. deterrimus - kuuseriisikas
L. glyciosmus - lhnav riisikas
L. helvus - sooriisikas; mrgine
L. hortensis (sn. L. pyrogalus) - tuliriisikas
75

L. lacunarum - soovikuriisikas
L. lilacinus - lepariisikas
L. mairei - ripsriisikas; Euroopa Punase nimestiku ja Eesti Punase raamatu liik,
Eestis riikliku kaitse all
L. mitissimus - oran_ riisikas
L. necator - tmmu riisikas
L. obscuratus - loduriisikas
L. olivinus - oliivriisikas
L. piperatus - piparriisikas; ravimseen
L. pubescens - karvane riisikas
L. quietus - tammeriisikas
L. repraesentaneus - tore riisikas
L. roseozonatus - haavariisikas
L. rufus - mnniriisikas
L. sanguifluus - veririisikas
L. scoticus - viltriisikas
L. scrobiculatus - kollariisikas (viseen)
L. zonarius - vtriisikas
L. thejogalus - vvelriisikas
L. torminosus - kaseriisikas
L. trivialis - tavariisikas
L. utilis - nahkkollane riisikas
L. uvidus - kahkjas riisikas
L. vellereus - rdiriisikas
L. vietus - hallipiimane riisikas
L. volemus - kuldriisikas
Russula acrifolia - kibedalehine pilvik
R. adusta - mustjas pilvik
R. aeruginea - kasepilvik
R. aurea (sn. R. aurata) - kuldpilvik
R. chloroides - rohelehine pilvik
R. claroflava - kollane pilvik
R. consobrina - himpilvik
R. decolorans - tuhmuv pilvik
R. delica - kuiv pilvik
R. emetica - kirbe pilvik
R. foetens - haisev pilvik
R. fragilis - habras pilvik
R. gracillima (sn. R. gracilis) - rn pilvik
R. lundellii - lundelli pilvik
R. nauseosa - pehme pilvik
R. ochroleuca - paatjas pilvik
R. paludosa - soopilvik
R. queletii - kuusepilvik
R. rhodopoda - punajalg-pilvik
R. risigallina (sn.R. lutea) - rebupilvik
R. sanguinaria (sn. R. sanguinea) - verev pilvik
R. vesca - mage pilvik
R. vinosa - veinpunane pilvik
76

R. xerampelina (sn.R. erythropus) - ere pilvik

PUGUSEENED
Viljakehad pugujad; angiokarpsed (joon. 49); maapealsed vi maa-alused; kujult vga
varieeruvad (kerajad, muguljad, pirnjad, pea- ja jalaosaga, thtjalt lhenenud, karikjad
jne.); kaetud he- vi mitmekihilise (ekso- ja endo-) periidiga, mis vlispinnal vib olla
sile, nsaline, ogaline vi soomuseline; ogad ja nsad vivad lpuks maha langeda, jttes
endoperiidi siledaks vi vrkjalt ornamenteerituks; eosed vabanevad erilise ava kaudu
viljakeha tipus, periidi tielikul lagunemisel vi gleeba limastumisel. Gleeba (viljakeha
sisu) tavaliselt kambriline, kambrite seintel (traamal) arenevad eoskannad kandeostega;
traama lagunemisel jb alles paksuseinaline vrvunud, vheharunev vi dihhotoomselt
harunev kapilliitsium, mis hoiab vabanenud eosmassi kohevana; mnel juhul
gleebakambrid isoleeruvad, moodustades jalakesega (funiikliga) peridioole, mis
paiknevad karikja periidi sees (noorelt see kaetud nahkja kilega - epifragmaga)
(Nidulariales). Enamasti moodustavad eoskannad gleebakambrites eoslava
(hmeeniumi), osal esindajatel (Melanogastrales, Sclerodermatales) tekivad eoskannad
isoleeritult kogu gleebas. Kandeosed on eranditult statismospoorid; nad on siledad vi
ornamenteeritud; mnel juhul jb eostugi peditsellina eose klge, olles thtsaks
sstemaatiliseks tunnuseks. Gleeba vib tielikult olla fertiilne vi jda viljakeha alaosas
steriilseks, moodustades seal subgleeba vi retseptaakli; viljakeha sees vib mnel
juhul olla steriilne kolumella (Geastrum) (joon. 49).
Valdavalt kdu- ja huumusesaproobid, vhesed puidusaproobid; osa mkoriisaseened.
Paljud liigid noorelt sdavad, ks mrgine perekond (Scleroderma).
Puguseente alla hendatakse 8 seltsi: Geastrales, Hymenogastrales, Lycoperdales,
Melanogastrales, Nidulariales, Phallales, Sclerodermatales, Tulostomatales.
SELTS PHALLALES, TANUSEENELAADSED
Viljakehad noorelt kerajad, sltja konsistentsiga (periidi all asuvast sltjast kihist),
vanemalt koosnevad retseptaaklist ja sellel asuvast limajast gleebast.
Kdu-, huumuse- vi puidusaproobid. Seltsis 6 sugukonda, 32 perekonda ja 137 liiki.
Eestis 1 sugukonnas 2 perekonda 4 liigiga.
Sug. Clathraceae; troopiline sugukond - lillseened; Eestis puuduvad
Anthurus archeri
Asaro rubra
Clathrus ruber
Colus hirundinosus
Lysurus gardneri
Sug. Phallaceae- tanuseenelised
Dictyophora duplicata; Eestis puudub
Mutinus caninus - harilik peniseen; Eesti Punase raamatu liik
M. ravenelii - raveneli peniseen
Phallus hadriani - luite-tanuseen
Ph. impudicus - harilik tanuseen
SELTS MAAMGARALAADSED, HYMENOGASTRALES

77

Viljakehad maa-alused, muguljad; gleebakambrid peaaegu marad vi labrintjad;

traama lihakas, hiljem sltjas. Eoskannad moodustavad traamal hmeeniumi vi
paiknevad kimpudena. Kapilliitsium puudub.
Tenoliselt mkoriisaseened. Seltsis 5 sugukonda, 15 perekonda ja 118 liiki. Eestis
1 sugukonna esindajatena 1 perekonnas 2 liiki.
Sug. Hymenogastraceae - maamgaralised
Hymenogaster citrinus - sidrunkollane maaphkel
H. vulgaris - harilik maaphkel
SELTS LYCOPERDALES, MURUMUNALAADSED
Viljakehad kerajad vi pirnjad; periid kahekihiline; eksoperiid vib hiljem thtjalt
lheneda (Geastrum) vi tipust alates thtjalt laguneda (Mycenastrum). Gleeba
kambriline, eoskannad moodustavad traamal eoslava; mnikord esineb subgleeba.
Kapilliitsium olemas, lihtne vi dihhotoomselt harunev.
Valdavalt kdu- ja puidusaproobid, vhesed mkoriisaseened. Seltsis 5 sugukonda,
33 perekonda, 272 liiki. Eestis 3 sugukonda, 7 perekonda ja 34 liiki.
Sug. Geastraceae - maathelised
Geastrum fimbriatum - ripsmeline maatht
G. pectinatum - kamm-maatht
G. quadrifidum - neljahlmane maatht
G. triplex - kausjas maatht; Eesti Punase raamatu liik
Sug. Lycoperdaceae - murumunalised
Bovista plumbea - tinahall maamuna
B. nigrescens - mustjas maamuna
Calvatia excipuliformis - sihvakas murukarikas
C. utriformis - kott-murukarikas
Langermannia gigantea - hiidmuna
Lycoperdon echinatum - siiljas murumuna
L. nigrescens (sn. L. foetidum) - mustjas murumuna
L. perlatum - harilik murumuna
L. pyriforme - pirn-murumuna; puidusaproob
L. umbrinum - pruunikas murumuna
Vascellum pratense - aasmuna
Sug. Mycenastraceae - hlmikmunalised
Mycenastrum corium - hlmikmuna
SELTS MELANOGASTRALES, PIGIPUGULAADSED
Viljakehad maa-alused, muguljad. Gleebakambrid vikesed (lakuunid), sltja sisuga;
eoskannad ei moodusta eoslava, paiknevad hajali kogu gleeba ulatuses. Kapilliitsium
puudub.
Seltsis 3 sugukonda, 6 perekonda ja 44 liiki. Eestis 1 liik.
Sug. Melanogastraceae - pigipugulised
Melanogaster broomianus - liiva-pigipugu
SELTS SCLERODERMATALES, MURUKERALAADSED
78

Viljakehad kerajad, muguljad, pirnjad vi keegeljad, tihti ebajalaga vi juurja

mtseelipimikuga; periid tihti kva (Scleroderma), vahel hiljem thtjalt lhenev
(Astraeus). Gleeba kambrid vikesed, telise eoslavata, valminult pulberja sisuga;
mnikord isoleeruvad hernesjateks pseudoperidioolideks (Pisolithus). Kapilliitsium
puudub.
Huumuse-, kdu- ja puidusaproobid vi mkoriisaseened. Seltsis 4 sugukonda, 11
perekonda, 38 liiki. Eestis 1 sugukond, 2 perekonda ja 5 liiki.
Sug. Astraeaceae
Astraeus hygrometricus; Eestis puudub
Sug. Sclerodermataceae, murukeralised
Pisolithus arhizus (sn. P. tinctorius) - vrv-hernesseen; ektomkoriisaseen;
vrviseen
Scleroderma citrinum - harilik murukera; mrgine
S. verrucosum - jalukas murukera
SELTS TULOSTOMATALES, LUITESEENELAADSED
Viljakehad silinderja jala ja selle tipus paikneva endoperiidiga mbritsetud gleebaga;
eksoperiid vhe arenenud, vib paikneda tupena jala alusel. Eoskannad klgmiste
eostugedega.
Huumusesaproobid, enamasti levinud soojades regioonides, krbe- ja
poolkrbealadel. Seltsis 4 sugukonda, 9 perekonda, 105 liiki. Eestis 1 perekond 2 liigiga.
Sug. Battarreaceae
Battarrea phalloides; Eestis puudub
Sug. Tulostomataceae - luiteseenelised
Tulostoma brumale - hiline luiteseen
T. fimbriatum - ripsmeline luiteseen
SELTS NIDULARIALES, VAKKSEENELAADSED
Viljakehad karikja periidiga, mis algul kaetud epifragmaga vi kerajad, hiljem
thtjalt lhenevad. Gleebakambrid isoleerunud ltsjateks peridioolideks, mille
siseseintel areneb eoslava.
Puidusaproobid. Seltsis 2 sugukonda, 5 perekonda ja 59 liiki. Eestis mlemad
sugukonnad esindatud, teada 4 perekonda ja 6 liiki.
Sug. Nidulariaceae - vakkseenelised
Crucibulum laeve - klimitseen
Cyathus olla - karik-vakkseen
C. striatus - joonik-vakkseen
Sug. Sphaerobolaceae - thtkuulikulised
Sphaerobolus stellatus - thtkuulik
DEUTEROMYCETES, TEISSEENED
(Fungi imperfecti)

79

Anamorfsed (aseksuaalsed, konidiaalsed, mitospoorsed, mittetielikud) seened sugulise paljunemise staadium (teleomorf) elutsklis tundmata; kunstlik rhm, mille
flogeneetilise pritolu kohta puuduvad andmed ja mille koht kott- vi kandseenete
flogeneetilises ssteemis on teadmata. Paljunemine ainult mittesugulisel teel valdavalt
koniididega, vhestel esindajatel (Aganomycetes) somaatiliste struktuuride
(mtseeliosade, sklerootsiumide, klamdospooride jmt.) abil. Koniidid tekivad lihtsatel
ksikutel koniidikandjatel vi spetsiaalsetes eoslates - konodioomides (snneema,
sporodohh, pkniid, atservul) (joon. 56), stroomades vi seene ebakoega vi
peremeesorganismi koega piiritletud nsustes. Nimetatud struktuuride alusel varem
lesehitatud ja laialdaselt kasutatud kunstlikku teisseente ssteemi praegu enam ei
kasutata; kasutusele on jnud 3 traditsioonilist alajaotust: ava-, peit- ja mtseelsed
teisseened.
Kunagine vga suur teisseente rhm on molekulaarsetele, ultrastruktuursetele,
biokeemilistele ja kulturaalsetele meetoditele tuginedes tnapevaks oluliselt vhenenud
- paljudele anamorfidele on leitud teleomorfsed vasted ning nad on paigutunud kott- ja
kandseente flogeneetilisse ssteemi; protsess jtkub ning teisseente rhm vheneb
ndki pidevalt. Teisseentele antud omaette ladinakeelsed nimetused muutuvad niiviisi
teleomorfsete nimede snonmideks. Teatud osale teisseentest ei leita aga ilmselt
kunagi seost teleomorfidega, kuna sugulise paljunemise vime ldse kaotanutena
paljunevad sellised seened ainult paraseksuaalselt.
AVATEISSEENED (HFOMTSEEDID), HYPHOMYCETES
Koniidid ksikutel lihtsatel koniidikandjatel vi snneemades vi sporodohhides;
vga erineva vrvusega haliinsetest pruunideni (mramisel oluline tunnus).
Eestis le 50 teisperekonna ligi 100 teisliigiga.
Arthrobotrys arthrobotryoides; helmintovoor
Coccidioides immitis; mullasaproob; ohtliku endeemilise kopsuhaiguse koktsidioidomkoosi phjustaja inimesel ja loomadel Phja- ja Luna-Ameerika
krbe- ja poolkrbealadel (avastatud Soomes!)
Doratomyces microsporus; saproob krrelistel
Epicoccum purpurascens; poolparasiit vga paljudel taimedel, leitud paberilt,
putukatelt, inimeselt
Epidermophyton floccosum; dermatomkooside tekitaja inimesel
Harzia acremonioides (Acremoniella atra); levinumaid saproobe taimsel substraadil
(paberil, tekstiilil, puidul, taimejnustel), ka poolparasiidina taimede
mkokompleksides
Helminthosporium solani; kartuli-hbekrna tekitaja
Lemonniera aquatica - veeseen skeleteerunud puulehtedel
Madurella mycetomatis; ohtliku troopilise svamkoosi - mtsetoomi
(maduromkoosi) tekitaja inimesel
Malassezia furfur; dermatomkoosi - kliiketendustve tekitaja inimesel
Margaritispora aquatica; veeseen skeleteerunud puulehtedel
Mastigosporium album; krreliste-valgetpilisuse tekitaja
M. calvum; eelmise teisliigiga sarnane kahjustaja
Meria laricis; lehise-pudetve tekitaja
Papulaspora parasitica; saproob teraviljade mkokompleksides
Rhynchosporium secalis; krreliste-rislaiksuse tekitaja
80

Septocylindrium eriocheri; jevhi lapihaiguse phjustaja

Spermospora ciliata; paiguti maailmas krreliste olulisim patogeen
Stachybotrys chartarum; stahhbotrotoksikoosi tekitaja inimesel ja hobusel; saproob
kikvimalikul orgaanilisel materjalil maailmas
Tetracladium marchalianum; veeseenskeleteerunud puulehtedel
T. setigerum; sama levikuga kui eelmine teisliik
Tetracoccosporium paxianum; krreliste saproob; taimede risosfri asustaja
Torula herbarum; teisprm; mullaseen, puidu- ning kulusaproob
Trichothecium roseum; roosahallituse tekitaja vga paljudel orgaanilistel substraatidel
maailmas, kuulub krreliste mkokompleksidesse, taimeseemnete kahjustaja,
hallituse tekitaja hoidlates
Tuberculina maxima; roosteseente leparasiit
T. sanguinea; roosteseente leparasiit
Ulocladium consortiale (Alternaria consortiale); kurgi-oliivlaiksuse tekitaja;
krreliste, taimeseemnete, veetaimede, teraviljade kahjustaja; kdusaproob;
mullaseen
PEITTEISSEENED, COELOMYCETES
Koniidid moodustuvad pkniidides ja eoslaagrites (atservulites), samuti stroomades vi
peremeestaime koega piiritletud nsustes.
Eestis 9 teisperekonda 10 teisliigiga.
Ampelomyces quisqualis; leparasiit jahukasteliselaadsete koniididel
Cheilaria agrostis; ohtlik krreliste patogeen, eriti seemnepldudel
Eleutheromyces subulatus (sn. Isaria agaricina); lehikseente parasiit
MTSEELSED TEISSEENED, AGANOMYCETES
Tallus steriilse seeneniidistikuna. Koniide ei teki. Esinevad klamdospoorid,
seenemgarad.
Eestis 1 teisperekond 7 teisliigiga.
Sclerotium rhizodes; krreliste-mgartve tekitaja
RHM DEUTEROLICHENES, TEISSAMBLIKUD
(Lichenes imperfecti)
Kunstlik rhm samblikke, mille esindajatel pole theldatud sugulist paljunemist ega
leitud viljakehi, seega on nende tegelik asend ssteemis seni teadmata. Enamus sellesse
rhma kuuluvatest teisliikidest on leproosse (koorkihita, ainult soreedidest, mnikord
soreedidest ja sdamikukihist koosneva) tallusega; harvem filamentoosse, soomusja vi
psasja tallusega. Paljunemine somaatiline (soreedide vi talluse tkikeste abil).
Taksonite (teisperekondade, teisliikide) piiritlemisel on oluliseks tunnuseks
morfoloogiliste tunnuste vhesuse tttu sekundaarsete samblikuainete sisaldus.
Eestis 2 teisperekonda kokku 11 teisliigiga; neist lvesamblike teisperekonna
(Lepraria) esindajad on Eestis laialt levinud (seni teada 10 teisliiki), kasvades
mitmesugustel erinevatel substraatidel. Teisliikide eristamine vimalik siiski ainult
hukese kihi kromatograafia abil samblikuaineid mrates.
81

*Cystocoleus ebeneus - must udesamblik; liivakivil

*Lepraria incana - jahu-lvesamblik; leht- ja okaspuude koorel ja jalamil,
kduneval puidul, taimejnustel, mullal

RIIK STRAMENOPILA (CHROMISTA), ESIVIBURLASED

Pristuumsete organismide riik. Valdavalt herakulised niitjad vi koloniaalsed
organismid, mille elutsklis esinevad viburiga varustatud staadiumid (varem ksitleti
protistide (Protoctista) riigis). Viburi ultrastruktuur on riigi mratlemisel olulisima
thtsusega tunnus: vhemalt ks viburitest on alati peateljelt lhtuvate sulgjate
krvalharudega, zoospoori esiotsas paiknev virvevibur; pidevas liikumises olles
panevad virveviburi harud vee kergelt virvendama. Riiki on liidetud htse flogeneetilise
pritoluga, kuid morfoloogiliselt vgagi erinevad organismid. Siia kuulub rida
vetiktaimede himkondi, niteks pruunvetiktaimed (Phaeophyta), koldvetiktaimed
(Chrysophyta), rnivetiktaimed (Bacillariophyta, sn. Diatomeae) jmt. (peale
rohevetiktaimede - Chlorophyta ja punavetiktaimede - Rhodophyta) ning 3 senist
seenehimkonda (Oomycota, Labyrinthulomycota, Hyphochytriomycota). Riigis
ksitletavad vetiktaimed on plastiididega ja primaarselt fototroofsed. Siia liidetud
seenetaolistel organismidel on plastiidid sekundaarselt kadunud ja nad toituvad
absorbtiivselt. Rakukest koosneb sagedamini tselluloosist vi selletaolistest ainetest vi
sisaldab glkaane. Mitokondrid on toruja ehitusega. Kolmest siia riiki kuuluvast
endisest seenehimkonnast on Eestis esindatud ainult ks (Oomycota).
HIMKOND MUNASSEENED, OOMYCOTA
Tallus herakuline vi tsnotstse niidistikuna (vaheseinad tekivad tavaliselt ainult
paljunemisorganite alusel); holo- vi eukarpne; diploidne. Rakukestades philiselt
glkaanid, vhestes kogustes esineb tselluloosi ning aminohdroksproliini, kitiin
puudub. Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate, kahe viburiga
(neist ks alati virvevibur) varustatud zoospooridega, krgematel esindajatel
maismaatingimustes koniididena funktsioneerivate zoosporangiumidega (zoospooride
tekkega vi ilma). Suguline paljunemine oogaamia, mille lpptulemusena moodustuvad
oospoorid; meioos toimub gametangiumides.
Saproobid vi taimede ja loomade parasiidid vees vi mrjas keskkonnas.
Himkonnas 1 klass.
Munasseente sstemaatika on kaua aega olnud ebaselge ja vaieldav. Varem ksitleti
neid klassina Oomycetes vetikseente (Phycomycota) vi prisseente (Eumycota)
himkonnas. Uusimate, ultrastruktuursete ja molekulaarbioloogiliste uuringute phjal
moodustavad munasseened omaette himkonna ning kuuluvad heterokontsete viburite
olemasolu alusel teatud vetikarhmade krval riiki Stramenopila (Chromista).
KLASS MUNASSEENED, OOMYCETES
Kirjeldus vastab himkonna omale.
Klassis 9 seltsi, 25 sugukonda, 95 perekonda ja ligi 700 liiki. Eestis 3 seltsi 154
liigiga.

82

SELTS SAPROLEGNIALES, VESIHALLIKULAADSED

Tallus valdavalt eukarpne, harvem holokarpne; hstiarenenud tsnotstse
niidistikuna; substraadivlise talluse niidid jigad, tihti vga jmedad (kuni 270 m).
Mittesuguline paljunemine inoperkulaatsetes zoosporangiumides tekkivate
zoospooridega; sporangiume vib jrjestikku tekkida mitu. Zoospoorid tihti dimorfsed
- samasuunaliste viburitega primaarsed ja vastassuunalistega sekundaarsed; vahel vivad
zoospoorid niitjaks talluseks idaneda juba sporangiumides. Oogoonid suured kerajad,
sisaldavad he vi mitu munarakku; anteriid paikneb oogooni kandva talluseniidi
krvalharul. Oospoorid idanevad sporangiumideks vi otse niitjaks talluseks (joon.
28). Paljud liigid heterotalsed. Esineb partenogeneetilist arengut.
Saproobid mrjas mullas vi vees taimsel ja loomsel materjalil vi loomade,
llijalgsete, seente ja krgemate taimede parasiidid. Seltsis 1 sugukond, 20 perekonda ja
140 liiki. Eestis 3 perekonnas 11 liiki.
Sug. Saprolegniaceae - vesihallikulised (joon. 28)
Achlya flagellata - ujuv-tumevesihallik; kalaparasiit
Aphanomyces cochlioides - tusme-katkvesihallik; suhkrupeedi-tusmepletiku
tekitaja
A. astaci - llijalgsete-katkvesihallik; vhikatku tekitaja
A. euteiches - herne-katkvesihallik; herne-juuremdaniku tekitaja
A. parasiticus - kalade-katkvesihallik; kalaparasiit
Saprolegnia parasitica - nugiv-vesihallik; kalaparasiit
S. monoica -sse-vesihallik; ssevastsete parasiit
SELTS PERONOSPORALES, EBAJAHUKASTELISELAADSED
Tallus eukarpne, hstiarenenud niidistikuga; substraadisisesed ja -vlised talluseniidid
hesugused, inter- vi intratsellulaarsed, tihti haustoritega. Mittesuguline paljunemine
zoosporangiumides tekkivate zoospooridega; maismaavormidel on sporangiumid
tuullevivad ja talitlevad tihti koniididena, idanedes tervikuna, zoospoore
moodustamata; zoosporangiumide idanemistp on seotud temperatuuriga;
zoosporangiumid arenevad spetsiaalsetel sporangiumikandjatel (sporangiofooridel),
mille tbil on oluline sstemaatiline thtsus (joon. 57). Oospoorid jvad vabalt oosfri
sisse vi liituvad selle seinaga (Sclerospora). Enamik liike homotalsed. (Joon. 29-31).
Enamasti vga kitsalt spetsialiseerunud parasiidid maismaataimedel, harva
veetaimedel. Suure pllumajandusliku thtsusega ftopatogeensed organismid.
Seltsis 3 sugukonda, 18 perekonda ja ligi 350 liiki. Eestis 3 sugukonnas 8 perekonda ja
141 liiki.
Sug. Albuginaceae - piimliketvikulised
Albugo candida - ristieliste-piimliketvik (joon. 29); piimliketve tekitaja
Sug. Peronosporaceae - ebajahukastelised
Bremia lactucae; salati-karikebajahukaste tekitaja
Peronospora aestivalis; lutserni-ebajahukaste tekitaja
P. brassicae; kapsa-ebajahukaste tekitaja
P. chenopodii; hanimaltsa-ebajahukaste tekitaja
P. destructor (P. schleidenii); sibula-ebajahukaste tekitaja
P. farinosa (sn. P. schachtii); peedi-ebajahukaste tekitaja
83

P. meliloti; mesika-ebajahukaste tekitaja

P. parasitica; ristieliste-ebajahukaste tekitaja
P. pisi; herne-ebajahukaste tekitaja
P. pratensis; aasristiku-ebajahukaste tekitaja
P. trifolii-hybridi; ebajahukaste tekitaja roosal ristikul
Plasmopara anethii; tilli-vrdebajahukaste tekitaja
P. podagrariae; naadi-vrdebajahukaste tekitaja
P. viticola (joon. 30); viinapuu-vrdebajahukaste tekitaja
Pseudoperonospora cubensis; kurgi-moondebajahukaste tekitaja
P. humuli; humala-moondebajahukaste tekitaja
P. sparsa; roosi-moondebajahukaste tekitaja
Sug. Pythiaceae - tusmepletikulised
Phytophthora cactorum; maasika-viljamdaniku tekitaja
Ph. infestans (joon. 31); kartuli- ja tomati-lehemdaniku ja -pruunmdaniku tekitaja
Pythium debaryanum; tava-tusmepletiku tekitaja
P. ultimum; haavandimdaniku tekitaja kartulimugulail ja maasikaparasiit
SELTS LEPTOMITALES, LLIHALLIKULAADSED
Tallus tsnotstse niidistikuna, talluseniidid sissenrdumise tttu llistunud,
harunevad alusrakust; neis leidub peamiselt kitiinist koosnevaid graanuleid, mis liitudes
meenutavad vaheseinu; ka rakukestades leidub mnel juhul kitiini. Mittesuguline
paljunemine zoospooridega; zoosporangiumid moodustuvad tihti talluseniitidest
tekkinud segmentides. Oogoon sisaldab tavaliselt he oospoori.
Eukarpsed saproobid vees. Seltsis 4 sugukonda, 13 perekonda, 30 liiki. Eestis teada
1 sugukonnast 2 perekonda 2 liigiga.
Sug. Leptomitaceae - llihallikulised.
Leptomitus lacteus - piimjas llihallik; reovete indikaatorliik
HIMKOND HYPHOCHYTRIOMYCOTA, ESIVIBURIKUD
Tallus holo- vi eukarpne, mono- vi poltsentriline, tihti risoididega varustatud
rakk; rakuseintes kitiin ja tselluloos. Zoosporangiumides tekivad he, esiotsas areneva
virveviburuga zoospoorid. Suguline paljunemine vhe tuntud. (Joon. 32).
Vetikate ning vee- ja mullaseente parasiidid ja saproobid, samuti taime- ja
putukajnuste saproobid. Himkonnas 1 selts 24 liigiga. Eestis esindajaid ei ole.
SELTS HYPHOCHYTRIALES, ESIVIBURIKULAADSED
Tunnused nagu himkonnal. Seltsis 2 sugukonda, 7 perekonda, 24 liiki.
Sug. Rhizidiomycetaceae
Rhizidiomyces apophysatus (joon. 32); parasiit vesihallikulaadsetel (Saprolegniales)
ja nuivetikatel (Vaucheria spp.).
HIMKOND LABYRINTHULOMYCOTA, VESILIMAKUD
Tallus ektoplasmaatilise vrkja plasmoodiumina, milles limaniitide ja -tuppede
84

ssteemis paiknevad entssteerunud ksikrakud ja nende kogumikud; lima tekib

zoospoori pinnal arenevates spetsiifilistes torujates organellides - sagenogeenides.
Rakkude kogumikud vrkjas plasmoodiumis muutuvad hiljem sporotsstideks, kus
tekivad zoospoorid. Viimased on varustatud 2 klgmise viburiga, millest ks on
virvevibur (joon. 33). Sugulisest paljunemisest teatakse vga vhe.
Veetaimede, samuti esiviburike hulka kuuluvate vetikate parasiidid ja saproobid,
peamiselt meres. Himkonnas 2 seltsi, 2 sugukonda, 13 perekonda 42 liiki. Eestis
esindajaid ei tunte.
SELTS LABYRINTHULALES, VESILIMAKULAADSED
Tunnused nagu himkonnal. Merevetikate ja krgemate meretaimede parasiidid. Seltsis
1 sugukond, 2 perekonda ja 12 liiki.
Sug. Labyrinthulaceae, vesilimakulised
Labyrinthula algeriensis; merevetika Laminaria iberia parasiit (joon. 33)
L. macrocystis; meriheina (Zostera marina) parasiit

RIIK PROTOZOA, AINURAKSED (ALGLOOMAD)

Pristuumsete organismide riik. Valdavalt herakulised plasmodiaalsed vi
koloniaalsed organismid (varem ksitleti protistide (Protoctista) riigis); somaatilises
faasis rakukest puudub, rakk on varustatud kulenditega (pseudopoodidega), mille abil
liigub, pab saaki ja toitub fagotroofselt; plastiidid esinevad vi puuduvad. Riiki
kuulub ainuraksete loomade krval 4 limakute (endiste limaseente) himkonda
(Acrasiomycota, Dictyosteliomycota, Myxomycota, Plasmodiophoromycota); viimaste
arengutsklis tekivad viljakehad eostega, mistttu neid varem ksitletigi seentena. Eestis
veel vheselt uuritud rhm, 3 himkonnas teada 114 liiki.
HIMKOND MYXOMYCOTA, LIMAKUD
Tallus hulgatuumaliste amboidsete rakkudena (mksambidena),
mksoflagellaatidena (zoospooridena) ja haploidsete ja/vi diploidsete
plasmoodiumidena; mksoflagellaadid varustatud kahe pikkuselt ebavrdse, ettepoole
suunatud viburiga. Rakukest sisaldab tselluloosi. Mittesuguline paljunemine puudub,
anamorfid tundmata. Suguline paljunemine seisneb mksambide omavahelises ja
mksoflagellaatide omavahelises hinemises, mille tagajrjel tekkinud sgoodist
areneb diploidne plasmoodium. Viimasest arenevad (psi)eoseid sisaldavad, kestaga
kaetud viljakehad (sporofoorid, sporokarbid). Eosed idanevad amboidseteks rakkudeks
ja/vi zoospoorideks. (Joon. 34).
Himkonnas 2 klassi, 7 seltsi, 15 sugukonda, 74 perekonda ja le 700 liigi. Eestis
esindatud mlemad klassid kokku 113 liigiga.
KLASS MYXOMYCETES, LIMAKUD
Eosed idanevad mksoflagellaatideks vi mksambideks (olenevalt
niiskustingimustest); mlemad vivad muunduda teineteiseks, toituda aktiivselt,
poolduda, ebasoodsates tingimustes moodustada pikaealisi mikrotsste. Sugulises
protsessis moodustub diploidne sgoot, mis toitub ja areneb siis hulgatuumaliseks

85

diploidseks plasmoodiumiks; viimane vib liituda teiste plasmoodiumidega; eristatakse

kolm plasmoodiumitpi: proto-, afano- ja faneroplasmoodium; ebasoodsate
tingimuste leelamiseks vib plasmoodium muutuda sklerootsiumiks. Soodsates
tingimustes plasmoodium toitub ja liigub substraadis, mille pinnal lpuks jb paigale
ja moodustab liigispetsiifilist tpi viljakehi (sporangium, etaalium, pseudoetaalium vi
plasmodiokarp), kus moodustuvad eosed.
Peamiselt pinnases ja surnud taimsetel substraatidel elunevad organismid (substraat
ei ole tavaliselt liigispetsiifiline). Klassis 6 seltsi, 12 sugukonda, 60 perekonda ja ligi 700
liiki. Eestis esindatud 5 seltsi 112 liigiga.
SELTS LICEALES
Viljakehad istuvad vi jalaga, peamiselt etaaliumid vi pseudoetaaliumid. Kapilliitsium
ja kolumella puuduvad; vahel esineb pseudokapilliitsium. Esineb protoplasmoodium.
Seltsis 3 sugukonda, 8 perekonda ja 93 liiki. Eestis teada 3 sugukonda ja 5 perekonda
112 liigiga.
Sug. Enteridiaceae
Enteridium lycoperdon
Lycogala epidendrum - hundipiim (kratisitt); kndude likepinnal
Tubifera ferruginosa
SELTS TRICHIALES
Viljakehad istuvad vi jalaga, sporangiumid vi plasmodiokarbid. Kapilliitsium
silmatorkav, tugeva ornamentatsiooniga. Kolumella puudub.
Seltsis 3 sugukonda, 14 perekonda, 55 liiki. Eestis kik sugukonnad esindatud, teada
7 perekonda ja 24 liiki.
Sug. Arcyriaceae
Metatrichia vesparium
Sug. Trichiaceae
Trichia decipiens
SELTS PHYSARALES
Viljakehad istuvad vi jalaga, enamasti sporangiumid, harvem etaaliumid,
plasmodiokarbid vi pseudoetaaliumid. Kapilliitsium, periid ja jalg tavaliselt lubjaga
inkrusteeritud. Eosed tumedad. Esineb faneroplasmoodium.
Seltsis 2 sugukonda, 17 perekonda, ligi 300 liiki. Eestis leitud 2 sugukonnas 10
perekonda 47 liigiga.
Sug. Didymiaceae
Didymium melanospermum
Mucilago crustacea
Sug. Physaraceae
Fuligo septica
Leocarpus fragilis
Physarum nutans
86

SELTS STEMONITALES
Viljakehad jalaga, harvem istuvad sporangiumid, plasmodiokarbid, etaaliumid vi
pseudoetaaliumid. Eosed ja kapilliitsium tumedad, lubimoodustised tavaliselt puuduvad.
Kapilliitsium enamasti vrkjas. Esineb afanoplasmoodium.
Seltsis 1 sugukond, 16 perekonda, le 150 liigi. Eestis 9 perekonda 24 liigiga.
Sug. Stemonitaceae
Comatricha nigra
Stemonitis axifera
S. fusca
KLASS PROTOSTELIOMYCETES, PROTOSTELIIDID
Eosed idanevad mksoflagellaatideks vi mksambideks; neist tekivad otse vi
zootsstide kaudu (Ceratiomyxella) vikesed hulgatuumalised haploidsed
plasmoodiumid; viimased jagunevad hetuumalisteks osadeks, igahest moodustub
jalaga sporokarp (1-4 eosega). Mksoflagellaadid ja mksambid vivad teineteiseks
le minne; mnes rhmas esinevad ainult mksoflagellaadid, teistes mksambid.
Sugulist paljunemist ja tuumaafaaside vaheldumist ei tunta.
Elunevad surnud ja elusatel taimeosadel, puukoorel, snnikul. Klassis 1 selts.
SELTS PROTOSTELIALES, PROTOSTELIIDILAADSED
Tunnused nagu klassil. Seltsis 3 sugukonda, 14 perekonda ja 29 liiki. Eestis 1 liik.
Sug. Protosteliaceae, protosteliidilised
Ceratiomyxa fruticulosa; eluneb puidul
HIMKOND ACRASIOMYCOTA, EBALIMAKUD
Enamikul esindajaist tallus mksambidena, mksoflagellaadid teada vaid hel liigil
(Pocheina rosea); kulendid sagaratena; mksambid vivad entssteeruda ja
mikrotsste.
kinnitunud
moodustada
Mksambid
agregeeruvad
(mittemigreeruvateks) pseudoplasmoodiumideks, mis hiljem muutuvad jala- ja
peaosaga (sorogeen) sorokarpideks; tihti haruneb sorogeen oksjalt, harud koosnevad
eoskettidest; kik sorokarbis olevad eosed (ka jalaosas) idanevad taas mksambideks
(joon. 35). Rakukestades puudub tselluloos. Sugulist paljunemist ei tunta. Rakulist
ehitust meenutavate sorokarpide jrgi nimetatakse himkonna esindajaid tihti rakulisteks
limakuteks, nagu ka lhedast himkonda Dictyosteliomycota.
Mullas, snnikul ja taimejnustel elunevad organismid. Himkonnas 1 klass ja 1
selts.
KLASS ACRASIOMYCETES, EBALIMAKUD
Tunnused nagu himkonnas. Klassis 1 selts.
SELTS ACRASIALES, EBALIMAKULAADSED
87

Tunnused nagu klassil. Seltsis 4 sugukonda, 4 perekonda, le 12 liigi.Eestis 1 liik.

Sug. Acrasiaceae
Acrasia rosea (joon.35); Eestis puudub
Sug. Guttulinopsidaceae
Guttulina rosea (Pocheina rosea)
HIMKOND DICTYOSTELIOMYCOTA, VRLIMAKUD
Tallus mksambidena, kulendid valdavalt niitjad; teatud tingimustel vivad
mksambid entssteeruda ja moodustada mikrotsste; mksambid agregeeruvad
koonusjaks pseudoplasmoodiumiks, mis jtkab migreerimist substraadis; hiljem
tekib sellest ks vi mitu eristatava jala- ja peaosaga ning rakja struktuuriga sorokarpi;
idanemisvimelised on ainult peaosas tekkivad eosed. Mksoflagellaate ei tunta.
Suguline paljunemine vhestel esindajatel teada - see toimub somatogaamiana kahe
mksambi vahel; lpptulemuseks on makrotsst, mis on kogu elutskli ainsaks
diploidseks faasiks (joon. 36). Rakukestades esineb tselluloos.
Peamiselt mullaorganismid, kuid esinevad ka kduneval taimsel ja seensel materjalil;
vivad assotsieeruda bakteritega. Himkonnas 1 klass. Eestis esindajaid ei tunta.
KLASS DICTYOSTELIOMYCETES, VRLIMAKUD
Tunnused nagu himkonnal. Klassis 1 selts 46 liigiga.
SELTS DICTYOSTELIALES, VRLIMAKULAADSED
Tunnused nagu klassil. Seltsis 2 sugukonda, 4 perekonda, 46 liiki.
Sug. Dictyosteliaceae, vrlimakulised
Dictyostelium discoideum (joon.36)
HIMKOND PLASMODIOPHOROMYCOTA, NUUTERLIMAKUD
Tallus primaarse (sporangiaalse) ja sekundaarse (sporogeense) plasmoodiumina
peremeestaime rakkudes. Elutsklist osa toimub peremeestaimes, osa mullas. Psieos
idaneb mullas kaheviburiliseks primaarseks zoospooriks, mis entssteerub peremeestaime
juurekarval ning selle sisu tungib juure epidermi rakku; seal areneb mitootilisel teel paljutuumaline
primaarne plasmoodium, mis hiljem jaguneb hukesekestalisteks suvisporangiumideks (mnel
juhul moodustavad soorusi), neist igas tekib 4-8 sekundaarset zoospoori. Viimased satuvad
mulda, nakatavad juure raku ning arenevad seal sekundaarseks plasmoodiumiks, millest nd
meioosi teel tekivad sporosoorustesse koondunud psieosed; sekundaarsed plsamoodiumid
vivad omavahel hineda ja taimerakkudes edasi liikuda, tites niiviisi kogu peremeestaime juure
psieoste massiga ning kutsudes juures esile hpertroofia ja hperplaasia - juurel moodustuvad
mgarad ja pahad. Juure kdunemisel psieosed vabanevad ja satuvad mulda, idanedes seal

taas primaarseteks zoospoorideks (joon. 37). Suguline protsess ning diploidisatsioon on

ebaselge; eeldatakse sekundaarsete zoospooride liitumist ning karogaamiat seoses
sekundaarsete plasmoodiumidega, kuid see on seni jnud testuseta. Nuuterlimaku
rakukestades on kitiin.

88

Obligaatsed endoparasiidid taimedel ja seentel. Ohtlike taimehaiguste tekitajad.

Himkonnas 1 klass.
KLASS PLASMODIOPHOROMYCETES, NUUTERLIMAKUD
Tunnused nagu himkonnal. Klassis 1 selts 46 liigiga.
SELTS PLASMODIOPHORALES, NUUTERLIMAKULAADSED
Tunnused vastavad klassi tunnustele. Seltsis 2 sugukonda, 16 perekonda ja 46 liiki. Eestis
esindatud 1 sugukond 2 perekonna ja 2 liigiga.
Sug. Plasmodiophoracaeae - nuuterlimakulised
Plasmodiophora brassicae; kapsanuutri tekitaja (joon. 37)
Spongospora subterranea; kartuli-svikkrntve tekitaja

89

MKOLOOGILINE OSKUSSNASTIK
Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) ja munasseentel (Oomycota)
toitainete imendumise teel lbi rakukesta.
Afanoplasmoodium, aphanoplasmodium - suhteliselt vike, vhemrgatav, nrgalt
teralise struktuuriga vi peaaegu homogeenne, peene vrkja struktuuriga
*plasmoodiumi tp limakutel (Myxomycota).
Ahenduvalt jalale klge kasvanud (eoslehekesed), ascending - pikalt aheneva servaga
*eoslehekeste kinnitusviis *jalale (vahel *hambaga klge kasvanud).
Algeos - vt. spermaatsium.
Algeosla - vt. pkniid.
Allantoidne (eos), allantoid - sardeljas (nrgalt kverdunud, mardunud otstega).
Alusrakk, basal body - substraadile kinnitunud *talluse alumine osa
jnksviburseenelaadsetel (Blastocladiales) ja llihallikulaadsetel (Leptomitales).
Amfimiitne (eoslehekeste seeneliha), amphimitic - *generatiiv- ja *siduvhfidest
koosnev; nit. servikutel, Pleurotus.
Amfispoor, amphispore - spetsiaalne, teisene, esmasest paksema kestaga ja
psifunktsiooniga *suvieos roosteliselaadsetel (Uredinales).
Amboidne (faas elutsklis), amoeboid - ambi meenutava herakulise kestata,
*kulenditega varustatud, he tuumaga vi hulktuumse *haploidse vi *diploidse
*tallusena (*mksambi vi *plasmoodiumina) ilmnev *somaatiline faas
limakute (Myxomycota) elutsklis.
Amloidne (positiivne vrvusreaktsioon *eostel, *seeneniitidel, *eoskottidel jm.),
amyloid - siniseks vi violetseks vrvumine *Melzeri lahuses.
Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsklis.
Anastomoos, anastomosis - vt. ristliistak.
Anastomoseerunud (*eoslehekesed, *parafsoidid, *pseudoparafsid), anastomosing
- omavahel ebakorrapraselt paiknevate *ristliistakutega hendunud.
Andrognne (tallus), androgynous - *anteriid ja *askogoon paiknevad krvuti hel ja
samal talluseosal (seeneniidil).
Angiokarpne (*basidioom), angiocarpous - *eoslava on kogu *viljakeha arengu vltel
suletud; *kandeosed psevad vlja alles spetsiaalse ava tekkimise jrel
viljakehas vi viimase lagunemisel (joon. 49).
Aniliinsinine, Cotton Blue - vrvaine, mille toimel avaldub kandseente (Basidiomycota)
mitmesugustel struktuuridel *tsanofiilne vrvusreaktsioon.
Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium.
Anterosoid, antherozoid - iseseisvalt liikuv *isasgameet munasviburseenelaadsetel
(Monoblepharidales) (joon. 7).
Apikaalne aparaat, apical apparatus - *eoskoti tipuosas paiknevad sisemised
struktuurid , mis osalevad *kotteoste vabanemisel ja mille kuju ning
tstokeemilised vrvusreaktsioonid on olulised sstemaatilised tunnused.
Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvimeta *sporangiumis tekkiv kestaga
*sporangiospoor (joon. 8).
Apofs, apophysis - 1)*sporangiumisse ulatuv *sporangiumikandja tipupaksend
nutthallikulaadsetel (Mucorales); 2)*endoperiidi alumise osa rngasjas paksend
maathtedel (Geastrum).
Apogaamia, apogamy - *diploidse raku *apomiktiline areng.

90

Apomiksis (omadussna - apomiktiline) , apomixis - suguraku areng ilma viljastamiseta.

Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla.
Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil
ftopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt
alguse lbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele vljakasvule;
tpiline nit. roosteliselaadsetel (Uredinales).
Arbuskulid, arbuskules - psjad vi koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad
taimerakus *arbuskulaarsetes mkoriisades.
Arbuskulaarsed mkoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mkoriisade ks phitpe,
tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavtul;
iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem
kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mkoriisad.
Arhikarp, archicarp - *askoomi algstaadium; tuntud nit. sitikaseenelaadsetel
(Laboulbeniales)
Artrospoor, arthrospore - *seeneniidi llistumisel tekkiv hukesekestaline kandilise
kujuga *mittesuguline *eos; ksitletud ka *oiidi vastena.
Askogeenne (seeneniit vi rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise
paljunemise tsklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit vi rakk, mis
paneb aluse he vi mitme *eoskoti tekkele (joon. 9, 10).
Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) (joon. 9).
Askohmeniaalne (eoskottide areng), ascohymenial - *eoskotid koos steriilsete
*parafsidega moodustavad *viljakehas *eoslava (joon. 40).
Askokarp, ascocarp - vt. askoom.
Askolokulaarne (eoskottide areng), ascolocular - *eoskotid paiknevad *askostrooma
nsustes (*lookulites), *eoslava ei moodustu (joon. 40).
Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha,
milles *sugulise paljunemise lpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega
(joon. 40).
Askospoor, ascospore - vt. kotteos.
Askostrooma, ascostroma - kottseente (Ascomycota) *viljakeha, milles *eoskotid
tekivad *stroomansustes; seotud eoskottide *askolokulaarse arenguga (joon.
40).
Askus, ascus - vt. eoskott.
Atservul, acervulus - vt. eoslaager.
Atsanofiilne, acyanophilic - mittetsanofiilne (*tsanofiilse vastand)
Auttsia, autoecy, autoecism - nhtus, mille puhul *parasiitseene kogu elutskkel
lbitakse hel ja samal *peremeesorganismil; tuntud peamiselt roosteliselaadsetel
(Uredinales).
Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos.
Basidiokarp, basidiocarp - vt. basidioom.
Basidiool, basidiole - steriilsete elementide ks tpe eoslavaseente (Hymenomycetes)
*eoslavas; morfoloogiliselt meenutab noort *eoskanda.
Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud
*viljakeha, milles *sugulise paljunemise lpptulemusena tekivad *eoskannad
*kandeostega (joon. 49).
Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos.
Basiid, basidium - vt. eoskand.

91

Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil vi on viimasega
*mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi thenduses.
Biseriaatne (*koniidikandja), biseriate - *koniidid tekivad *meetulatel arenevatel
*fialiididel (joon. 38).
Bitunikaatne (*eoskott), bitunicate - paksukestaline, selgelt kahest erinevast kihist
(sisemine ja vlimine) koosnev; *kotteosed vabanevad enamasti htse grupina
koos sisekihiga (joon. 38).
Blastokoniid, blastic conidium - vt. pungrakk.
Blastospoor, blastospore - vt. pungrakk.
Bulbill, bulbil - maratesse tihedatesse kogumikesse koondunud hukesekestalistest
*hfirakkudest koosnev, diferentseerunud koorkihita puhkeorgan seentel.
. Dekstrinoidne e. pseudoamloidne (vrvusreaktsioon *eostel, *seeneniitidel,
*eoskottidel jm.), dextrinoid - kollakas- vi punakaspruuniks vrvumine *Melzeri
lahuses.
Dermatotsstiid, dermatocystidium - vt. kbaratsstiid.
Diafragma, diaphragm - membraan *gleeba ja *subgleeba vahel puguseentel.
Diaspoor, diaspore - igasugune seente levimisvahend, mis annab alguse *tallusele.
Dikaaron, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar (joon. 9).
Dikarootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline.
Dimiitne (seeneniitide ssteem), dimitic - kahte eri tpi *seeneniitidest (*generatiiv- ja
*skelett- vi *siduvhfidest) koosnev (joon. 52).
Dimorfne (liik), dimorphic - elutsklis produtseeritakse kahte morfoloogiliselt erinevat
*zoospooride tpi - esmaseid (primaarseid) ja teiseseid (sekundaarseid).
Diplanetism, diplanetism - morfoloogiliselt erinevate *zoospooritpide ilmnemine
*dimorfsetel liikidel, nit. munasseentel (Oomycota) ja nuuterlimakutel
(Plasmodiophoromycota) (joon. 28, 37).
Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum;
vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete
struktuuridega arengufaas organismi elutsklis.
Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina
paksenditest vastu poori ning mlemalt poolt poori katvast *poorimtsist;
iseloomulik paljudele krgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota).
Ebajalg, pseudostipe - puguseente *viljakeha jalataoline alusosa, mis strukturaalselt ei
erine viljakeha laosast.
Ebakorraprane trihhoderm, irregular trichoderm - *trihhoderm, mille elemendid
paiknevad eri tasapindades.
Ebastrooma, pseudostroma - *strooma, mille moodustamisest peale *seenekoe vtab osa
ka *peremeesorganismi vi substraadi kude.
Ebasgospoor - *partenogeneetiliselt tekkinud *sgospoor
Ebavahesein, pseudoseptum - mitteehtne vahesein *seeneniidis; erineb prisvaheseinast
tekkelt ja koostiselt.
Ebemed, patches, warts - *loori rebenemisel lehikseente *viljakeha *kbarale ja/vi
*jalale jvad vikesed vatjad, kiudjad vi limajad jnused (mitte segi ajada
*soomustega!) (joon. 49).
Ekstsiipulum, excipulum - *lehtereosla *seenekoeline osa, mis moodustab *viljakeha
*koore ja *seeneliha (joon. 40, 44).
Ektendomkoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tp, mille puhul *seeneniidid
levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse.

92

Ektomkoriisad, ectomycorrhizas - *seenjuurte tp, mille puhul *seeneniidid levivad

ainult *peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse.
Endobiont - tielikult *peremeesorganismi rakus elunev *parasiit.
Endoftne (seen), endophytic - niliselt tervete taimede lehtedes ja/vi vartes elunev.
Endomkoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mkoriisad.
Endoperiid, endoperidium - *viljakeha seina sisemine kiht puguseentel (joon. 49).
Eksoperiid, exoperidium -* viljakeha seina vlimine kiht puguseentel (joon. 49).
Emasgameet, female gamete - diferentseerunud emassugurakk vi sugulise funktsiooniga
tuum (), mis on vimeline *sugulise paljunemise protsessis hinema
*isasgameediga.
Emasgametangium, female gametangium - *sugulise paljunemise struktuur, milles
tekivad *emasgameedid; munasviburseenelaadsetel (Monoblepharidales) (joon.
7) ja munasseentel (Oomycota) (joon. 28-31) tuntud *oogoonina, kottseentel
(Ascomycota) *askogoonina (joon. 9).
Entssteerumine (zoospooridel), encystatus - kapseldumine *viburi sissetmbumise ja
*eose kestaga kattumise nol.
Eos e. spoor, spore - ldtermin philise pisima paljunemiskehakese thenduses seente
ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises.
Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise
lppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad
eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4) (joon. 22, 49, 50).
Eoskera, spore ball - kerajaks moodustiseks liitunud *ngieoste grupp ngiliselaadsetel
(Ustilaginales).
Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel
(Ascomycota), kus toimub *karogaamia ja millest areneb *eoskott (joon. 9, 10).
Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lppstaadiumis
tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed
(tavaliselt 8) (joon. 9, 40).
Eoskuhilas e. soorus, sorus - *sporangiumide vi *eoste kogum *peremeesorganismi
sees vi pinnal (joon. 4, 37).
Eoslaager, acervulus - lame, alustassi-kujuline spetsialiseerunud *konidioom
peitteisseentel (Coelomycetes), osaliselt svinud *peremeesorganismi koesse
(joon. 56); kasutatud ka *eoskuhilate thenduses ngiliselaadsetel (Ustilaginales).
Eoslava e. hmeenium, hymenium - *kand- vi *kotteoseid produtseeriv, vastavalt
eoskandadest vi eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest
elementidest koosnev kiht *viljakehal; tpiline nit. eoslavaseente
(Hymenomycetes) *eoslavakandjal (joon. 40, 49).
Eoslavakandja e. hmenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind
eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, vib esineda *eoslehekestena
(joon. 49), *torukestena, *narmastena, *voltidena vi olla tiesti sile vi nrgalt
kbruline, sooneline, kurruline, krjeline jmt.
Eoslavatsstiid e. hmeniaaltsstiid, hymenial cystidium - *eoslavas paiknev *tsstiid
(joon. 51). Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja vheste
mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud,
mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kbara alakljel ja mille vlispinnal tekib
*eoslava (valemis thistatakse kokkuleppeliselt thega ``L'') (joon. 49, 55).
Eoslehekeste seeneliha e. hmenoforaaltraama, hymenophoral trama - *eoslehekeste
keskosas paiknev *seenekude; selle struktuur (*homogeenne *korrapratu,

93

*paralleelne, *lahknev, *htiv; *heterogeenne) on lehikseente sstemaatikas vga

oluline tunnus (joon. 54).
Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev vljakasv, millele kinnituvad
*kandeosed (joon. 22, 49, 50).
Epibasiid, epibasidium - *hpobasiidil asuv *basiidi lemine osa, mille tipus tekivad
*kandeosed.
Epibiont, epibiont - organism, kes eluneb teise organismi pinnal seda kahjustamata
Epifragma, epiphragm - puguseente (vakkseenelaadsete, Nidulariales) *viljakeha
*periidi membraanjas tipmine osa, mis hiljem rebeneb, paljastades *peridioole.
Epiftootiline, epiphytotic - endeemiline haiguspuhang taimehaiguste levikus.
Epiftne (*samblik), epiphytic - taimedel kasvav; kasutatakse eelkige elusate puude
koorel kasvavate liikide thistamiseks.
Epigeiidne (*samblik), epigeic, epigeal - maapinnal kasvav.
Epigeiline (*viljakeha), epigeous - maapealne.
Epikslne (*samblik), epixylic, lignicolous - puidul kasvav.
Epiliitne (*samblik), epilithic - kividel kasvav.
Epiteel, epithelium - *kbaranahk, mis koosneb maratest vi laiellipsoidsetest
elementidest, mis on paigutunud mitmesse erinevasse kihti (joon. 53); jaguneb
korrapraseks ja ebakorrapraseks epiteeliks - esimene koosneb sirgetes ridades
paiknevatest, teine ebakorrapraselt paigutunud elementidest.
Epiteetsium, epithecium - *parafside tippudest *lehtereoslas *hmeeniumi pinnal
moodustunud, *eoskotte kattev struktuur (joon. 44).
Epitelioidne hmeniderm, epithelioid hymeniderm - *hmeniderm, mille elementide
pikkuse/laiuse suhe Q = 1,0-1,15.
Eraldunud (*eoslehekesed), seceding - algul *jalale klge kasvanud, hiljem jalast
eralduvad (joon. 55).
Etaalium, aethalium - mar vi puhetunud, tavaliselt istuv limakute (Myxomycota)
*viljakeha tp, millel steriilne vliskiht (korteks) mbritseb selgelt
*sporangiumideks eristumata siseosa; viimaste *periidifragmentidest tekib
*pseudokapilliitsium.
Etalioidne (limakuliik) - *viljakehad *etaaliumidena.
Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos.
Etsium, aecium - vt. kevis.
Eukarpne (tallus), eucarpic - paljunemisstruktuurid tekivad ainult *talluse teatud osas,
samal ajal jtkab talluse teine osa *somaatiliste funktsioonide titmist.
Fagotroofne toitumine, phagotrophic nutrition - loomsetele organismidele iseloomulik
toitumisviis, mis seostub toidu aktiivse haaramisega ja sellele jrgneva
seedimisega; seenetaolistest organismidest toituvad niiviisi limakud
(Myxomycota).
Faneroplasmoodium, phaneroplasmodium - suur massiivne, tugevalt teralise
protoplasmaga ja hsti vljakujunenud vrkja soonestikuga *plasmoodiumi tp
limakutel (Myxomycota).
Fialiid, phialide - *koniide tekitav rakk (joon. 38).
Fibrosiinkehake - jahukasteliselaadsetel (Erysiphales) peamiselt noortes *koniidides
paiknev karbohdraate sisaldav ketasjas moodustis (funktsioon seni tpsemalt
teadmata).
Filamentoosne tallus, filamentous thallus - vt. viltjas tallus.

94

Floksiin, phloxine - seente sstemaatikas laialt kasutatav vrvaine, mis vrvib rakkude
tstoplasma punaseks, jttes rakuseinad ja vaheseinad vrvimata.
Fotobiont, photobiont - fotosnteesiv smbiont *samblikus; selleks vib olla kas
pristuumne (eukarootne) rohevetikas vi eeltuumne (prokarootne)
tsanobakter.
Fragmobasiid, phragmobasidium - risti- vi pikivaheseinte abil tpiliselt neljaks osaks
jagunenud *eoskand (joon. 50).
Funiikel, funiculus - puguseente (vakkseenelaadsete, Nidulariales) *viljakehas tekkiv
lhike jalataoline moodustis, mille abil *peridiool kinnitub *periidile.
Gameet, gamete - diferentseerunud sugurakk vi sugulise funktsiooniga tuum, mis on
vimeline *sugulise paljunemise protsessis hinema vastassugupoole suguraku
vi tuumaga.
Gametangiogaamia, gametangial copulation (1), gametangial contact (2) - *suguline
protsess, milles (1) vivad hineda *isas- ja *emasgametangiumid, andes
tulemuseks *sgoodi, mis areneb edasi *psieoseks vi *psisporangiumiks vi
(2) *isasgematangiumi sisu (tuumad ja protoplast) lheb *poori vi *trihhogni
kaudu le *emasgametangiumisse (joon. 9).
Gametangium, gametangium - *sugulise paljunemise struktuur, milles tekivad
*gameedid.
Gametogaamia - *isas- ja *emasgameetide kopulatsioon *sugulises paljunemises.
Gametotallus, gametothallus - *tallus, millel tekivad *gameedid (joon. 5).
Gemm, gemma - paksukestaline, vahel ebakorraprase kujuga *mittesugulise paljunemise
vahend
Generatiivhfid, generative hyphae - *seeneniitide phitp *basidioomides:
vaheseintega, hukese- vi paksukestalised harunevad seeneniidid (joon. 52);
neist tekivad kik diferentseerunud seeneniiditbid.
Gleeba, gleba - *angiokarpse *viljakeha fertiilne, *eoseid tekitav osa (joon. 49).
Glohf, gloeohypha - vt. glopleerne hf.
Glopleerne hf e. glohf e. lihf, gloeopleurous hypha - rikkalikult litilku
sisaldav, vga pikkadest rakkudest koosnev (vi herakuline), intensiivselt
refraktiivse (kiiri murdva) sisuga hukeseseinaline *seeneniit peamiselt
mittelehikseentel; tavaliselt *floksiini vi *Melzeri reaktiiviga erksalt vrvuv;
lehikseentest pilvikutel (Russula) ksitletav nimetuse all - glohf
Glotsstiid, gloeocystidium - rohkesti litilku sisaldav vi tiheda peeneteralise sisuga,
tavaliselt pikalt vlja veninud hukesekestaline *eoslava- vi *kbaratsstiid
peamiselt mittelehikseentel, harva lehikseentel (pilvikutel, Russula); mnikord
selektiivselt mitmesuguste vrvainetega intensiivselt vrvuv (joon. 51).
Golgi aparaat - spetsiifiline rakuorganell, mis osaleb valkude mberttlemises ning
rakukesta moodustamises.
Gmnokarpne (*basidioom), gymnocarpous - *eoslava kogu *viljakeha arengu vltel
avatud (joon. 49).
Hambaga kinnitunud vi klge kasvanud (*eoslehekesed), with tooth adnexed or
adnate - *jalale kinnitunud vi klge kasvanud vikese hambakesega (joon. 55).
Haploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), haploid - n kromosoomide arvuga tuum;
vastava tuumaga rakk; haploidsetest rakkudest koosnev *tallus; haploidsete
struktuuridega arengufaas organismi elutsklis.
Haustor, haustorium - *peremeesorgansimi rakku tungiv spetsiaalne, mnikord harunev
niitjas *talluse osa vi *seeneniit, mille abil organism *parasiitselt toitub.

95

Heilotsstiid, cheilocystidium - lehikseentel *eoslehekese servas vi *torukese *pooril

paiknev *eoslavatsstiid (joon. 51).
Heinikjas (*basidioom) , tricholomatoid - meenutab ldkujult heiniku (Tricholoma)
perekonna *viljakehi lehikseentel.
Helmintovoor, nematode predator - nematoodidest toituv kiskjaseen
Hemiangiokarpne (*basidioom), hemiangiocarpous - *eoslava on *viljakeha arengu
algul suletud *looridega, hiljem nende rebenemisel avaneb (joon. 49).
Heterogeenne (*seeneliha), heteromerous plectenchyma, context - koosneb lisaks
tavalistele *seeneniitidele *sfrotsstide arvukatest pesadest (pilvikulaadsetel,
Russulales) (joon. 54).
Heterokont, heterkont - *zoospooride kaheviburiline seisund, mille puhul viburid on
erineva pikkuse, liikumismehhanismi ja ehitusega (ks - *piitsvibur, teine *virvevibur).
Heteromeerne (*samblikutallus), heteromerous thallus - *talluse siseehituses on
eristatavad jrgmised kihid: lemine *koorkiht, *vetikakiht, *sdamikukiht,
alumine koorkiht (joon. 41).
Heterotallism, heterothallism - *heterotalsetele liikidele iseloomulik *sugulise
paljunemise tp.
Heterotalne (liik), heterothallic - *suguline paljunemine toimub kahe erineva, suguliselt
sobiliku (kompatibiilse) *talluse hinemisena.
Hetertsia, heteroecy, heteroecism - *parasiitseene elutskli erinevate staadiumide
ilmnemine kahel erineval *peremeesorganismil (*pris- ja *vaheperemeestaimel);
tpiline roosteliselaadsetele (Uredinales) (joon. 24).
Hetertsiline (seen), heteroecious - roosteliselaadsete (Uredinales ) elutskli erinevad
staadiumid moodustuvad kahel *peremeesorganismil - *pris- ja
*vaheperemeestaimel (joon. 24).
Holobasiid, holobasidium - herakuline *eoskand (joon. 22, 26).
Holokarpne (tallus), holocarpic - ties ulatuses paljunemisorgani(te)ks muutuv (joon.
3).
Holomorf, holomorph - seenorganism koos kigi oma erinevate arengustaadiumidega
(*anamorf(id) ja *teleomorf koosvetuna).
Homogeenne (*seeneliha), homoiomerous plectenchyma, context - ainult *seeneniitidest
koosnev, ilma *sfrotsstide pesadeta (joon. 54).
Homomeerne (*samblikutallus), homoiomerous thallus - lihtsa ehitusega *tallus, milles
pole eristatavaid kihte; koosneb enam vi vhem htlaselt jaotunud
*seeneniitidest ja nende vahel hajusalt paiknevatest *fotobiondirakkudest (joon.
41).
Homotallism, homothallism - *homotalsetele liikidele iseloomulik *sugulise paljunemise
tp.
Homotalne (liik), homothallic - *suguline paljunemine toimub he ja sama *talluse
piires.
Haliinne, hyaline - lbipaistev, vrvusetu.
Hgrofaanne (*basidioom), hygrophanous - niiskustingimustest olenevalt vrvust jm.
omadusi muutev: mrgades tingimustes tugevasti vettinuna suhteliselt tume,
pinnal klaasjalt lbipaistev, enamasti *triibulise *kbaraga; kuivades tingimustes
(*inhgrofaansena) palju heledam, lbipaistmatu.
Hmeenium, hymenium - vt. eoslava.
Hmeniaaltsstiid, hymenial cystidium - vt. eoslavatsstiid.

96

Hmeniderm, hymeniderm - *kbaranaha tp, mis koosneb samal tasapinnal

asetsevatest vaheseinteta elementidest, meenutades vliselt *eoslava
(hmeeniumi) (joon. 53); jaguneb *trihho-, *pris- ja *epitelioidseks
hmenidermiks.
Hmenofoor, hymenophore - vt. eoslavakandja.
Hmenoforaaltraama, hymenophoral trama - vt. eoslehekeste seeneliha.
Hpobasiid, hypobasidium -*eoskanna basaalosa.
Hpogeiline (*viljakeha), hypogeous - maa-alune.
Hpotallus, hypothallus - huke nahkjas, kilejas vi sarvjas struktuur limakute
(Myxomycota) *viljakeha(de) all; tekib *plasmoodiumist viljakehade
moodustumise ajal, sellega kinnituvad viljakehad substraadile.
Hpoteetsium, hypothecium - vt. subhmeenium.
Hf, hypha - vt. seeneniit.
Hfikehake, hyphal body - *seeneniidist tekkinud iseseisev *pungumisvimeline rakk
putukahallikulaadsetel (Entomophthorales).
Idumik, germ tube - *eose idanemisel tekkiv niitjas struktuur, mis areneb tavaliseks
*seeneniidiks vi (patogeensetel liikidel) spetsiaalseks infekstioonistruktuuriks.
Idupilu - piki *eost kulgev hukese kestaga kaetud pilu, mille kaudu eos idaneb (nit.
snnikukeralaadsetel, Sordariales).
Idupoor, germ pore - *eose hukesekestaline tipuosa, mille kaudu eos idaneb.
Iksokuutis, ixocutis - *kbaranahk, mis koosneb ksteise krval paralleelselt asetunud
?elatiniseerunud *seeneniitidest.
Iksotrihhoderm, ixotrichoderm - *trihhoderm, mis koosneb ?elatiniseerunud
*seeneniitidest.
Inamloidne (negatiivne vrvusreaktsioon *eostel, *seeneniitidel, *eoskottidel jm.),
inamyloid - vrvuse muutuse puudumine *Melzeri lahuses.
Inhgrofaanne (*kbar), drying - kuivades tingimustes keskpaigast alates mrgatavalt
heledamaks muutuv, matt ja lbipaistmatu, servas kaduva *triibulisusega.
Inkrusteerunud (*tsstiidid, *seeneniidid), incrusted/encrusted - rakukestad kaetud
kristallidest vi pigmenditerakestest vtide, kuhilate vi hukese koorikuga
(joon. 51, E).
Inoperkulaatne (*sporangium, *eoskott), inoperculate - puudub *operkulum.
Interbiont, interbiont - parasiidina teise organismi pinnal vi lheduses elunev organism
Intertsellulaarne - rakkude vahel paiknev.
Intratsellulaarne - rakkude sees paiknev.
Isasgameet, male gamete - diferentseerunud isassugurakk vi sugulise funktsiooniga
tuum (-), mis on vimeline *sugulise paljunemise protsessis hinema
*emasgameediga.
Isasgametangium e. anteriid, male gametangium, antheridium - *sugulise paljunemise
struktuur, milles tekivad *isasgameedid (joon. 7, 9, 28-31).
Isiid, isidium - *samblike *mittesugulise paljunemise ks vahendeid: *talluse vljakasv,
mis sisaldab *fotobiondi rakke ja *seeneniite ning on kaetud *koorkihiga; vib
olla vga erineva kujuga - pulkjas, nsajas, koraljas jne. (joon. 42).
Jalaliha, flesh of stipe - *basidioomi ja *askoomi *jala sisemuses paiknev *seeneliha.
Jalg, stipe - *askoomi vi *basidioomi osa, mis strukturaalselt erineb *viljakeha teistest
osadest ja mille abil viljakeha kinnitub substraadile vi *peremeesorganismile
(joon. 49).

97

Kaksiktuumaline e. dikarootne (seeneniit, rakk, arengufaas), dikaryotic - *dikaarone

sisaldav rakk vi *seeneniit; vastavatest struktuuridest koosnev arengufaas seene
elutsklis.
Kalptraatne (eos), calyptrate - *eose vliskest (eksospoor) eraldub sisemistest,
moodustades eose pinnal lahtiste servadega rebendeid; nit. lehikseentel tanuka
(Galerina) perekonnas.
Kandeos e. basidiospoor, basidiospore - *karogaamia ja *meioosi tagajrjel
*eoskannal eksogeenselt spetsiaalsetel *eostugedel tekkiv *haploidne *eos (joon.
22, 49).
Kapilliitsium, capillitium - tugifunktsiooni titvad vi *eoste vljapaiskumist
soodustavad steriilsed paksukestalised niitjad struktuurid puguseente ja limakute
(Myxomycota) *viljakehades.
Karmiin, acetocarmin - vrvaine *siderofiilse reaktsiooni tekitamiseks *eoskandades.
Karminofiilne, carminophilous - vt. siderofiilne.
Karogaamia, karyogamy - kahe tuuma hinemine *sugulise paljunemise protsessis.
Kaulotsstiid, caulocystidium - *jala pinnal tekkiv *tsstiid.
Ketas, disc - *samblike *apoteetsiumi keskosa, mida mbritseb kas ainult *seeneniitidest
koosnev *prisserv (*letsideaalsel apoteetsiumil) vi *fotobiondi rakke sisaldav
*talluseserv (*lekanoraalsel apoteetsiumil).
Kevadeos e. etsiospoor, aeciospore - *kevises tekkiv *kaksiktuumaline *eos
roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel (joon. 24).
Kevadeosla, aecium - vt. kevis.
Kevis e. kevadeosla e. etsium, aecium - roosteliselaadsetel (Uredinales)
*vaheperemeestaimel tekkiv paljunemisstruktuur, kus tekivad *kevadeosed (joon.
24).
Kinnitunud (*eoslehekesed, *torukesed), adnexed - kinnitunud rmisse *jala tippu, jala
ja *kbara leminekukohale (joon. 55).
Kiudloor, cortina - mblikuvrkjatest kiududest koosnev *loor lehikseente
*viljakehadel.
Kiudrngas, cortinate ringzone - *kiudloorist *jalale jv kiudjas rngasjas tsoon.
Klamdospoor, chlamydospore - *mittesugulises paljunemises *talluseosadest tekkiv
paksukestaline psifunktsiooniga *eos.
Kleistoteetsium, cleistothecium - vt. peiteosla.
Kolumella, columella - keskne steriilne struktuur teatud tpi *viljakehades ja
*sporangiumides; vib olla viljakehas *jala ja sporangiumis *sporangiofoori
pikenduseks (joon. 49).
Kommensalism, commensalism - *smbioosi vorm, mis on kasulik ainult hele
smbiondile (kommensaalile), kuid kasutu ja kahjutu teisele
Konidiofoor, conidiophore - vt. koniidikandja.
Konidiogenees, conidiogenesis - *koniidide tekkeprotsess mitmesugustel erinevatel
moodustel.
Konidioom, conidioma - *mittesugulise paljunemise spetsialiseerunud struktuur, kus
tekivad *koniidid; philisi konidioomi tpe on neli: *snneema, *sporodohh,
*pkniid, *eoslaager (joon. 56).
Konidiospoor - vt. pknidiospoor.
Koniid e. llieos, conidium - iseseisva liikumisvimeta *mittesugulise paljunemise *eos,
mis tekib spetsiaalsel *koniidikandjal (joon 38, 56).

98

Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne vi harunenud *somaatiline

*seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks (joon. 38, 56).
Koor, ectal excipulum - *lehtereosla vlimine, *seenekoest sein (joon. 40).
Koorikjas tallus, crustose thallus, crustaceous thallus - *samblikutallus, mis esineb
hetaolise sileda, praguneva vi pulbrilise kooriku vi kirmena, ei jagune
harudeks ega hlmadeks; kogu alakljega tugevasti kinnitunud substraadile,
millest ei ole tervikuna eemaldatav (joon. 43).
Koorkiht, cortex - *heteromeerset samblikutallust pealt (lemine koorkiht, upper cortex)
ja alt (alumine koorkiht, lower cortex) kattev tihe, suhteliselt huke
*seeneniitidest kiht (joon. 41).
Korrapratu (*eoslehekeste seeneliha), irregular, interwoven, intermixed - koosneb
sassis, omavahel lbipimunud *seeneniitidest (joon. 54).
Kortiina, cortina - vt. kiudloor.
Kotteos e. askospoor, ascospore - *kargaamia ja *meioosi tagajrjel *eoskotis
endogeenselt tekkiv *haploidne *eos (joon. 9, 40).
Krae, collarium - *jala tippu mbritsev rngasjas paksend lehikseentel, mille klge
kinnituvad *eoslehekesed (joon. 55).
Kreslsinine, Cresyl Blue -lehikseentel *metakromaatilise reaktsiooni esilekutsumiseks
kasutatav vrvaine
Krsotsstiid, chrysocystidium - kollase amorfse sisuga *tsstiid.
Ksantokroidne (positiivne vrvusreaktsioon eoslavaseente *viljakehadel), xanthochroic
-*seeneliha vrvumine pruuniks kuni mustjaks KOH toimel
Kulend e. pseudopood, pseudopod - vljasopistisena ilmnev liikumisvahend limakute
(Myxomycota) *tallusel; sama olemas ainuraksetel loomadel.
Kuutis, cutis - *kbaranaha tp, mis koosneb ksteise krval paralleelselt asetsevatest
mitte?elatiniseerunud *seeneniitidest (joon. 53).
Krgesjas (*basidioom), collybioid - meenutab ldkujult krgese (Collybia s.l.)
perekonna *viljakehi lehikseentel.
Krbseseenjas (*basidioom), amanitoid - meenutab ldkujult krbseseene (Amanita)
perekonna *viljakehi lehikseentel.
Kbar, pileus, cap - *basidioomi vi *askoomi kbarjas *viljakeha osa, kus paikneb
*eoslavakandja *eoslavaga (joon. 49).
Kbaraliha, flesh of pileus - *basidioomi ja *askoomi *kbara sisemuses paiknev
*seeneliha (joon. 49).
Kbaranahk, pileipellis - *kbara pealmine pinnastruktuur, mille ehitusel on
eoslavaseentel (Hymenomycetes), eriti aga lehikseentel oluline sstemaatiline
thtsus (joon. 53).
Kbaratsstiid e. dermatotsstiid, dermatocystidium - *kbara pinnal paiknev
*tsstiid.
Klmaseenjas (*basidioom), armillarioid - meenutab ldkujult klmaseene (Armillaria)
perekonna *viljakehi lehikseentel.
Lahknev (*eoslehekeste seeneliha), divergent, bilateral - *seeneniidid suunduvad
*eoslehekese keskteljest lhtuvalt klgedele, tippudega diagonaalselt allapoole
(eoslehekese serva poole) (joon. 54).
Laialt klge kasvanud (eoslehekesed, torukesed) - peaaegu lhidalt *jalale laskuvad.
Lamellulad, lamellulae - tispikkusest (*jalast *kbara servani) mrgatavalt lhemad,
mitme erineva pikkusjrguga *eoslehekesed lehikseentel (thistatakse
kokkuleppeliselt thega ``l'').

99

Laskuvad (*eoslehekesed, *torukesed), decurrent - lhidalt vi pikalt *jalgapidi

allapoole suunduvad (joon. 55).
Lehikjas (*basidioom), agaricoid - *viljakehade ks phikujusid eoslavaseentel
(Hymenomycetes), iseloomulik lehikseentele: *viljakeha koosneb tavaliselt
*kbarast, *jalast ja *eoslehekestest, jarvem jalg puudub vi on rudimentne;
perekondadele iseloomulike viljakehade ldkuju jrgi eristatakse palju alltpe.
Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tpiliselt liudjas, karikjas
vi ketasjas, *jalaga vi *istuv, lakljel paikneva *eoslavaga; harvem
diferentseerunud *jalaks ja *kbaraks, kus *eoslava paikneb viimase krjelisel,
kurrulisel, voldilisel vi siledal vlispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal vi
on sellesse osaliselt svinud (joon. 40, 44).
Lehtjas tallus, foliose thallus - lamendunud, dorsiventraalne, lehtja vi plaatja kujuga
ja servades hlmadeks jagunenud *samblikutallus, mis kinnitub substraadile
enamasti *ritsiinide vi *naba abil ning on sellelt tervikuna eemaldatav (joon.
43).
Lehtrikjas (*basidioom), clitocyboid - meenutab ldkujult lehtriku (Clitocybe)
perekonna *viljakehi lehikseentel: lehterjalt svendunud *kbaraga ja jalale
*laskuvate eoslehekestega.
Lekanoraalne apoteetsium, lecanorale apothecium - viljakeha tp kottsamblikel:
*apoteetsium, mis pealtvaates on nhtav *tallusest erinevat vrvi *kettana, mida
ringina mbritseb tallusega sama vrvi *talluseserv (joon. 44).
Leproosne tallus, leprose thallus - lemise *koorkihita *samblikutallus, mis koosneb
ainult *soreedidest vi soreedidest ja selle all paiknevast *sdamikukihist (joon.
43).
Letsideaalne apoteetsium, lecideine apothecium - viljakeha tp kottsamblikel:
*apoteetsium, mis pealtvaates on nhtav *tallusest erinevat vrvi *kettana; ketast
mbritseb sellega sama vrvi *prisserv, *talluseserv puudub (joon. 44).
Lihhenikoolne (seen, incl. *samblik), lichenicolous - *kommensaalina vi *parasiidina
*samblikutalluse peal vi sees kasvav.
Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) ks vimalikke
*smbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate vi tsanobakteritega; tulemusena
moodustub spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus.
Lihheniseerunud (seened), lichenized fungi - vt. lihheniseerumine; samblikud.
Lihtpooriga vahesein, simple septum - he keskse *pooriga lihtsaim rakuvahesein.
Liibuv e. resupinaatne (*basidioom), resupinate - *viljakehade ks phikujusid
eoslavaseentel (Hymenomycetes): alakljega substraadile kinnitunud huke
lamendunud *viljakeha, mille pealmisel vabal pinnal paikneb *eoslavakandja
*eoslavaga; eristatakse mitut alltpi.
Lipiidkehake, lipid body - rasvaineid koguv rakuorganell.
Lookul, locule - vt. stroomansus.
Loor, veil - *basidioomi embronaalses staadiumis tielikult (*ldloor) vi osaliselt
(*rngasloor) mbritsev spetsiaalne *seenekoeline katis (membraan), mis
*viljakeha kasvades rebeneb, jttes mitmesugustele viljakehaosadele maha erilisi,
olulise sstemaatilise thtsusega loorijnuseid (*rngas, *tupp, *ebemed); esineb
lehikseentel (joon. 49).
Luudrakk, broom cell - paksenenud tipuga luudjalt harunenud steriilne element
lehikseente *viljakehas *eoslehekeste servas vi *kbara pinnal.
Llieos, conidium - vt. koniid.

100

Lrell, lirella, lirellate apothecium - *viljakeha tp kottsamblikel (nit. kottseente seltsi

Ostropales mnel liigil): kitsas piklik, mnikord mitmeks haruks jagunev
*apoteetsium, mis on pealtvaates kriipsjas vi hulknurkne (joon. 45).
Matseedium, mazaedium - vabade eoste mass, mis tekib *eoskottide varajase purunemise
tulemusel mne seltsi *askoomidel (Caliciales, Onygenales) (joon. 45).
Meioos, meiosis - rakutuuma reduktsioonjagunemine, mille tulemusena
topeltkromosoomide arv (2n) redutseerub hekordseks (n) ning *diploidsed
struktuurid muutuvad taas *haploidseks.
Makrokoniid, macroconidium - tavaline, suuremamduline, tihti vaheseintega *koniid.
Meetula, metula - spetsiaalne *fialiide kandev rakk *koniidikandja tipuosas (joon. 38).
Melzeri lahus, Melzer's reagent - KJ ja J lahus kloraalhdraadis; kasutatakse *amloidse
ja *dekstrinoidse vrvusreaktsiooni esilekutsumiseks mitmesugustel
seenestruktuuridel.
Membraanne pigment - rakuseinu *inkrusteeriv pigment.
Metakromaatiline (reaktsioon *kandeostel,*eoskandadel, *seeneniitidel, *metuloididel
jm.), metachromatic - *kreslsinise (``Cresyl Blue'') vesilahuses vrvuvad
nimetatud struktuuride kestade eri kihid erinevalt, niteks ks siniseks, teine
punaseks jmt.; lehikseente teatud perekondade eristamisel suure sstemaatilise
thtsusega reaktsioon.
Metuloid, metuloid - paksukestaline *tsstiid, mille tipp on tihti *inkrusteeritud
kristallidega (joon. 51, E).
Mikrokoniid, microconidium - (1) *spermaatsiumi funktsiooniga *koniid kottseentel
(Ascomycota); (2) viksemate mtmetega *koniid seentel, millel samaaegselt
esinevad ka suuremad *makrokoniidid.
Mikrotsst, microcyst - vike *entssteerunud *protoplast limakutel (Myxomycota).
Mitokonder, mitochondrion - vga oluline, raku hingamisahelas osalev rakuorganell;
teatud rhmadel erineva ehitusega ja siis olulise sstemaatilise thtsusega.
Mitoos, mitosis - rakutuumade pooldumisprotsess, millega ei kaasne kromosoomide arvu
vhenemine.
Mitootiline eos, mitotic spore - *mitoosi teel tekkinud *eos, niteks *koniid,
*aplanospoor.
Mittesuguline paljunemine, asexual reproduction - paljunemisviis, millega ei kaasne
*karogaamia ega *meioos; sellega seostuvad vastavalt misted - mittesuguline
*eos, arengustaadium jmt.
Monotpne (perekond), monotypic - heliigiline.
Mutualism, mutualism - vt. smbioos.
Mutualist, mutualist - *mutualismis osaleja.
Monotsentriline (*tallus), monocentric - paljunemisorganeid produtseerib ainult ks
tekketsenter.
Monomiitne (seeneniitide ssteem), monomitic - ainult hte tpi *seeneniitidest,
*generatiivhfidest koosnev (joon. 52).
Mkokompleks - paljude erinevate seeneliikide kogum teatud *peremeestaimel vi
substraadil.
Mkoos e. seentbi, mycosis - inimese, loomade vi taimede organismis nugivate seente
tekitatud haigus.
Mkoriisa e. seenjuur, mycorrhiza - seene ja krgema taime *mutualistliku kooselu
tagajrjel taimejuurest tekkinud moodustis, mis morfoloogiliselt kujutab endast

101

*seeneniitidega kaetud ja/vi lbipimunud taimejuurt; mkoriisaks on nimetatud

ka mkoriisse kooselu nhtust ennast.
Mksamb, myxamoeba - *amboidne rakk limakutel (Myxomycota) (joon. 34).
Mtseel, mycelium - vt. seeneniidistik.
Mtseelne, mycelial - *seeneniidistiku (mtseeliga) seonduv.
Mtseelipimik e. subiikulum, subiculum - viltjas vi mblikuvrkjas vike
lamendunud *seeneniidistiku kogum, millel tekivad *viljakehad vi areneb
*anamorf.
Mtsikjas (*basidioom), mycenoid - meenutab ldkujult mtsiku (Mycena) perekonna
*viljakehi lehikseentel.
Naba, umbilicus - *lehtja ja *soomusja samblikutalluse substraadile kinnitumise ks
vahendeid, nit. krvsambliku (Umbilicaria) liikidel; kinnitumine toimub *talluse
keskosa hes punktis suhteliselt jmeda *hfikimbu abil.
Napsikjas (*basidioom), pluteoid - meenutab ldkujult napsiku (Pluteus) perekonna
*viljakehi lehikseentel.
Narmad, spines - mittelehikseente *viljakehadel *eoslavakandjat moodustavad
narmasjad vljakasvud *kbara alakljel vi *liibuval *viljakehal; *eoslava tekib
narmaste vlispinnal.
Nekrotroof, necrotroph - patogeenne seen, mis *parasiidina surmab kigepealt
*peremeesorganismi ja seejrel elab sealsamas edasi *saproobina.
Nigerikjas (*basidioom), tubarioid - meenutab ldkujult nigeriku (Tubaria) perekonna
*viljakehi lehikseentel.
Nutriotst, nutriocyte - vt. spooritsst
Ngieos e. ustilospoor, ustilospore, ustospore - ngiliselaadsetel (Ustilaginales) tekkiv
paksukestaline *psieos, kus toimub *karogaamia ja millest idanemisel areneb
*promtseel (joon. 25).
Ngusalt hambaga klge kasvanud (*eoslehekesed, *torukesed), emarginate with tooth
- *jalale slguga klge kasvanud ja lisaks veel hambakesena laskuvad (joon. 55).
Ngusalt klge kasvanud (*eoslehekesed, *torukesed), emarginate - *jalale slguga
klge kasvanud (joon. 55).
Nbikjas (*basidioom) - meenutab ldkujult nbiku (Marasmius) perekonna
*viljakehi lehikseentel.
Obligaatne parasiit, obligate parasite - ainult *parasiidina elamiseks ja toitumiseks
vimeline organism.
Oiid, oidium - *seeneniidi llistumisel tekkiv hukesekestaline mar *mittesugulise
paljunemise *eos; samastatud ka *artrospooriga.
Oogaamia, oogamous fertilization - *gametangiogaamia eritp munasseentel
(Oomycota) ja munasviburseenelaadsetel (Monoblepharidales); munasseentel
hinevad omavahel *anteriid ja *oogoon ning anteriidi sisu lheb *poori vi
*viljastamistoru kaudu oogooni, kus isastuumade poolt viljastatakse munarakud;
munasviburseenelaadsetel viljastatakse munarakud *anteriidis tekkivate ja sealt
oogoonile lenduvate *anterosoididega (joon. 7, 28-31).
Oogoon, oogonium - he munarakuga (*oosfriga) vi mitut munarakku sisaldav
*emasgametangium munasviburseenelaadsetel (Monoblepharidales) ja
munasseentel (Oomycota) (joon. 7, 28-31).
Oosfr, oosphere - liikumatu *emasgameet (munarakk) *oogoonis munasseentel
(Oomycota) (joon. 28-31).

102

Oospoor, oospore - paksukestaline *psieos, mis on tekkinud munaraku (*oosfri)

viljastamise tulemusena *oogaamia kigus munasviburseenelaadsetel
(Monoblepharidales) ja munasseentel (Oomycota); vib tekkida ka
*partenogeneetiliselt (joon. 7, 28-31).
Operkulaatne (*eoskott, *sporangium), operculate - nimetatud struktuuridel esineb
tipuosa keskel *operkulum.
Operkulum, operculum - *eoskoti vi *sporangiumi kaas, mille kaudu selle avanemisel
psevad vlja *eosed.
Osoonium, ozonium - substraadil laiuv pindmine kohev, enamasti pruunikas
*seeneniitide kogum, niteks lehikseentest tindikutel (Coprinus).
Ostiool, ostiole - kaeljalt vi papillina pikenenud ning *pooriga vliskeskkonda avanev
torujas struktuur *sulgeoslal ja *pkniidil.
Otse hambaga klge kasvanud (*eoslehekesed, *torukesed), adnate with tooth - *jalale
ristisuunaliselt klge kasvanud ja lisaks veel hambakesega laskuvad (joon. 55).
Otse klge kasvanud (*eoslehekesed, *torukesed), adnate - jalale ristisuunaliselt klge
kasvanud (joon. 55).
Paljunemisfaas, reproductive phase - paljunemisorganite tekke ning
paljunemisprotsessiga seotud faas organismide elutsklis; eristub *somaatilisest
faasist.
Pannal, clamp connection - vike klgmine vljakasv *seeneniidil vaheseina kohal, tekib
peamiselt kandseente (Basidiomycota) *sugulise paljunemise kigus seoses
tuumaprotsessidega (joon. 21, 22, 52).
Parafsoidid, paraphysoids, trabecular pseudoparaphyses - vaheseinteta vi harvade
vaheseintega, omavahel *anastomoseeruvad steriilsed *seeneniidid, mis
paiknevad *eoskottide vahel *askostrooma nsustes, suundudes lalt allapoole.
Parafsid, paraphyses - basaalse kinnitusega lihtsad vi harunevad, omavahel
mitteanastomoseeruvad steriilsed *seeneniidid *sulg- ja *lehtereoslate *eoslavas
*eoskottide vahel (joon. 40); lehtereoslates moodustavad parafside paksenenud
ja vrvunud laosad *epiteetsiumi (joon. 44).
Paralleelne (*eoslehekeste seeneliha), regular - koosneb paralleelselt asetunud
*seeneniitidest (joon. 54).
Paraseksualism, parasexuality - viljastumiseta paljunemisprotsess.
Parasiit, parasite - elusa organismi arvel elav ja toituv organism.
Parasmbiont, parasymbiont - kommensalistlik *lihhenikoolne seen; parasmbioosi
tulemusena moodustub kolme- vi neljaliikmeline (kui parasmbiondiks on
*samblik) *smbioos.
Parentosoom e. poorimts, septal pore cap - mlemalt kljelt rakuvaheseina keskset
*poori kattev spetsiaalne rakuorganell, mis teiselt poolt hildub
tstoplasmavrgustikuga.
Partenogenees, parthenogenesis - *sugulise paljunemise produkti teke ainult
*emasgameedist, viljastamiseta
Peditsell, pedicel - vike vrvusetu jtke, nit. *kotteose tipus.
Peiteosla e. kleistoteetsium, cleistothecium - tielikult suletud *askoom; *kotteosed
vabanevad alles prast *viljakeha seina lagunemist (joon. 40).
Peremeesorganism, host - elav organism, kelle kehas eluneb *parasiit.
Peridiool, peridiole - iseseisvunud, oma seinaga mbritsetud, tervikuna *viljakehast
vljapaiskuv (nit. vihmatilga kaasabil) ltsjas *gleebakamber, milles paiknevad

103

*eoskannad *kandeostega; esineb puguseentel vakkseeneliste (Nidulariales)

seltsis.
Perifsoid, periphysoid - *ostiooli piirkonnas allapoole suunduvad lhikesed,
*eoskottideni mitteulatuvad steriilsed *seeneniidid *askostrooma kambrites.
Perifsid, periphyses - *ostiooli seinast lhtuvad ja kogu kanali titvad, *parafse
meenutavad steriilsed *seeneniidid *sulgeoslas, *pseudoteetsiumis, *pkniidis
vi *spermogoonis (joon. 40).
Periid, peridium - *viljakeha sein eurootsialaadsetel (Eurotiales), puguseentel ja
limakutel (Myxomycota); jaguneb enamasti *endo- ja *eksoperiidiks (joon. 49).
Perispoor, perisporium -*kandeose vlimine, tihti liimjas kiht, mis katab telist
eosekesta; mnikord varakult eralduv, mnikord jb titematerjalina *eose
ornamentatsioonistruktuuride vahele.
Peristoom, peristome - selgelt piiritletud ala *viljakeha *stooma mber puguseentel.
Periteetsium, perithecium - vt. sulgeosla.
Piimmahlahf, lactiferous hypha - vt. piimmahlasoon.
Piimmahlasoon e. -hf, lactifer, lacticifer, lactiferous hypha - *piimmahla sisaldav
*seeneniit lehikseentel; esineb mtsikutel (Mycena) ja riisikatel (Lactarius).
Piitsvibur, whiplash flagellum - lihtne, klgharudeta vibur *zoospooridel (joon. 2).
Pileotsstiid, pileocystidium - *kbara pinnal paiknev *tsstiid.
Pisistsstiid, urticoid cystidium - pisike, sgavale *eoslavasse peitunud, pikalt teritunud
ja tipus kristallidega *inkrusteerunud, ngese krvekarva meenutav *heilotsstiid
khmikute (Melanoleuca) perekonnas lehikseentel.
Plakoidne tallus, placodioid thallus, placoid thallus - vt. poollehtjas tallus.
Planogameet, planogamete - liikumisvimeline *gameet.
Planosgoot, planozygote - liikumisvimeline *sgoot.
Plasmodiaalne (arengufaas) - *plasmoodiumi olemasoluga seostatav elutskli faas
limakutel (Myxomycota).
Plasmodiokarp, plasmodiocarp - kindla suuruse ja kujuta (lihtne, harunev, ringjas,
vrkjas) *istuv *viljakeha tp limakutel (Myxomycota); olemasolev kuju jrgib
ldiselt *plasmoodiumi oma, millest viljakeha tekkis.
Plasmoodium, plasmodium - kestata hulktuumne liikumisvimeline amboidjas
protoplasmamass limakutel (Myxomycota), kujutab endast viimaste peamist
*somaatilist struktuuri (joon. 34).
Plektenhm, plectenchyma - vt. seenekude.
Pleomorfism, pleomorphy - nhtus, mis avaldub vhemalt kahe sltumatu
arengustaadiumi - he vi mitme *mittesugulise (*anamorfse) ja he *sugulise
*(teleomorfse) - olemasolus elutsklis. Pleurotsstiid, pleurocystidium *eoslehekese vi *torukese kljel esinev *eoslavatsstiid.
Poltsentriline (*tallus), polycentric - paljunemisorganid moodustuvad paljudes
Poollehtjas e. plakoidne tallus, placodioid thallus, placoid thallus - keskosas koorikjas,
servades selgelt vljakujunenud vikeste hlmadega *samblikutallus; enamasti
korrapraselt sja kujuga (joon.43).
Poolparasiit, facultative saprobe, facultative parasite - nii *parasiidina kui *saproobina
eluvimeline organism.
Poor, pore - (1) *torukese ava (puravikulaadsetel, Boletales; mittelehikseentel); (2) ava
*rakuvaheseinas; (3) *ostiooli ava *sulgeoslal (ostioolipoor); (4)
*emasgametangiumi seinas *sugulise paljunemise kigus tekkiv ava, mille kaudu
toimub viljastumine.

104

Poorimts, septal pore cap - vt. parentosoom.

Probasiid, probasidium - *eoskanna arengu algstaadium: *seeneniidi puhetunud tipmine
*kaksiktuumaline rakk, milles toimub *karogaamia ja millest edaspidi areneb
*eoskand.
Promtseel, promycelium - *ngieose idanemisel *eoskanna homoloogina tekkiv
moodustis, milles toimub *meioos ja millel *pungumise teel tekivad *sporiidid
(joon. 25).
Prosoorus, prosorus - rakjas struktuur, millest tekib *soorus.
Protoplasmoodium, protoplasmodium - lihtsaim *plasmoodiumi tp limakutel
(Myxomycota): kestata hulktuumne homogeense struktuuriga mikroskoopiline
protoplasmatomp, mis tekitab ainult he pisikese *viljakeha.
Protoplast, protoplast - elusa raku sisu koos protoplasma ja selles sisalduvate
organellidega.
Prototunikaatne (eoskott), prototunicate - *kotteoste vabanemine toimub *eoskoti
hukese rna kesta veeldumise teel.
Pseudoamloidne, pseudoamyloid - vt. dekstrinoidne.
Pseudoetaalium, pseudoaethalium - tihedalt ksteise vastu liibunud *sporangiumide
mass limakutel (Myxomycota), meenutab vliselt *etaaliumi.
Pseudokapilliitsium, pseudocapillitium - (1) steriilne korrapratu struktuur limakute
(Myxomycota) *etaaliumides, kujutab endast *sporangiumikestade jnust ega ole
seotud sporogeense protoplasmamassiga; (2) haliine hukesekestaline
kapilliitsium puguseentel.
Pseudomtseel, pseudomycelium - *pungrakkude *pungumisel ksteise klge jvatest
ttarrakkudest moodustuvatest prljatest rakuahelatest tekkinud ja vliselt
*seeneniidistikku meenutav *tallus prmkottseentel.
Pseudoparafsid, pseudoparaphyses -*askostrooma kambrites laosast ja klgedelt
allapoole, *eoskottide vahele kuni phjani suunduvad (arengu lppfaasis phjale
kinnituvad ning laosas vabanevad) arvukate vaheseintega, harunevad ja
omavahel *anastomoseeruvad steriilsed *seeneniidid.
Pseudoparenhm, pseudoparenchyma - *seenekude, mis koosneb maratest,
ovaalsetest vi pirnjatest rakkudest.
Pseudoperidiool, pseudoperidiole - puguseentel hernesseene (Pisolithus) perekonna
(murukeralaadsed, Sclerodermatales) *viljakehades tekkivad hernesuurused
hukeseseinalised eraldatud *gleebaosad, kust *eosed samast kohast alles
viljakeha seina lagunemisel vabanevad.
Pseudoperiid, pseudoperidium - *kevise kattemembraan roosteliselaadsetel
(Uredinales).
Pseudopood, pseudopod - vt. kulend.
Pseudotsstiid, pseudocystidium - *somaatilise *seeneniidi diferentseerunud pikendus
*eoslavas.
Pseudoriisa, pseudorhiza - *jala juurjas pikendus *basidioomidel.
Pseudoteetsium, pseudothecium - hekambriline *askostrooma; vliselt sarnane
*sulgeoslaga, kuid erineb viimasest oma seina puudumise poolest (esineb ainult
*strooma *seenekoest sein) (joon. 40).
Pugujas (*basidioom), gast(e)roid - tielikult suletud *angiokarpne *viljakeha;
iseloomulik eriti puguseentele, kuid ka mnele lehikseenele (joon. 49).
Puhkeeos, resting spore - vt. psieos.

105

Puhkesporangium, resting sporangium - vt. psisporangium.

Pungrakk e. blastospoor e. blastokoniid, blastospore, blastic conidium - *mittesugulise
paljunemise vahend, mis tekib emarakust *pungumise teel (diferentseerub raku
osana, eraldumata tekke algfaasis emarakust vaheseinaga) (joon. 10, 13, 23).
Pungumine - *pungrakkude teke (joon. 13).
Puravikjas (*basidioom), boletoid - ks eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakeha
phitpe: lihakas (mitte puitunud!) viljakeha meenutab ldkujult puravikuliste
(Boletaceae) viljakehi, koosnedes tpiliselt *kbarast, *jalast ja *torukestest.
Ps(as)jas tallus, fruticose thallus - *samblikutallus, mis on pstine vi rippuv,
enamasti tugevasti jagunenud lintjateks, pulkjateks vi niitjateks harudeks; harud
lbilikes mmargused vi lapikud (radiaalsmmeetrilise vi dorsiventraalse
ehitusega); tervikuna substraadilt kergesti eemaldatav (joon. 43).
Prishmeniderm, euhymeniderm - *hmeniderm, mille elementide pikkuse/laiuse suhe
Q = 1,15-6.
Prisperemeestaim, primary host - taim, millel *hetertsilistel roosteliselaadsetel
(Uredinales) areneb *suvi- ja *talieosjrk (joon. 24).
Prisserv, proper exciple - *letsideaalse apoteetsiumi ketast rngana mbritsev, ainult
*seeneniitidest koosnev moodustis; on *kettaga sama ja *tallusest erinevat vrvi
(joon. 44).
Prmistaadium, yeast-like - *pungrakkude tekke ja eksisteerimisega seotud staadium
teatud seenerhmadel.
Pknidioeos - vt. pknidiospoor.
Pknidiospoor, pycnidiospore - *pkniidis lhikestel *koniidikandjatel tekkiv *koniid
(joon. 46, 56); *samblikel nimetatud ka pknospooriks, pknoeoseks,
konidiospooriks, *koniidiks, *mikrokoniidiks ja *spermaatsiumiks *isasgameedi
thenduses ning *makrokoniidiks *mittesugulises thenduses.
Pkniid, pycnidium - enamasti pirnjas, tipus *ostiooli kaudu avanev *konidioom, milles
tekivad *pknidiospoorid (joon. 46, 56); kasutatud ka ebannestunud ja nd
kibelt krvaldatud terminit - *algeosla, millega on thistatud ka *spermogooni;
*samblikel siiski kasutatav *spermogooni thenduses.
Pkniospoor, pycniospore - *pkniumis tekkiv *spermaatsium; varem nimetatud ka
*pknospooriks, *algeoseks vi kasutatud ekslikult *pknidiospoori thenduses.
Pknium, pycnium - roosteliselaadsete (Uredinales) *spermogoon (joon. 24).
Pknoeos - vt. pknidiospoor.
Pknospoor - vt. pknidiospoor.
Pknotrium, pycnothyrium - pindmine lamendunud kilpjas *konidioom radiaalse
lemise ja vahel ka alumise seinaga (sugukonnal Microthyriaceae;
mustlaikpletikuliselaadsed, Dothideales).
Psieos e. puhkeeos, resting spore - *sugulise protsessi tulemusena arenev *diploidne
paksukestaline, silimisfunktsiooniga *eos vi *entssteerunud *sgoot, mis
*meioosi tagajrjel idaneb *haploidseks *talluseks vi *sporangiumiks (joon. 37).
Psisporangium e. puhkesporangium, resting sporangium - paksukestaline *diploidne
*sporangium, mis teatud puhkeperioodi jrel idaneb *haploidseteks *eosteks,
nit. jnksviburseenelaadsetel (Blastocladiales) (joon. 2 - 6).
Ramealis-struktuur, rameales-structure - ebakorraprase kujuga, slmjatest vi
harunevatest elementidest koosnev struktuur lehikseente *kbaranahas.
Resupinaatne, resupinate - vt. liibuv.

106

Retseptaakel, receptacle - (1) tanuseenelaadsete (Phallales) *viljakeha vamjas

krjetaoline steriilne *jalaosa, mis kannab oma tipus *gleebat; (2)
sitikaseenelaadsetel (Laboulbeniomycetales) *kotteose idanemisel tekkiv
hulkrakne (telistest rakkudest koosnev) struktuur, millest areneb *sulgeosla
(joon. 16); (3) jalataoline *pseudoparenhmne struktuur perekonna
Leptotrochila *viljakehadel (nahktiksikulised, Dermateaceae).
Retseptiivhf, receptive hypha - spetsiaalne *isasgameete pdev ja/vi transportiv
*seeneniit, mis osaleb *sugulisel paljunemisel viljastamisprotsessis, nit.
roosteliselaadsetel (Uredinales) *spermatsiogaamia kigus (joon. 24) ja
*trihhogn kottseentel (Ascomycota) *gametangiogaamias (joon. 9).
Retseptiivkeha, receptive body - vike spetsiaalne *sugulise funktsiooniga jtke
*stroomal, millele kanduvad ja millega hinevad *mikrokoniidid.
Retseptiivstruktuurid,
receptive
structures
*sugulises
paljunemises
viljastamisprotsessi vimaldavad spetsiaalsed struktuurid, nit. *retseptiivhf,
*retseptiivkeha, *trihhogn (joon. 9, 24).
Rihveljas, costate (*viljakeha pinnastruktuur lehikseentel) - radiaalselt ribiline vi
vaoline *kbar, *rngas, *jalatipp.
Ripikud, appendages - spetsiaalsed *peiteoslatel arenevad vljakasvud
jahukasteliselaadsetel (Erysiphales); olulise sstemaatilise thtsusega
perekondade eristamisel (joon. 39).
Risoid, rhizoid - lhike peen kinnitusfunktsiooniga *talluse haru viburseentel
(Chytridiomycota), ikkesseentel (Zygomycota) ja munasseentel (Oomycota).
Risomorf e. seenenr, rhizomorph, mycelial cord - *somaatilistest *seeneniitidest
koosnev suhteliselt jme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne vi harunev, tumeda
paksu koorja kihiga kaetud nrjas moodustis.
Risomtseel, rhizomycelium - tuumadeta ja vaheseinteta risoidaalne (*risoididest
koosnev) kinnitusfunktsiooniga *talluseosa viburseentel (Chytridiomycota) (joon.
2), ikkesseentel (Zygomycota) (joon. 8) ja munasseentel (Oomycota) (joon. 32).
Ristliistak e. anastomoos, anastomosis - kahte *eoslehekest ristipidiselt hendav liistak;
paljude ristliistakute olemasolul tekib *anastomoseerunud eoslehekeste vrk
Ritsiin, rhizina, rhizine - *lehtja vi *soomusja *samblikutalluse substraadile
kinnitumise vahend; kujutab endast alumisest *koorkihist vlja kasvanud, kujult
lihtsat, harunenud, pintseljat, pudeliharjakujulist vms. *seeneniitide kimpu (joon.
47).
Rngas, annulus - *rngasloori jnusena selle rebenemisel *jalale jv vatjas, kilejas,
limajas vi kiuline moodustis lehikseentel (joon. 49).
Rngasloor, partial veil, inner veil - lehikseente noortel *viljakehadel *eoslavakandjat
kattev spetsiaalne *seenekoest katis, mis hendab *kbarat *jala laosaga; selle
rebenemisel jvad kbarale *ebemed ja jalale *rngas (joon. 49).
Samblikud, lichens - *lihheniseerunud seened; varem ksitletud omaette organismide
rhmana, erihimkonnana Lichenomycota (Lichenes), thistamaks seene ja vetika
vi tsanobakteri *smbiootlise kooselu vormi; vt. ka lihheniseerumine.
Samblikutallus - *tallus, mis sisaldab nii *seeneniite kui *fotobiondi rakke; siseehituse
jrgi eristatakse *homomeerset ja* heteromeerset tallusetpi (joon. 41),
vliskuju jrgi *koorikjat, *soomusjat, *poollehtjat, *lehtjat, *ps(as)jat ja
*viltjat samblikutallust (joon. 43).
Saprobiont, saprobiont - vt. saproob.
Saproob e. saprotroof e. saprobiont, saprobe - surnud orgaanilises aines elunev ja
sellest toituv organism.
107

Saprotroof, saprotroph - vt. saproob.

Sarkodimiitne (*seeneniitide ssteem), sarcodimitic - sisaldab tavaliste
*generatiivhfide krval vga pikki hukese- kuni paksuseinaliste elementide
(sarkoskeletaalide) ahelikke.
Sassis trihhoderm, intricate trichoderm - *trihhoderm, mis koosneb kverdunud ja
sassis paigutusega elementidest.
Seenekude e. plektenhm, fungal tissue, plectenchyma - igasugust tpi kudede
ldtermin seentel
Seeneliha, trama, context, flesh, medullar excipulum - *basidioomi ja *askoomi
sisemuses paiknev *seenekude (arvestamata *viljakeha kattestruktuure ja
*eoslava); eristatakse *kbaraliha, *jalaliha, *eoslehekeste seeneliha
(hmenoforaaltraamat) jm. (joon. 40, 49).
Seenemgar e. sklerootsium, sclerotium - (1) *somaatilistest *seeneniitidest
moodustunud kva mgarjas paksu tumeda koorja kihiga kaetud
silimisfunktsiooniga moodustis seentel; selle peal vi sees vivad tekkida
*viljakehad ja *konidioomid; teatud juhtudel levimisfunktsiooniga (joon. 17); (2)
*entssteerunud *plasmoodium limakutel (Myxomycota) (joon. 34).
Seeneniidistik e. mtseel, mycelium - *seeneniitidest koosnev herakuline
(*tsnotstne) vi hulkrakne morfoloogiline phistruktuur seentel; kasvab ja
toitub substraadis, kus organism eluneb (joon. 10, 15, 24, 49).
Seeneniit e. hf, hypha - niitjas morfoloogiline phistruktuurihik seentel; vib olla
herakuline, vaheseinteta (*tsnotstne) vi hulkrakne; seeneniidid
moodustavad omavahel lbipimudes *seeneniidistiku (joon. 17, 19, 22).
Seenenr, rhizomorph - vt. risomorf.
Seenevt - tihedalt omavahel lbipimunud *seeneniitidest koosnev lbinisti
heledavrvuseline, koorja kattekihita vtjas moodustis.
Seenjuur, mycorrhiza - vt. mkoriisa.
Seentbi, mycosis - vt. mkoos.
Seeta, seta - paksukestaline pruun vi kollane harjasjas *tsstiidi meenutav element
eoslavaseente (Hymenomycetes), peamiselt mittelehikseente *eoslavas (joon. 51).
Seetahf - *seetat meenutav *seeneniit eoslavaseente (Hymenomycetes) *seenelihas.
Seetula, setula - (1) *dermatotsstiid tindikutel (Coprinus); 2) paksuseinaline
pigmenteeritud tipmine *seeneniidielement eoslavaseente (Hymenomycetes)
*viljakehade struktuurides, *seetat meenutav.
Seigeos, zygospore - vt. sgospoor.
Sekotioidne, secotioid - perekonna Secotium nimest tuletatud lehikseente *viljakeha tp
(joon. 49 B II): koosneb *kbarast ja redutseerunud *jalast, kuid kbar jb
servapidi lpuni jalaga hendatuks; deformeerunud ja anastomoseerunud vi
puguseente kamberjat *gleebat meenutav *eoslehekeste kiht jb seetttu kogu
viljakeha eluajaks suletuks; *kandeosed ei ole *ballistospoorid
Servikjas (*basidioom), pleurotoid - ldkujult serviku (Pleurotus) perekonna *viljakehi
meenutav: *jalata *lehikjas viljakeha.
Sfrotsst, sphaerocyst - mar, ovaalne vi pirnjas *seenekoe element lehikseentel.
Siderofiilne e. karminofiilne (reaktsioon eoskandades), siderophilious - tumeda,
mustjasvioletse granulatsiooni teke *karmiini toimel 50% dikhappes raua- ja
mitmesuguste teiste metalliioonide olemasolul peamiselt mitmesuguste
lehikseente, harva mittelehikseente *eoskandades.

108

Siduvhf, binding hypha - paksukestaline harunev, harva vaheseinu moodustav peenike

*seeneniit mittelehikseente *seenekoes; teisi hfitpe seenekoes omavahel
siduva funktsiooniga (joon. 52).
Sirmikjas (*basidioom) - meenutab ldkujult sirmiku (Macrolepiota) perekonna
*viljakehi lehikseentel.
Skeletthf, skeletal hypha - paksukestaline vaheseinteta *seeneniit mittelehikseente
*seenekoes (joon. 52).
Sklerifitseerunud (*seeneniit), sclerified - kva ja paksukestaline.
Sklerootsium, sclerotium - vt. seenemgar.
Somaatiline faas, somatic phase - *talluse kasvu ja toitumisega seotud faas organismi
elutsklis, selle vltel toimuvad assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid; ei
hlma paljunemisorganeid; varem nimetatud ka vegetatiivseks faasiks.
Somatogaamia, somatogamy - *suguline protsess, milles hinevad omavahel
*somaatilised struktuurid (joon. 2, 22).
Soomus, scale - *viljakeha kattekihtide lhenemisel vi irdumisel tekkinud moodustis
*viljakeha pinnal (mitte segi ajada *loori rebenemisel tekkinud *ebemetega!).
Soomusjas tallus, squamulose thallus - samblikutallus, mis koosneb vikestest
soomustest; vormilt lhedane *lehtjale tallusele, kuid mtmetelt palju viksem
(joon. 43).
Soorus, sorus - vt. eoskuhilas.
Soraal, soralium - *soreedide kogumik (joon. 48).
Soreed, soredium - samblike *somaatilise paljunemise ks vahendeid: vike (lbimdus
0,01-0,1 mm) mmargune kehake, mis sisaldab mne vetikaraku ja neid
mbritsevaid *seeneniite; soreedidel puudub *koorkiht ja nad paiknevad *talluse
pinnal vabalt, kinnitumata (joon. 48).
Sorokarp, sorocarp - ebalimakute (Acrasiomycota) ja vrlimakute (Dictyosteliomycota)
*viljakehad (joon. 35, 36).
Spermaatsium, spermatium - *spermogoonis vi *spermatsiofooris tekkiv, iseseisvalt
mitteliikuv *isassugurakk; ksitletud ka nimetuste all *pknospoor, *pknoeos,
*koniid, *konidiospoor (*samblikel),*algeos, *mikrokoniid; roosteliselaadsetel
(Uredinales) - *pkniospoor.
Spermatisatsioon,
spermatization
*spermaatsiumide
hinemine
*retseptiivstruktuuridega.
Spermatsiofoor, spermatiophore - *spermaatsiume produtseeriv struktuur, nit.
pigilaigulaadsetele (Rhytismatales)
Spermogoon, spermogonium - *seenekoest seinaga struktuur, milles tekivad
*spermaatsiumid; roosteliselaadsetel (Uredinales) kannab nimetust *pknium,
*samblikel - *pkniid.
Spoor, spore - vt. eos.
Spooritsst e. nutriotst, spore cyst - *viljakeha analoogina tekkiv eoskotte sisaldav
struktuur priskottseente hulka kuuluva seltsi Ascosphaerales esindajatel
Sporangiool, sporangiole - vhese *eoste arvuga (kuni ks) pisike *sporangium.
Sporangiofoor, sporangiophore - vt. sporangiumikandja.
Sporangiospoor, sporangiospore - *sporangiumis tekkiv *eos.
Sporangium - (1) kerajas vi kotjas *mittesugulise paljunemise struktuur seentel (Fungi)
ja munasseentel (Oomycota); neis tekivad endogeenselt *sporangiospoorid, mis

109

jagunevad *zoospoorideks (tekivad *zoosporangiumides) (joon. 2, 28) ja

*aplanospoorideks (joon. 8); (2) limakutel (Myxomycota) *viljakeha ks alltpe.
Sporangiumikandja, sporangiophore - spetsiaalne *sporangiumi kandev *seeneniit
(joon. 8).
Sporiid, sporidium - ngiseente *promtseelil tekkiv *pungrakk , mis meenutab
*kandeost, kuid on viimasest tekkel erinev (tekib *pungumise teel) (joon. 25).
Sporodohh, sporodochium - padjakujuline spetsialiseerunud *konidioom avateisseentel
(Hyphomycetes) (joon. 56).
Sporofoor, sporophore - igasugune *eoseid tekitav struktuur.
Sporokarp, sporocarp - (1) maa-alune suletud *viljakeha ikkesseentel (Zygomycota);
sisaldab *sporangiume, *sgosporangiume vi *klamdospoore; (2) limakute
(Myxomycota) ja ebalimakute (Acrasiomycota) *viljakeha ldnimetus.
Sporotallus, sporothallus -* tallus, millel tekivad *eosed (joon. 5).
Sporulatsioon, spore discharge - *eoste vabanemise protsess.
Sterigma, sterigma - vt. eostugi.
Stoolon, stolon, ``runner '' - kaarjas ``jooksuhf'' ikkesssentel (Zygomycota), kinnitub
*sporangiumi tekkekohal *risoididega substraadile.
Stooma e. suue, stoma - *endoperiidi tipmine ava luiteseenelaadsetel (Tulostomatales).
Strooma, stroma - kompaktne kva *somaatiline struktuur, mille pinnal vi sisemuses
tekivad *sugulise ja/vi *mittesugulise paljunemise mitmesugused struktuurid
(joon. 17 - 20).
Stroomansus e. lookul, locule - nsus *askostroomas, kus tekivad *eoskotid (joon.
40).
Subepidermaalne (*seeneniidistik) - epidermialune
Subgleeba, subgleba - *puguja *viljakeha alumine, steriilne osa (joon. 49).
Subhmeenium e. hpoteetsium, subhymenium - *basidioomidel ja *askoomidel
vahetult *eoslava all paiknev *seenekoest kiht, mis ehituselt suuremal vi
vhemal mral eristub *viljakeha *seenelihast (joon. 40).
Subiikulum, subiculum - vt. mtseelipimik.
Subkutikulaarne (*seeneniidistik) - kutiikulaalune
Suboperkulaatne (eoskott, sporangium), suboperculate - *operkulum paikneb *eoskoti
vi *sporangiumi tipuosa kljel.
Subparalleelne (*eoslehekeste seeneliha), subregular - koosneb peaaegu paralleelselt
asetunud *seeneniitidest.
Suguline paljunemine, sexual reproduction - paljunemisviis, mis on seotud
*karogaamia ja *meioosiga, mille kaudu organismis toimub geneetilise
informatsiooni vahetus.
Sulgeosla e. periteetsium, perithecium - pirnja vi peaaegu keraja kujuga *askoom, mis
avaneb *ostiooli kaudu *pooriga, kust psevad vlja *kotteosed (joon. 40, 45).
Suspensor, suspensor - *sgofoori tagumine steriilne rakk, mis peale *sgosporangiumi
moodustamist jb viimast toetama (joon. 8).
Suue, stoma - vt. stooma.
Suurtsstiid, macrocystidium - suur, *eoslavast palju vlja ulatuv *hmeniaaltsstiid
khmikute (Melanoleuca) perekonnas (heinikulaadsed, Tricholomatales).
Suvieos e. uredospoor, urediniospore, uredospore, urediospore - *suvieoslates tekkiv
*kaksiktuumaline *eos roosteliselaadsetel (Uredinales) *prisperemeestaimel
(joon. 24); vegetatsiooniperioodil korduvate plvkondadena tekkivatena on
suvieoseid ksitletud ka roosteseente *anamorfina.

110

Suvieosla e. uredosoorus, uredinium - roosteliselaadsetel (Uredinales)

*prispermeestaime kudedes *suvieoseid moodutav struktuur (joon. 24).
Slikjas (*basidioom), omphaloid - meenutab ldkujult sliku (Omphalina) perekonna
*viljakehi lehikseentel.
Sdamikukiht, medulla - *heteromeerse ehitusega *samblikutalluse suhteliselt paks
keskmine kiht, mis asetseb vetikakihi ja alumise *koorkihi vahel ja koosneb
hredalt ning ebakorrapraselt paigutunud *seeneniitidest (joon. 41).
Sgavngusalt klge kasvanud (*eoslehekesed,* torukesed), emarginate -*jalale
sgava tkkega klge kasvanud.
Sgofoor e. sgosporofoor, zygophore - spetsialiseerunud *seeneniidi haru ikkessseentel
(Zygomycota), kus *suguliseks paljunemiseks tekivad *gametangiumid.
Sgogaamia - *gametangiogaamia eritp ikkesseentel (Zygomycota); hinevad kaks
morfoloogiliselt sarnast, *sgofooridel tekkinud *gametangiumi (joon. 8).
Sgoot, zygote - kahe *haploidse raku hinemise tulemusena *sugulises protsessis
tekkinud *diploidne rakk (joon. 2, 7, 8).
Sgospoor e. seigeos, zygospore - *sgogaamia tulemusena tekkiv *psieos ikkesseentel
(Zygomycota) (joon. 8).
Sgosporofoor, zygosporophore - vt. sgofoor.
Smbioos, symbiosis - liikidevaheliste suhete vorm; euroopa autorite mistes mutualism: kahe eri liiki organismi mlemapoolselt kasulik kooselu, nit.
*samblikel ja *mkoriisaseentel.
Smbiotroof - *smbioosi vahendusel toituv ja elunev organism.
Snanamorf, synanamorph - kaasanamorf juhul, kui organismil on enam kui ks
*teisliik.
Snaskus, synascus - esmasseenelaadsete (Protomycetales) hulktuumne *askogoon, kus
iga *diploidne tuum on vaadeldav kestata *eoskotina.
Snneema, synnema - tihedalt omavahel liitunud *koniidikandjate kimbust moodustunud
spetsialiseerunud, piklik kitsas *konidioom avateisseentel (Hyphomycetes) (joon.
56).
Zoospoor, zoospore - *viburi(te)ga varustatud kestata liikumisvimeline *mittesuguline
*eos; tekib *zoosporangiumis (joon. 2 - 5); eristatakse esmaseid (primaarseid) ja
teiseseid (sekundaarseid) zoospoore.
Zoosporangium, zoosporangium - viburseente (Chytridiomycota) ja munasseente
(Oomycota) *mittesugulisel paljunemisel moodustuv *sporangium, milles tekivad
*zoospoorid (joon. 2, 28). Talieos e. teliospoor, teliospore - roosteliselaadsete
(Uredinales) *talieoslas tekkiv paksukestaline, enamasti kahe *kaksiktuumalise
rakuga *psieos, mille kummastki rakust peale *karogaamiat ja *meioosi
tekivad 4-rakulised *eoskannad *haploidsete *kandeostega (joon. 24).
Talieosla e. teliosoorus, telium - roosteliselaadsetel (Uredinales) * priperemeestaimel
sgisel tekkiv spetsiaalne, *talieoseid produtseeriv struktuur (joon. 24).
Tallus, thallus - *somaatilise (vegetatiivse) faasi phistruktuur talloftidel - seentel
(incl. samblikel), munasseentel, limakutel, ebalimakutel, sammaldel, vetikatel;
morfoloogiliselt vga erineva kujuga eri organismirhmadel, kuid kigil ks
hine tunnus: keha ei ole eristunud varreks, juureks ja lehtedeks.
Talluseserv, thalline margin, thalline exciple - *fotobiondi rakke sisaldav *talluse
moodustis, mis mbritseb rngana *lekanoraalse apoteetsiumi *ketast, olles
kettast erineva vrvusega, kuid tallusega sama vrvi.
Teleomorf, teleomorph - *suguline staadium *pleomorfsete seente elutsklis.

111

Teliosoorus, telium - vt. talieosla.

Teliospoor, teliospore - vt. talieos.
Tomentum, tomentum - vt. vildikiht.
Torukesed, tubes - lehikseente ja mittelehikseente *viljakehadel *eoslavakandjat
moodustavad torujad, *pooriga avanevad moodustised, mis*kbaraga
*viljakehadel paiknevad htse ksnja kihina (vga harva ksteisest eraldunult)
*kbara alakljel, *liibuvatel viljakehadel nende pealispinnal; *eoslava paikneb
torukeste sisepinnal.
Traama, trama - vt. seeneliha.
Traamaplaadid, tramal plates - puguseente *viljakehades esinevad steriilse *seenekoe
kihid, millel tekib *eoslava.
Triibuline (kbar), striate - lehikseente klaasjalt lbipaistvatel *hgrofaansetel
*kbaratel avalduv radiaalne triibulisus, phjustatud lbi kbara paistvatest
*eoslehekestest.
Trihhoderm, trichoderm - lehikseente *kbaranaha tp, mis koosneb enam vi vhem
pstistest sirgetest vi kverdunud elementidest, mis paiknevad hel tasapinnal
vi mitte (joon. 53); jaguneb *sassis, *ebakorrapraseks ja *iksotrihhodermiks.
Trihhohmeniderm, trichohymeniderm - *hmeniderm, mille elemendite pikkuse/laiuse
suhe Q > 6.
Trihhogn, trichogyne - *askogoonist lhtuv *retseptiivhf, mille kaudu kottseente
*sugulises protsessis *anteriidi sisu (protoplast koos tuumadega) liigub askogooni
(joon. 9).
Trimiitne (seeneniitide ssteem), trimitic - kolme tpi *seeneniitidest - *generatiiv-,
*siduv- ja *skeletthfidest koosnev (joon. 52).
Trofotsst, trophocyst, nurse-cell - puhetunud toiterakk, mis soodustab teatud
paljunemisstruktuuride arengut, nit. *sporangiumikandja puhetunud alumine osa
ikkesseentel (Zygomycota), pisjad moodustised puguseentel murukeralaadsete
(Sclerodermatales) *gleebas.
Tsefalood, cephalodium -* fotobiondina rohevetikat sisaldava *samblikutalluse pinnal
vi sees esinev tsanobakteri rakkude kogumik (seega on tegemist
kolmeliikmelise *smbioosiga); nhtav tumedate kerakestena vi lamendunud
soomustena (harva koraljalt harunenud moodustistena) *talluse lemisel vi
alumisel pinnal.
Tsnotstne (*seeneniit, *tallus), coenocytic - herakuline, hulktuumne vaheseinteta.
Tsanofiilne (vrvusreaktsioon *kandeostel, *eoskandadel, *seeneniitidel),
cyanophilous, cyanophilic - nimetatud struktuuride kest vrvub aniliinsinisega
(Cotton Blue) siniseks kuni violetseks.
Tsfelloidne (*basidioom), cyphelloid - meenutab ldkujult sugukonna Cyphellaceae s.l.
viljakehi: pisikesed (mni mm) karikjad *viljakehad, peaaegu sileda
*eoslavakandjaga.
Tsstiid, cystidium - *basidioomi *eoslavas vi pinnastruktuurides otsmise vi tipmise
asetusega steriilne element (joon. 51); eristatakse nit. *eoslava-, *kbara- ja
*jalatsstiide; neid jaotatakse samuti mitme teise tunnuse alusel.
Tupp, volva -kotjas, vabade servadega, vi *jala pinnaga kokku kasvanud ja siis
ebemelisi ringe moodustav *ldloori jnus lehikseente jala alusel (joon. 49).
Tupplehikjas (*basidioom), vaginatoid - meenutab ldkujult tupplehiku (Volvariella)
perekonna *viljakehi: *lehikjas viljakeha, millel *loorijnustest esinevad ainult
*tupp jala alusel ja vahel ka *ebemed *kbaral (*rngas puudub alati).

112

Uniseriaatne (*koniidikandja), uniseriate - *koniidid tekivad otse *fialiididel; *meetulad

puuduvad (joon. 38).
Unitunikaatne (*eoskott), unitunicate - kesta kihid (sise- ja vliskest) tihedalt omavahel
kokku kasvanud, raskesti eristatavad, ei eraldu teineteisest *kotteoste
vabanemisel; eosed vabanevad *operkulumi kaudu.
Uredosoorus, uredinium - vt. suvieosla.
Uredospoor, uredospore - vt. suvieos.
Ustilospoor, ustilospore - vt. ngieos.
Vabad (*eoslehekesed, *torukesed), free - kinnituvad *kbaralihale, mitte *jalale (joon.
55).
Vaheperemeestaim, alternate host - taim, millel *hetertsilised roosteseened arenevad
oma elutskli kahes esimeses faasis (0 ja I), moodustades *spermogoone ja
*keviseid (joon. 24).
Vakuool, vacuole - pisjas rakuorganell, mis olenevalt ainete sisaldusest tidab eri
organismirhmade juures erinevaid funktsioone.
Vesiikul, vesicle - pisjas moodustis *talluse mitmesugustes osades; (1) puhetunud
tipuosa kerahallikute (Aspergillus) *koniidikandjal (joon. 38); (2)
*sporangiumivline struktuur ebajahukasteliselaadsetel (Peronosporales), kus
tekivad *zoospoorid (joon. 29); (3) *sporangiumikandja puhetunud tipuosa
vahetult *sporangiumi all teatud ikkesseentel (Zygomycota); (4) pisjas
*seeneniidi tipuharu taimerakus *arbuskulaarsetes mkoriisades.
Vesikulaar-arbuskulaarsed mkoriisad, vesicular-arbuscular (VA) mycorrhizas vt. arbuskulaarsed mkoriisad.
Vetikakiht, algal layer - heteromeerse ehitusega *samblikutalluse kiht, mis paikneb
lemise *koorkihi all, on suhteliselt huke ning sisaldab hredalt asetunud
*seeneniite ja nende vahel paiknevaid *fotobiondi rakke (joon. 41)
Vibur, flagellum - iseseisvat liikumist tagav peen juusjas, vga keerulise struktuuriga
rakuorganell *zoospooridel ja *planogameetidel; eristatakse kahte tpi vibureid:
*piitsvibur (joon. 2) ja *virvevibur (joon. 28).
Vildikiht e. tomentum, tomentum - vilti meenutav pehme ja kohev, lipeenikestest
karvakestest koosnev kate mne *sambliku *tallusel, nit. tinasambliku
(Stereocaulon) perekonnas.
Viljakeha, fruit-body - *eoseid kandev *seenekoest koosnev struktuur; eri rhmade
juures kasutatakse erinevaid nimetusi, nit. *sporokarp ikkesseentel (Zygomycota)
ja limakutel (Myxomycota), *askoom e. askokarp kottseentel (Ascomycota) (joon.
40),*basidioom e. basidiokarp kandseentel (Basidiomycota) (joon. 49),
*konidioom teisseentel (Deuteromycetes) (joon. 56).
Viltjas e. filamentoosne tallus, filamentous thallus - *samblikutallus, mis koosneb
peenikestest juusjatest harudest; palja silmaga nhtav viltja koorikuna.
Virvevibur, tinsel flagellum - sulgjate klgharudega (mastigoneemidega) *vibur
munasseente (Oomycota) *zoospooridel (esmastel - esiotsas, teisestel kljel ja
alati ette suunatud) (joon. 28).
Voldid, gill-folds, ribs, veins - lehikseente ja mittelehikseente *viljakehadel
*eoslavakandjat moodustavad soonjad (vahel peaaegu *eoslehekesi
meenutavad) moodustised, mis *kbaraga *viljakehadel paiknevad radiaalselt
vi vrkjalt *kbara alakljel, *liibuvatel viljakehadel nende
pealispinnal;*eoslava asub voltide vlispinnal.
Woronini kehake, Woronin body - kottseentel (Ascomycota) rakuvaheseina *poori

113

juures paiknev kerajas vi ovaalne rakuorganell

humtseel - substraadivline kohev *seeneniidistik, milllel vivad tekkida
paljunemisorganid.
lihf, oleiferous hypha - vt. glopleerne hf.
rismugul, marginate bulb - teravalt servatud muguljas *jalaalus lehikseentel.
htiv (*eoslehekeste seeneliha), inverse, convergent - *seeneniidid suunduvad
*eoslehekese klgedest lhtuvalt keskteljele, tippudega diagonaalselt allapoole
(eoslehekese serva poole) (joon. 54).
ldloor, universal veil - huke vatjas, nahkjas vi limajas katis (membraan), mis
embronaalstaadumis mbritseb tielikult *basidioomi; hiljem jvad selle
rebenemisel *kbarale ja/vi *jalale *ebemed vi kiud (jalal tihti rngasjalt
orienteeritud), jala alusele *tupp (joon. 49).
leparasiit, mycoparasite - *parasiidina teisel seenel kasvav seen
mardunult klge kasvanud, narrowly adnate - (*eoslehekesed, *torukesed) - jalale
kumerduva servaga klge kasvanud (joon. 55).

114

PPEKIRJANDUS
Agrios, G.N. 1997. Plant pathology. Fourth Edition. San Diego, London, Boston, New
York, Sydney, Tokyo, Toronto. 635 p.
Alexopoulos, C.J., Mims, C.V. & Blackwell, M. 1996. Introductory mycology. Fourth
Edition. New-York, Chichester, Brisbane, Toronto, Singapore. 868 p.
Hawksworth, D.L., Kirk, P.M., Sutton, B.C. & Pegler, D.N. 1995. Ainsworth &
Bisby?s dictionary of the Fungi. Eighth Edition. Cambridge. 616 p.
Kalamees, K. (koost.). 2000. Eesti seenestik. CD Acrobat Reader. Tartu.
Liveke, H. 1995. Taimekaitse ksiraamat. Tallinn. 389 lk.
Marland, A. 1968. Ftopatoloogia. Teine, uuendatud trkk. Tallinn.420 lk.
Mller, E. & Loeffler, W. 1992. Mykologie.5.,durchgesehene Auflage.Stuttgart, New
York.336 S.
Mller, E. & Loeffler, W. 1995. Mikologija. Moskva. 344 str. (venekeelne tlge
eelmisest saksakeelsest raamatust).
Parmasto, E. 1970. Seened - Mycota. Rmt.: Kalda, A. (koost.). Botaanika II. Tallinn; lk.
65-189.
Petersen, J. H.1998. Svamperiget. Kbenhavn. 344 p.
Trass, H. 1970. Erihimkond samblikud - Lichenomycota (Lichenes). Rmt.: Kalda, A.
(koost.). Botaanika II. Tallinn; lk. 276-300.
Trass, H. & Randlane, T. (koost.).1994. Eesti suursamblikud. Tartu. 496 lk.
Weber, H. 1993. Allgemeine Mykologie. Stuttgart. 541

115